Joonistamine on oskus, mida paljud peavad kättesaamatuks, arvates, et selleks on vaja kaasasündinud annet. Tegelikkuses on iga kunstiteos, olgu see nii lihtne kui tahes, üles ehitatud kindlatele sammudele ja loogikale. Puud on suurepärane alguspunkt igaühele, kes soovib oma joonistamisoskust arendada, sest nende orgaaniline vorm annab palju vabadust – puu ei pea olema täiuslik, et see näeks välja loomulik ja ilus. Selles juhendis õpime, kuidas joonistada puid lihtsate meetoditega, mis aitavad sul saavutada kiireid ja rahulolevaid tulemusi, olenemata sellest, kas oled alles alustamas või soovid oma tehnikat täiendada.
Miks on puude joonistamine ideaalne algus?
Puude joonistamine pakub unikaalset võimalust harjutada käe liikumist, varjutamist ja tekstuuride edasiandmist ilma, et peaksid muretsema anatoomilise täpsuse pärast, nagu inimfiguure joonistades. Puud on looduses varieeruvad; oksad kasvavad juhuslikes suundades ja lehestik moodustab sageli massiivseid kujundeid, mis annab sulle kui kunstnikule “vaba voli” eksimiseks. Kui teed vea, on seda lihtne muuta järgmise oksa või lehestiku kihiga.
Lisaks on puude joonistamine suurepärane viis õppida valguse ja varju mängu. Kuna puud on kolmemõõtmelised objektid, õpetab nende joonistamine sind märkama, kustpoolt valgus langeb ja kuidas see tekitab sügavust. See on fundamentaalne oskus, mida läheb vaja igasuguse visuaalse kunsti juures.
Põhilised töövahendid, mida vajad
Enne kui asume joonistamise juurde, veendu, et sul on käepärast lihtsad vahendid. Sa ei vaja kalleid kunstitarbeid, et luua midagi ilusat. Siin on nimekiri põhilistest asjadest, mis aitavad sul edu saavutada:
- Harilikud pliiatsid: HB on hea alustamiseks, 2B või 4B on suurepärased varjutamiseks.
- Kustutuskumm: Vali kvaliteetne kustutuskumm, mis ei määri paberit.
- Joonistuspaber: Tavaline printeripaber sobib harjutamiseks, kuid veidi karedam joonistuspaber hoiab grafiiti paremini.
- Teritaja: Terav pliiats on detailide jaoks hädavajalik.
Samm-sammuline juhend: puu tüve ja peamise struktuuri loomine
Kõik saab alguse alustaladest. Puu joonistamine on sarnane ehitamisele – kõigepealt paneme paika karkassi ja seejärel lisame detailid. Ära alusta kohe lehtedest või pisikestest okstest.
- Tüve kontuur: Alusta kahe vertikaalse joonega, mis lähevad alt laiemaks. See moodustab puu tüve. Ära tee jooni täiesti sirgeks – looduses on kõik kergelt kõver.
- Oksad: Joonista tüve ülaosast välja hargnevad jooned. Mõtle puule kui tähele “Y”. Väikesed oksad peaksid hargnema suurematest, muutudes otstes aina peenemaks.
- Juurte alus: Ära unusta maapinda. Lisa tüve alla paar lainelist joont, mis viitavad juurtele, mis maa sisse lähevad. See annab puule stabiilsuse ja realistlikkuse.
Lehestiku joonistamine: kuidas luua mahtu ilma iga lehte joonistamata
Algajate suurim viga on püüda joonistada iga lehte eraldi. See on ajamahukas ja tulemus näeb tihti ebaloomulik välja. Selle asemel mõtle lehestikust kui suurtest plokkidest või “pilvedest”.
Tehnika: “pilvemeetod”
Kujuta ette, et puu lehestik koosneb mitmest kohevast pilvest, mis istuvad okste kohal. Joonista nõrga survega ringjad, ebakorrapärased vormid okste otstesse. Need kujundid ei pea olema täiuslikud ringid; vastupidi, mida ebakorrapärasemad ja “siksakilisemad” need on, seda parem. See loob illusiooni tihedast lehestikust.
Varjutamine kui mahu andja
Kui oled “pilvede” piirjooned paika pannud, on aeg lisada varju. Vali suund, kust valgus tuleb (näiteks ülevalt paremalt). See tähendab, et iga lehestikuploki vasak alumine osa peaks olema tumedam. Kasuta oma 2B või 4B pliiatsit, et lisada nendesse kohtadesse tihedamaid jooni või kerget varjutamist.
