Paljud inimesed arvavad, et draakoni joonistamine on midagi müstilist ja uskumatult keerulist, mis on jõukohane vaid kogenud kunstnikele, kes on aastaid anatoomiat õppinud. Tegelikult on draakon aga fantaasiaolend, mis tähendab, et sellel puuduvad ranged looduslikud proportsioonid, mille eksimist saaks keegi ette heita. Kõik algab lihtsatest geomeetrilistest kujunditest, millest ehitame üles tervikliku keha, tiivad ja saba. Selles juhendis näitame teile samm-sammult, kuidas lihtsate võtete abil oma esimene draakon paberile saada, olgu tegemist siis hirmutava tulepurskaja või hoopis sõbraliku tiivulise kaaslasega.
Esimene samm: skelett ja lihtsad vormid
Kõik joonistused algavad alusstruktuurist. Ärge kunagi alustage kohe detailidest, nagu silmad või soomused, sest see viib peaaegu alati proportsioonide ebakõlani. Draakoni puhul on kõige lihtsam alustada kolme peamise ringiga: üks pea jaoks, üks rinnaosa jaoks ja üks vaagna piirkonna jaoks. Ühendage need ringid voolava, lookleva joonega, mis kujutab draakoni selgroogu. See selgroog määrab ära, kas teie draakon on pikk ja madu-laadne või jässakas ja võimas.
Kui olete jooned ja ringid paika pannud, lisage jäsemete jaoks lihtsad pulgad. Ärge muretsege lihaste või küüniste pärast – praegu on oluline vaid see, et draakoni poos oleks dünaamiline. Kas ta seisab, kõnnib või valmistub õhku tõusma? See “karkass” on vundament, millele kogu ülejäänud looming toetub. Pidage meeles, et alguses peaksite joonistama väga õrnalt, et saaksite hiljem mittevajalikud abijooned kummiga hõlpsasti kustutada.
Draakoni pea joonistamine: iseloomu lisamine
Draakoni pea on selle olendi kõige olulisem osa, kuna just seal väljendub looma iseloom. Alustage koonu kujust. Kas soovite, et draakon oleks pigem nagu krokodill, pika ja sirge ninaosaga, või eelistate lühemat, nürimat koonu, mis meenutab pisut kassi või tiigrit?
Alustuseks joonistage koonu jaoks ristkülik või trapets, mis on ühendatud pea põhjaringiga. Seejärel lisage silmakoopad ja ninasõõrmed. Silmad on draakoni puhul suurepärane võimalus lisada talle salapära – piludega pupillid muudavad draakoni reptiilseks ja metsikuks, samas kui ümmargused silmad võivad muuta ta armsamaks ja “koopalikumaks”. Ärge unustage sarvi või kõrvu, mis lisavad olendile dünaamilisust. Need ei pea olema keerulised; alustage lihtsatest kolmnurkadest, mida saate hiljem täpsustada.
Keha ja tiibade konstrueerimine
Tiivad on paljude joonistajate jaoks suurim väljakutse, kuid tegelikult saab need taandada lihtsale sõrmestruktuurile. Mõelge tiivale nagu inimese käele, kus on õlg, küünarnukk ja pikad sõrmed, mille vahel on veniv nahk. Alustage “tiivasõrmede” joonistamisega, mis hargnevad ühest punktist (tavaliselt selja ülaosast). Kui olete need luud paika pannud, ühendage need kumerate joontega, mis tähistavad tiivanahka.
Keha puhul ärge proovige joonistada iga soomust eraldi. Keskenduge sellele, kuidas kehaosa paindub. Kui draakon on keerdunud, peaksid kõhu jooned olema tihedamalt koos. Kui ta on sirutunud, peaksid need olema pikemad. Lisage saba, mis algab laiast baasist ja muutub otsa poole peenikeseks. Saba on draakoni tasakaalustaja – see võib olla pikk ja piitsutaoline või hoopis raske ja nuia-kujulise otsaga, mis lisab talle ründavat olemust.
Üksikasjade ja tekstuuride lisamine
Kui üldkuju on paigas, on aeg hakata lisama detaile, mis muudavad teie joonistuse “ellu ärkavaks”. See on faas, kus saate katsetada erinevate tekstuuridega. Soomused ei pea olema täiuslikud heksagoonid. Sageli piisab sellest, kui joonistate mõned soomused draakoni seljale, kaelale ja jäsemetele, jättes kõhuosa siledamaks või voldiliseks. See loob visuaalse kontrasti ja muudab joonistuse huvitavamaks.
