Kinkeleping on juriidiline dokument, millega üks isik ehk kinkija annab teisele isikule ehk kingisaajale üle oma vara või õiguse tasuta ning vabatahtlikult. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegemist on lihtsa ja südamliku tehinguga, peidab see endas mitmeid õiguslikke nüansse, mis võivad valesti vormistatuna viia suurte vaidluste, perekondlike konfliktide ja kohtuteedeni. Eestis reguleerib kinkimist võlaõigusseadus, kuid lisaks sellele tuleb arvestada ka asjaõigusseaduse ja perekonnaseaduse sätetega, eriti kui tegemist on kinnisvara või ühisvaraga. Käesolevas artiklis vaatleme süvitsi, millised on peamised ohukohad kinkelepingu sõlmimisel ning kuidas koostada dokumenti nii, et see tagaks poolte õigused ja välistaks arusaamatused tulevikus.
Mis on kinkeleping ja millal see on vajalik?
Kinkeleping on leping, millega kingiandja kohustub andma kingisaajale oma vara ja võimaldama selle omandi ülemineku. Oluline on rõhutada, et kinkimine on tasuta tehing – kui kingisaaja peab eseme eest midagi vastu andma, ei ole tegemist kinkelepinguga, vaid võib olla tegemist kas müügilepingu või segatüüpi tehinguga.
Kinkelepingut kasutatakse enamasti lähedaste vahel, olgu selleks siis kinnisvara ülekandmine lastele või väärtuslike esemete kinkimine. Kuid just vara suure väärtuse tõttu on äärmiselt oluline, et kõik tingimused oleksid kirjalikult ja üheselt mõistetavalt fikseeritud. Suuline kokkulepe on küll juriidiliselt võimalik, kuid kinnisvara puhul on notarisse minek kohustuslik, mis tähendab, et tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
Kinnisvara kinkimise eripärad ja notariaalne vorm
Kui tegemist on kinnisvaraga, siis ei piisa lihtsalt paberile kirjutatud lepingust. Kinnisasja kinkeleping peab olema notariaalselt tõestatud. Notar kontrollib lepingu sõlmimise ajal poolte teovõimet, tahteavaldusi ja seda, kas tehing on kooskõlas seadustega. See annab kingituse tegijale ja saajale kindlustunde, et leping on kehtiv.
Notariaalses lepingus tuleb selgelt fikseerida:
- Poolte andmed ja isikut tõendavad dokumendid.
- Kingitava vara täpne kirjeldus (katastritunnus, registriosa number).
- Kas kingitavale esemele on seatud piiranguid (näiteks hüpoteek, kasutusõigus).
- Kas kinkijal säilib õigus vara edasi kasutada (isiklik kasutusõigus).
- Vara üleandmise täpne aeg.
Kinkelepingu tingimused: koormised ja tagasivõtmise õigus
Kinkija võib lepingu juurde lisada teatud tingimusi ehk koormisi. See on sageli võtmeks, mis aitab vältida hilisemaid konflikte. Levinumad näited on:
Isiklik kasutusõigus: Kinkija võib kinkida korteri oma lapsele, kuid säilitada endale õiguse selles eluruumi surmani tasuta elada. See tagab kinkijale turvatunde, et ta ei jää kodutuks.
Hoolduskohustus: Lepingusse võib kirjutada, et kingisaaja kohustub kinkijat elu lõpuni abistama, toiduga varustama või ravimitega kindlustama. Kui kingisaaja seda kohustust ei täida, on tegemist lepingu rikkumisega.
Kinkelepingu tagasivõtmine: Seadus annab kinkijale õiguse kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust kinkija või tema lähedase vastu või kui kinkija satub raskesse majanduslikku olukorda ega suuda enam ennast ülal pidada.
Kuidas vältida vaidlusi lepingu koostamisel?
Vaidlused tekivad sageli siis, kui leping on liiga üldsõnaline. Et vältida hilisemaid arusaamatusi, peaks lepingu koostamisel järgima järgmisi reegleid:
- Olge konkreetne. Kirjutage lahti, mida kingisaaja peab tegema või mida kinkija ootab. Kui on kokku lepitud elamisõiguses, täpsustage, millised ruumid ja millised kõrvalkulud on hõlmatud.
- Kaasake vajadusel jurist või notar juba lepingu eelnõu ettevalmistamise faasis. Notar nõustab teid erapooletult ja aitab vältida sõnastusi, mida saab mitmeti tõlgendada.
- Mõelge läbi “mis siis kui” stsenaariumid. Mis juhtub, kui kingisaaja sureb enne kinkijat? Kas vara läheb pärijatele või tagasi kinkijale? Need punktid peaksid olema lepingus fikseeritud.
