Maksetähtpäevade möödalaskmine on olukord, mis võib juhtuda meist igaühega – olgu põhjuseks unustamine, tehniline tõrge või ootamatud rahalised raskused. Eestis on võlgnevuste korral viivise arvestamine ja tasumine reguleeritud seadusega, ent paljude jaoks on täpne mehhanism ning õigused ja kohustused jäänud segaseks. Viivise eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid kompenseerida võlausaldajale raha ajutist puudumist ja motiveerida võlgnikku kohustust võimalikult kiiresti täitma. Käesolevas artiklis vaatleme süvitsi, kuidas viivist arvestatakse, millised on seaduslikud piirid ning kuidas vältida asjatuid lisakulusid, mis võivad väikese võla kasvatada märkimisväärseks koormaks.
Mis on viivis ja miks see tekib?
Viivis on rahalise kohustuse mittetäitmisel tasumisele kuuluv leppetrahv, mis arvutatakse protsendina võlgnetavast summast. Lihtsamalt öeldes on see hind, mida maksate raha kasutamise eest pärast maksetähtaja möödumist. Võlaõigusseaduse kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist alates hetkest, mil maksekohustus on muutunud sissenõutavaks, ehk kui maksetähtaeg on möödas ja raha ei ole laekunud.
Oluline on mõista, et viivis ei teki automaatselt kõigi kohustuste puhul – kui lepingus ei ole viivises kokku lepitud, kohaldatakse seadusjärgset viivisemäära. Siiski on enamik lepinguid, olgu need kommunaalteenuste, laenude või liisingute puhul, varustatud klausliga, mis sätestab täpse viivisemäära. See on esimene ja kõige olulisem punkt, mida peaksite teadma: lepingu allkirjastamisel nõustute ka nende tingimustega.
Seadusjärgne viivisemäär versus lepinguline viivis
Kui osapooled ei ole lepingus viivisemäära eraldi kokku leppinud, kehtib võlaõigusseaduse järgi määratletud viivisemäär. See määr on seotud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimääraga, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. See tähendab, et viivisemäär on muutuv ja sõltub majanduskeskkonnast.
Teisalt on lepinguline viivis summa, milles olete teenusepakkujaga kirjalikult kokku leppinud. See peab olema mõistlik ja ei tohi olla vastuolus heade kommetega. Kui lepinguline viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus selle nõudmisel vähendada. Siiski ei tasu lootma jääda kohtu sekkumisele, sest enamik standardlepinguid (näiteks pangalaenud või elektriarved) kasutavad viivisemäärasid, mis on seadusega kooskõlas ja seega jõustatavad.
Kuidas toimub viivise arvutamine?
Viivise arvutamise aluseks on võlgnetav põhisumma ja ajaperiood, mille jooksul makse on viibinud. Arvutamine toimub üldjuhul päevapõhiselt. See tähendab, et iga hilinetud päeva eest lisandub võlale väike osa intressi.
- Määrake kindlaks põhivõlgnevus (summa, mis jäi maksmata).
- Selgitage välja viivisemäär (vaadake lepingust või kasutage seadusjärgset määra).
- Arvutage päevane viivisemäär (aastane määr jagatud 365 päevaga).
- Korrutage põhivõlgnevus päevase viivisemääraga ja hilinetud päevade arvuga.
Tänapäeval kasutavad enamik ettevõtteid automatiseeritud raamatupidamissüsteeme, mis teevad arvutused teie eest. Seetõttu ei ole viivise arvestamine enamasti käsitöö, kuid võlgnikuna on teil õigus nõuda arvet või selgitust, kuidas konkreetne viivisesumma on kujunenud. Kui märkate, et summa on ebaloogiliselt kõrge, tasub kindlasti küsida detailset väljavõtet.
Kuidas vältida viiviste tekkimist?
Parim viis viiviste vältimiseks on loomulikult õigeaegne tasumine, kuid praktilises elus on see vahel keeruline. Siin on mõned strateegiad, kuidas hoida oma finantsdistsipliini ja vältida lisakulusid:
- Püsimaksekorralduste kasutamine: See on kõige turvalisem meetod. Kui teil on regulaarsed arved, seadistage pangas püsimaksekorraldus või e-arve püsimakse. Nii ei unune arve maksmata isegi siis, kui olete reisil või hõivatud.
- Maksetähtaegade jälgimine: Koondage kõik arved ühte kohta. E-arvete keskkond pangas on suurepärane vahend, mis annab hea ülevaate saabuvatest kohustustest.
- Suhtlemine võlausaldajaga: Kui teate ette, et jääte maksega hiljaks, võtke ühendust teenusepakkujaga enne tähtaega. Tihti ollakse valmis maksegraafikut muutma või tähtaega pikendama, kui teavitate olukorrast aegsasti. See hoiab ära viivise tekke ja säästab teie krediidireitingut.
