Ettevõtte või organisatsiooni majanduslik seis ei paista alati välja pangakonto jäägist. Mõnel kuul võib kontol olla raha rohkem kui tavaliselt, järgmisel tuleb aga korraga tasuda palgad, maksud, tarnijate arved ja muud kohustused. Eriti hästi tuleb see välja ettevõtetes, kus klientide maksetähtajad on pikad, kuid enda arved vajavad tasumist paari nädala jooksul.
Rahavoo juhtimise juures ei ole seega küsimus ainult selles, kui palju raha sisse tuleb. Sama tähtis on teada, millal see raha laekub ja millal tuleb raha välja maksta.
Müük ei tähenda veel raha kontol
Oletame, et ettevõte esitab kliendile 10 000-eurose arve 30-päevase maksetähtajaga. Käive on tehtud, töö valmis ja arve saadetud, kuid järgmisel päeval ei ole ettevõtte kontole veel midagi laekunud.
Samal ajal võivad töötajate palgad, ruumide rent ja tarnijate arved vajada tasumist. Kui selliseid arveid on korraga mitu, võib tekkida ajutine rahapuudus ka ettevõttes, mille müük on täiesti korralikul tasemel.
Seepärast tasub rahavoogu vaadata vähemalt mõne kuu võrra ette. Lihtne tabel, kuhu märkida suuremad eeldatavad laekumised ja väljaminekud, annab tihti rohkem infot kui üks hetkeseisu näitav pangakonto number.
Millal tekib vajadus lisaraha järele?
Lühiajaline rahavajadus võib tekkida väga erinevatel põhjustel. Näiteks võtab ettevõte vastu tavapärasest suurema tellimuse, kuid peab enne selle täitmist ostma materjali või maksma alltöövõtjatele. Raha tuleb kliendilt alles hiljem.
Teine näide on hooajaline äri. Suvel võib müük olla tugev, kuid kevadel tuleb juba varuda kaupa, teha remonti või palgata töötajaid. Kulud tulevad enne, tulu hiljem.
Sellistes olukordades võib ühe võimalusena vaadata käibevahendite rahastus lahendusi. Enne otsustamist võiks läbi arvutada, kui suur summa on tegelikult puudu, kui kauaks seda vaja on ja millal võiks raha ettevõttesse tagasi laekuda.
Arved võivad olla ettevõtte kõige suurem kinni olev raha
B2B ettevõtetes on müügijärgsed arved sageli üks suuremaid rahavoogu mõjutavaid tegureid. Kui kümned tuhanded eurod on klientidele esitatud arvete all kinni, ei saa ettevõte seda raha samal ajal kasutada järgmiste tööde tegemiseks.
Siin tuleb mängu ka B2B arvete rahastus, mille puhul kasutatakse olemasolevaid äriklientidele esitatud arveid rahavoo parandamiseks. Sellise lahenduse sobivus sõltub näiteks arvete suurusest, klientidest ja maksetähtaegadest.
Enne lepingu sõlmimist tasub vaadata, millised kulud rahastamisega kaasnevad ning kuidas see sobitub ettevõtte tegeliku rahavooga. Lühiajalise probleemi lahendamiseks ei ole mõtet tekitada endale pikaajalist ja ebamõistlikku kohustust.
Kõigepealt vaata maksetähtaegu
Üks lihtsamaid viise rahavoogu parandada on vaadata üle ettevõtte enda arved ja klientidega kokku lepitud tingimused.
Kui ettevõte peab tarnijale maksma seitsme päeva jooksul, kuid klient tasub arve 45 päevaga, tekib nende vahele üsna pikk periood. Kõiki maksetähtaegu ei saa loomulikult ühepoolselt muuta, kuid uute lepingute puhul võib neid juba läbirääkimistel arvesse võtta.
Samuti tasub jälgida, millised arved on tähtaja ületanud. Mõnikord ei ole rahavooprobleemi taga mitte liiga väike müük, vaid lihtsalt see, et osa müügist ei ole õigel ajal laekunud.
Rahavoog on juhtimisvahend, mitte ainult raamatupidamise number
Tugev müük on ettevõtte jaoks hea märk, kuid sellest üksi ei piisa. Kui raha liigub sisse ja välja erineva tempoga, peab ka juhtimisotsustes selle rütmiga arvestama.
Praktiline samm on teha kord kuus ülevaade vähemalt järgmistest näitajatest: kui palju raha on kontol, kui palju on lähiajal laekumas, millised arved tuleb tasuda ja millised suuremad kulud on ees.
Kui tekib vajadus rahavoogu ajutiselt toetada, tasub enne valiku tegemist võrrelda erinevaid lahendusi ning hinnata nende kogukulu ja tingimusi. Nii jääb otsus seotud ettevõtte tegeliku vajadusega, mitte lihtsalt hetkega, mil kontol raha vähemaks jäi.