Tekstuuri lisamine tüvele
Sile puutüvi näeb sageli välja nagu plastmass. Puukoor on aga kare ja elav. Tekstuuri lisamiseks ei pea sa tegema keerulisi mustreid. Piisab, kui lisad vertikaalseid, katkevaid jooni mööda tüve pikkust. Lisa mõned tumedamad täpid või lühikesed kriipsud kohtadesse, kus koor tundub paksem või kus on mõrad.
Kõige olulisem nipp: jäta tüve üks külg heledamaks (valguse pool) ja tumesta teist külge. See loob koheselt ruumilise efekti. Tüve ja okste kokkupuutekohad võiksid olla samuti veidi tumedamad, et rõhutada varju, mida oksad heidavad tüvele.
Levinud vead ja kuidas neid vältida
Paljud alustajad komistavad samade asjade otsa. Siin on mõned tähelepanekud, kuidas oma joonistust paremaks muuta:
- Liiga jäigad jooned: Looduses on harva ideaalselt sirgeid jooni. Lase oma käel vabalt liikuda.
- Liigne sümmeetria: Puud ei ole sümmeetrilised. Kui joonistad vasakule poole oksa, tee paremale poole oks veidi teisel kõrgusel või teise nurga all.
- Hirm tumedate toonide ees: Ära karda kasutada tumedat pliiatsit. Kontrast on see, mis paneb pildi “elama”. Ilma korraliku varjuta jääb pilt tasaseks ja elutuks.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua läheb aega, et õppida realistlikku puud joonistama?
See sõltub harjutamisest. Kui pühendad puude joonistamisele 15 minutit päevas, näed tulemusi juba esimese nädala jooksul. Realism tuleb läbi korduse, mitte kiirustamise.
Kas ma pean kasutama erinevaid pliiatseid?
Esialgu piisab täiesti ühest HB pliiatsist, kuid edenedes aitavad erineva pehmusega pliiatsid (nt 2B, 4B, 6B) saavutada sügavamaid ja rikkalikumaid varje, mis teevad joonistuse professionaalsemaks.
Kuidas joonistada puid nii, et need ei näeks välja nagu “lillipopid” või pulgakommid?
Pulgakommi välimus tekib siis, kui tüvi on liiga peenike ja lehestik liiga ümmargune. Tee tüvi toekamaks, lase oksadel ulatuda sügavale lehestiku sisse ja tee lehestiku vormid ebaühtlasteks – nii kaob sümmeetria ja puu muutub loomulikumaks.
Milline on parim viis lehestiku tihedust näidata?
Keskendu varjudele, mitte üksikutele lehtedele. Mida tihedam on lehestik, seda vähem valgust läheb läbi, seega lisa varjulistele aladele rohkem grafiiti, et luua sügavust.
Edasine areng ja praktilised harjutused
Kui oled lihtsa puu joonistamise selgeks saanud, on aeg katsetada erinevate puuliikidega. Lehtpuud, okaspuud ja viljapuud nõuavad kõik veidi erinevat lähenemist. Näiteks okaspuu puhul on lehestik koonusekujuline ja koosneb tihedatest kihtidest, samas kui tammepuu on lai ja haruline. Proovi joonistada puid erinevates ilmastikuoludes või erinevatel aastaaegadel.
Samuti võta endale harjumuseks vaadelda puid päriselus. Kui kõnnid pargis või metsas, peatu hetkeks ja vaata, kuidas oksad hargnevad, kus asuvad varjud ja milline on koore tekstuur. See vaatlusoskus on kunstniku kõige väärtuslikum tööriist. Püüa oma märkmeid hiljem paberile kanda. Mida rohkem sa analüüsid loodust, seda vähem pead sa joonistades “mõtlema” – sinu käsi hakkab seda automaatselt tegema.
Joonistamine on teekond, mitte sihtpunkt. Iga ebaõnnestunud joonistus on samm lähemale meistritasemele. Ära viska oma visandeid ära, vaid kogu neid, et näha oma arengut aja jooksul. Kui oled endas kindlam, võid hakata katsetama ka pliiatsite kombineerimist tindi või söega, et luua veelgi dramaatilisemaid ja huvitavamaid efekte. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem rõõm, mida loominguline protsess sulle pakub, seega naudi igat hetke oma pliiatsi ja paberiga.