- Veenduge, et kingisaaja on nõus kõigi tingimustega. Ühepoolne kingitus, mis toob kaasa koormavaid kohustusi ilma kingisaaja nõusolekuta, ei ole õiglane ega jätkusuutlik.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas kingitud vara on kingisaaja lahusvara või ühisvara?
Kui isik saab kingituse abielu ajal, on see üldjuhul kingisaaja lahusvara, mitte abikaasade ühisvara. See tähendab, et lahutuse korral ei ole teisel abikaasal õigust kingitud varast osa nõuda. Siiski on soovitatav see asjaolu lepingus selgelt välja tuua.
Kas kinkelepingut saab tühistada?
Kinkelepingu tühistamine on võimalik vaid äärmuslikel juhtudel, näiteks kui on tõestatud, et tehing tehti pettuse, ähvarduse või eksimuse mõjul. Lihtsalt ümbermõtlemine ei ole seaduslik alus lepingu tühistamiseks.
Mida teha, kui kingisaaja ei täida lepingus seatud kohustusi?
Kui lepingus oli kirjas hoolduskohustus või muu tingimus ja kingisaaja seda rikub, on kinkijal õigus nõuda kohustuse täitmist või lepingu üles öelda ja vara tagasi nõuda. Selleks on sageli vajalik kohtutee, seega on oluline tõendada rikkumisi (näiteks kirjalikud hoiatused).
Kas ma pean kingituselt tulumaksu maksma?
Eestis on kingituselt tulumaksu tasumise kohustus reeglina kinkijal (kui tegemist on juriidilise isikuga). Eraiskute vahelised kingitused on tulumaksuvabad. Siiski tuleb silmas pidada, et kinnisvara kinkimisel tuleb tasuda notaritasud ja riigilõivud.
Notaritasud ja riigilõivud: millega arvestada?
Kinnisvara kinkimisel ei ole kuludeks ainult notari teenustasu. Notaritasu suurus sõltub kinkitava vara väärtusest ning see on sätestatud notaritasu seadusega. Lisaks tuleb tasuda riigilõivu kinnistusraamatusse kande tegemise eest. Oluline on eelnevalt notaribüroost küsida täpne kalkulatsioon, et vältida üllatusi tehingupäeval. Mõnikord võivad kulud ulatuda sadadesse eurodesse, seega on mõistlik need summad juba varakult eelarvesse planeerida.
Samuti on oluline meeles pidada, et kinkimisel võib olla mõju hilisemale pärimisele. Näiteks kui kinkija teeb kingituse ühele lapsele, võib see mõjutada teiste laste sundosa õigust pärimismenetluses. Kuigi kinkelepinguga vara võõrandamine on seaduslik viis vara ümber jagada, võib see põhjustada perekondlikke pingeid, kui teisi pärijaid ei ole tehingust teavitatud või kui nad tunnevad end ebaõiglaselt kohelduna.
Kinkija huvide kaitsmine ja juriidilised tagatised
Paljud inimesed kingivad oma vara ära lootuses, et kingisaaja hoolitseb nende eest vanaduspõlves. Probleemid tekivad siis, kui ootused ei ühti tegelikkusega. Seetõttu on äärmiselt soovitatav koostada lepingusse nn “taganemise klausel”. See tähendab, et lepingus sätestatakse täpselt, millistel tingimustel on kinkijal õigus kingitud vara tagasi nõuda.
Lisaks on võimalik seada kinnistusraamatusse keelumärge, mis takistab kingisaajal vara edasi kinkida või müüa ilma kinkija nõusolekuta. See on väga tugev kaitsemeede, eriti kui kinkija on mures, et kingisaaja võib vara kiiresti maha müüa ja kinkija jääb oma elukohast ilma. Selliseid õiguslikke nüansse peaks alati läbi arutama notariga, kes oskab soovitada konkreetsele olukorrale kõige sobivamat lahendust.
Lõpetuseks tuleb rõhutada, et kuigi kinkeleping on juriidiline dokument, on selle aluseks usaldus. Kinkimine on vastutustundlik tegu, mis nõuab nii kinkijalt kui ka kingisaajalt selget arusaama sellest, mida tehing endaga kaasa toob. Korrektselt vormistatud ja põhjalikult läbi mõeldud kinkeleping ei ole mitte ainult vaidluste vältimise vahend, vaid ka austuse märk kõigi asjaosaliste vastu, tagades, et tehtud kingitus on rõõmuks kõigile ja jääb kestma ilma varjude või juriidiliste komplikatsioonideta.