- Puhverfondi loomine: Väike varuraha aitab katta ootamatuid kulusid, mis takistavad tavapäraste arvete tasumist.
Millal muutub viivis probleemiks?
Kuigi viivis on olemuselt väike protsent, võib see pikaajalise võlgnevuse korral kasvada märkimisväärseks. Lisaks viivisele võivad tekkida ka muud kulud: meeldetuletustasud, võlgnevuse sissenõudmisteenused ja kohtukulud. Kui võlgnevus antakse üle inkassofirmale, lisanduvad algsele võlale ja viivisele ka inkassoteenuse tasud, mis võivad olla oluliselt suuremad kui esialgne võlg ise.
Veelgi tõsisem on olukord, kui võlgnevus satub maksehäirete registrisse. See tähendab, et edaspidi võib teil olla raskendatud järelmaksuga toodete ostmine, uue laenu võtmine või isegi teatud töökohtadele kandideerimine. Seetõttu on äärmiselt oluline suhtuda igasse võlgnevusse täie tõsidusega, isegi kui esialgne summa tundub tühine.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võlausaldaja peab mind viivise tekkimisest teavitama?
Seadus ei kohusta võlausaldajat viivise tekkimist eraldi ette teavitama, sest maksetähtaeg on lepingus kirjas. Siiski saadavad enamik ettevõtteid meeldetuletusi enne, kui viivis muutub märkimisväärseks.
Kas viivist saab vaidlustada?
Kui viivis on arvutatud valesti, olete arve juba tasunud või on tegemist arusaamatusega teenuse mahus, siis kindlasti. Vaidlustamiseks esitage kirjalik avaldus, milles põhjendate, miks te nõudmist ei aktsepteeri.
Kas viivis on maksustatav tulu?
Jah, võlausaldaja jaoks on laekunud viivis üldjuhul ettevõtlustulu, millelt tuleb tasuda vastavad maksud. Võlgniku jaoks ei ole makstud viivis aga tavaliselt maksuvaba kulu, sõltuvalt teie ärilisest tegevusest.
Kas viivist saab nõuda lõputult?
Viivise nõudmisele kehtib üldine aegumistähtaeg, mis on Eestis üldjuhul kolm aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi ei ole võlausaldajal enam õigust nõuda aegunud viivise tasumist, kui te ei ole vahepeal võlga tunnistanud või kui protsess pole kohtus pooleli.
Mis juhtub, kui maksan ainult põhisumma, aga jätan viivise maksmata?
See on levinud viga. Enamik lepinguid näeb ette, et laekunud raha arvatakse esmalt viivise ja intresside katteks ning alles seejärel põhivõla vähendamiseks. Seega võib juhtuda, et põhivõlg jääb endiselt avatuks ja viivise arvestamine jätkub.
Õiguslikud aspektid ja tarbijakaitse
Tarbija positsioon võlasuhetes on Eestis seadusega kaitstud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rõhutab alati, et lepingutingimused peavad olema läbipaistvad. Kui tunnete, et teilt nõutav viivisemäär on ebamõistlikult kõrge või teenusepakkuja käitub ebaausalt (näiteks lisab salaja viiviseid ilma selgitusteta), on teil õigus pöörduda tarbijakaitse poole. Ebaõiglased lepingutingimused on tühised ja neid ei saa jõustada.
Siiski tuleb meeles pidada, et kohustus maksta võlg on esmane. Tarbijakaitse ei vabasta teid võla tasumisest, vaid aitab lahendada vaidlusi tingimuste üle. Seetõttu on alati kõige mõistlikum jõuda kompromissini otse teenusepakkujaga. Enamus ettevõtteid on huvitatud kliendisuhte säilitamisest ja on sageli nõus viiviseid vähendama või ajatama, kui näete üles initsiatiivi võla likvideerimiseks.
Lisaks on oluline jälgida, et viivisenõue oleks esitatud õigesti. Viivise arvestamine peab olema arusaadavalt lahti kirjutatud. Kui teile saadetakse nõue, kus on kirjas ainult “viivis” ja üüratu summa, on teil täielik õigus küsida arvestuse aluseid. See on teie raha ja teil on õigus teada, kuidas see kujuneb. Läbipaistvus on finantssuhete alustala ja teenusepakkujad, kes seda eiravad, rikuvad sageli head tava.
Lõpetuseks võib öelda, et viiviste vältimine on eelkõige seotud organisatoorsete oskustega ja distsipliiniga. Finantstarkus ei seisne ainult oskuses raha teenida, vaid ka oskuses vältida asjatuid kulusid, mida lohakus või teadmatus võib kaasa tuua. Hoides silma peal oma kohustustel ja olles teadlik oma õigustest, saate end kaitsta ebameeldivate üllatuste eest ning hoida oma finantsseisu stabiilsena.
