Iga lapsevanem teab seda ärevat tunnet, kui arsti juures mõõdetakse lapse pikkust ja kaalu. Kas areng on eakohane? Kas laps on liiga lühike või ehk liiga pikk? Need küsimused on täiesti loomulikud, sest lapse kasv on üks esimesi ja kõige märgatavamaid märke tema üldisest tervisest ja arengust. Kuigi iga laps on individuaalne ja kasvab omas tempos, pakuvad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostatud kasvukõverad meile vajalikku raamistikku, et hinnata, kas lapse pikkus jääb tervislikesse piiridesse. Selles artiklis süveneme sellesse, kuidas lapse pikkuse tabelid toimivad, miks need on olulised ja mida teha siis, kui numbrid ei tundu päris ootuspärased.
Mis on kasvukõverad ja kuidas neid lugeda?
Lapse pikkuse tabel või kasvukõver ei ole mõeldud konkreetse “ideaalse” numbri määramiseks, vaid pigem vahemiku näitamiseks, kuhu enamik samaealisi ja samast soost lapsi mahub. Need tabelid põhinevad miljonite laste mõõtmistel ning aitavad arstidel jälgida lapse kasvu dünaamikat pikema aja vältel.
Kõige olulisem mõiste nende tabelite puhul on protsentiil. Kui öeldakse, et laps on 50. protsentiilis, tähendab see, et ta on täpselt keskmise pikkusega – 50% tema eakaaslastest on temast lühemad ja 50% pikemad. Kui laps on 90. protsentiilis, on ta pikem kui 90% oma eakaaslastest. Oluline on mõista, et 10. protsentiil ei tähenda, et lapsel oleks midagi viga – see tähendab lihtsalt, et ta on oma eakaaslaste seas pigem lühemapoolne, kuid on siiski tervislikus vahemikus.
Miks on regulaarne mõõtmine oluline?
Üksik mõõtmistulemus annab meile vaid hetkepildi. Palju olulisem on see, kuidas laps kasvab ajas. Lastearstid jälgivad nn kasvukanalit. Kui laps on oma sünnist saati püsinud näiteks 25. protsentiili juures, siis on see tema jaoks täiesti loomulik areng. Murettekitavaks muutub olukord siis, kui laps “kukub” oma kasvukõveralt järsult madalamale või kui tema kasvutempo pidurdub märgatavalt. Sellisel juhul võib arst uurida, kas tegemist on geneetilise eripäraga, toitumisprobleemide, varjatud tervisemure või hormonaalse tasakaalutusega.
Esimene eluaasta: kiire kasvu periood
Beebieas toimub kõige intensiivsem kasv. Esimese 12 kuu jooksul võib laps kasvada koguni 25 sentimeetrit. See on füsioloogiliselt väga nõudlik periood, mis sõltub otseselt lapse toitumisest ja une kvaliteedist. Selles vanuses jälgitakse pikkuse kõrval alati ka kaalu ja peaümbermõõtu, sest need kolm näitajat koos annavad kõige täpsema pildi lapse arengust.
Lapse pikkuse orientiirid vanusegrupiti
Oluline on rõhutada, et järgnevad numbrid on keskmised väärtused. Individuaalne kõikumine on täiesti tavaline ja lubatud.
Imikud (0-12 kuud)
- Sündides: keskmiselt 50 cm.
- 3 kuud: keskmiselt 60 cm.
- 6 kuud: keskmiselt 67 cm.
- 12 kuud: keskmiselt 75 cm.
Väikelapsed (1-3 aastat)
Selles vanuses kasvutempo aeglustub võrreldes esimese eluaastaga. Laps muutub aktiivsemaks ja tema kehaehitus hakkab muutuma beebilikust vormist sihvakamaks.
- 2 aastat: keskmiselt 87-88 cm.
- 3 aastat: keskmiselt 95-96 cm.
Koolieelne ja algkooliealine laps (4-10 aastat)
Nendel aastatel on kasvutempo stabiilne, tavaliselt kasvab laps umbes 5-7 cm aastas. See on aeg, mil paljud lapsed hakkavad oma pikkust teistega võrdlema, kuid vanematena tuleks rõhutada, et iga laps kasvab omas tempos.
- 5 aastat: keskmiselt 110 cm.
- 7 aastat: keskmiselt 122 cm.
- 10 aastat: keskmiselt 138-140 cm.
Puberteet ja teismeiga
Puberteedieas toimub uus “kasvuhüpe”. See ei alga kõigil ühel ajal – tüdrukud hakkavad tavaliselt kiiremini kasvama 10-12-aastaselt, poisid 12-14-aastaselt. Kasvuhüppe ajal võib laps kasvada 8-12 cm aastas. See on ka periood, mil geneetika mängib suurimat rolli lõpliku pikkuse kujunemisel.