Samuti ärge unustage küüniseid. Draakoni küünised peaksid olema teravad ja kumerad, rõhutades tema võimet saaki haarata või maad kraapida. Jälgige, et varjud oleksid õiges kohas. Kui valgus langeb ühelt poolt, peaks teine pool draakoni kehast olema tumedam. Varjutamine, isegi kui see on lihtne pliiatsiga viirutamine, annab joonistusele sügavuse ja 3D-efekti.
Korduma kippuvad küsimused
Millist pliiatsit peaksin draakoni joonistamiseks kasutama?
Algajale on kõige parem kasutada tavalist HB-pliiatsit eskiisi tegemiseks ja veidi pehmemat 2B või 4B pliiatsit detailide esiletoomiseks ja varjutamiseks. Oluline on mitte vajutada liiga tugevalt, et paber ei kahjustuks.
Kui kaua peaks võtma aega ühe draakoni joonistamine?
Algaja puhul on täiesti normaalne kulutada esimesele draakonile 30–60 minutit. Kiirustamine ei ole kunagi hea mõte – võtke aega, et analüüsida jooni ja nende suunda. Mida rohkem harjutate, seda kiiremaks ja kindlamaks teie käsi muutub.
Kas peaksin kasutama pildimaterjali või joonistama peast?
Alguses on väga soovitatav kasutada viitepilte – vaadake pilte sisalikest, nahkhiirtest või teistest kunstnike draakonitest. See aitab teil mõista, kuidas anatoomilised osad omavahel ühenduvad. Kui olete põhitõed omandanud, võite hakata joonistama puhtalt oma kujutlusvõimest.
Kuidas muuta draakon hirmutavamaks?
Selleks, et muuta draakon ohtlikumaks, lisage talle pikemad, teravamad hambad, kitsad piludega silmad ja nurgelisemad kehadetailid. Ka tume, intensiivne varjutamine ja suured, kiskjalikud tiivad aitavad luua võimsa ja hirmuäratava välimuse.
Mida teha, kui joonis ei tule esimesel korral välja?
See on täiesti tavaline protsess. Iga kunstnik on alustanud vigadest. Kui proportsioonid on paigast ära, lihtsalt kustutage ja proovige uuesti. Mõnikord aitab ka see, kui panete joonise mõneks tunniks kõrvale ja vaatate seda hiljem värskema pilguga.
Õige varjutamine ja kompositsioon
Varjutamine on see saladus, mis eraldab visandi valmis kunstiteosest. Et anda draakonile massiivsust, mõelge, kust valgusallikas tuleb. Kui valgus tuleb ülevalt paremalt, siis draakoni vasak külg ja tiibade alumine pool peaksid olema tumedamad. Kasutage hajutatud pliiatsijälgi, et luua pehmeid üleminekuid. Ärge kartke kasutada teravaid varje, et rõhutada lihaste reljeefi.
Kompositsiooni puhul tasub mõelda, kuhu draakon paigutatakse. Kas ta lendab üle mägede? Kas ta istub kullahunnikul? Tausta ei pea detailideni välja joonistama, kuid lihtne horisont või mõni kivi draakoni jalgade all annab kohe aimu, millises keskkonnas ta viibib. Kompositsioon aitab luua lugu – teie joonistus ei ole enam lihtsalt looma kujutis, vaid hetk fantaasiamaailmast.
Harjutamise tähtsus ja loovuse arendamine
Lõpuks on kõige olulisem regulaarne harjutamine. Ärge oodake, et esimene draakon on täiuslik meistriteos. Keskenduge protsessile ja nautige joonistamist. Proovige joonistada draakoneid erinevates poosides: magamas, ründamas, lendamas või hoopis istumas. Iga kord, kui joonistate uue draakoni, proovige muuta ühte detaili – olgu selleks siis tiibade kuju, sarvede pikkus või sabaotsa kuju.
Aja jooksul kujuneb välja teie enda unikaalne stiil. Mõned kunstnikud eelistavad detailirohkeid, realistlikke draakoneid, teised jälle koomiksilikke ja lihtsustatud kujusid. Mõlemad on täiesti õiged lähenemised. Fantaasiakunsti ilu seisneb selles, et piire pole. Kui suudate luua olendi, mis on teie jaoks usutav ja huvitav, olete oma eesmärgi saavutanud. Hoidke oma eskiisiraamatut käepärast ja püüdke visandada kasvõi mõned minutid iga päev – see on kiireim viis oma oskusi lihvida.