Mis mõjutab lapse pikkust?
Lapse pikkuse määravad mitmed erinevad tegurid, millest kõige olulisem on geneetika. Kui mõlemad vanemad on lühikest kasvu, on suure tõenäosusega ka laps oma eakaaslaste seas pigem lühem. Teisalt on olulised ka keskkonnategurid:
Toitumine: Valgud, kaltsium, D-vitamiin ja teised mikroelemendid on luude kasvuks hädavajalikud. Tasakaalustatud toitumine on vundament, millele kasv ehitub.
Uni: Kasvuhormooni toodetakse organismis peamiselt sügava une ajal. Seetõttu on piisav öine uni kriitilise tähtsusega just kasvuperioodidel.
Füüsiline aktiivsus: Mõõdukas liikumine aitab kaasa luutihedusele ja üldisele tervislikule arengule.
Tervislik seisund: Kroonilised haigused, allergiad või seedetrakti probleemid võivad mõjutada toitainete imendumist ja seeläbi ka kasvu.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused mõnele kõige levinumale küsimusele, mis lapsevanematel pikkuse ja kasvu teemal tekivad.
Kas minu laps on liiga lühike?
Kui laps on terve, aktiivne ja areneb eakohaselt muudes valdkondades, siis ei ole pikkus reeglina põhjus muretsemiseks. Arst peab “liiga lühikese” diagnoosi andmiseks vaatama kasvukõverat pikema aja vältel. Kui laps on pidevalt 3. protsentiili kandis, on ta tõenäoliselt lihtsalt oma geneetiliste eelduste kohaselt lühikest kasvu.
Kas ma saan oma lapse kasvu kiirendada?
Lapse pikkust saab “toetada”, tagades talle tervisliku eluviisi. Sa ei saa sunniviisiliselt kasvu kiirendada, kui geneetika on paika pannud teistsugused piirid. Oluline on vältida ebatervislikke lisandeid või kasvuhormoonide kasutamist ilma range meditsiinilise näidustuseta.
Millal peaksin pöörduma arsti poole?
Pöörduge spetsialisti poole, kui märkate järgmisi märke: laps on oma eakaaslastest märgatavalt lühem ja tema kasv on seiskunud; laps on oma kasvukõveralt järsult alla kukkunud; lapsel esinevad sagedased kõhuvalud või isutus; või kui peres on esinenud hilist kasvu või hormonaalseid probleeme.
Kuidas arvutada lapse prognoositavat pikkust täiskasvanuna?
Olemas on lihtne valem: liida ema ja isa pikkus sentimeetrites. Poiste puhul lisa 13 cm, tüdrukute puhul lahuta 13 cm. Seejärel jaga tulemus kahega. Tulemus on ligikaudne prognoos, millel on umbes 5-10 cm eksimisruumi mõlemas suunas.
Geneetika ja keskkonna koostöö
Lõpliku pikkuse kujunemine on kompleksne protsess, kus loodus annab ette potentsiaali ja keskkond määrab, kui palju sellest potentsiaalist realiseerub. Kui vaatame oma lapsi, ei tohiks me unustada, et pikkus on vaid üks väike osa nende isiksusest ja olemusest. Siiski on oluline hoida kätt pulsil. Teadmised kasvukõveratest ja nende tõlgendamisest annavad meile kui lapsevanematele meelerahu ning võimaluse sekkuda, kui peaks ilmnema tõelisi terviseprobleeme.
Jälgige oma lapse kasvu rahulikult, usaldage oma arsti ja pidage meeles, et iga laps “õitseb” omal ajal. Mõni teeb oma suure kasvuhüppe varakult, teine hiljem. Kõige olulisem on, et laps tunneks end oma kehas hästi ja kasvaks vaimselt sama palju kui füüsiliselt. Kui teil tekib kahtlusi, siis kõige kindlam viis on vestelda oma perearstiga, kes oskab vaadata suurt pilti ja vajadusel suunata teid täiendavatele uuringutele või endokrinoloogi konsultatsioonile.
Lõppkokkuvõttes on lapse pikkus vaid üks number paberil. Lapse tervise seisukohast on tunduvalt tähtsam tema organismi üldine funktsionaalsus, rõõmus meel ja igapäevane arenguvõime. Kasvukõverad on suurepärased abivahendid, kuid nad ei tohiks kunagi asendada vanemlikku intuitsiooni või arstlikku hinnangut. Olge oma lastele toeks nende kasvamises, pakkudes neile vajalikku hoolt, armastust ja tervislikke valikuid, ning pikkus tuleb täpselt selline, nagu see looduse poolt ette on määratud.
