Allergiline reaktsioon on organismi immuunsüsteemi ülereageerimine ainele, mida see peab ekslikult ohtlikuks. See võib tabada igaüht meist täiesti ootamatult, isegi kui varasemalt pole ühegi allergeeniga probleeme esinenud. Olgu selleks siis uus eksootiline puuvili, mesilase nõelamine, kodukeemia või mõni ravim – keha vastureaktsioon võib ulatuda kergest nahaärritusest kuni eluohtliku anafülaktilise šokini. Teadlikkus esmastest sümptomitest ja oskus kiirelt tegutseda on oskused, mis võivad päästa elu. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt, kuidas ära tunda allergia tekkimist, millised on ohumärgid ning kuidas käituda esmaabina enne kiirabi saabumist.
Mis on allergiline reaktsioon ja miks see tekib?
Allergia on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon. Kui inimene, kellel on kalduvus allergiatele, puutub kokku allergeeniga, hakkab tema keha tootma spetsiifilisi immunoglobuliin E (IgE) antikehi. Need antikehad aktiveerivad nuumrakud, mis vabastavad verre keemilisi ühendeid, eelkõige histamiini. Just histamiin on see aine, mis põhjustab enamiku allergianähtudest – alates sügelusest ja punetusest kuni hingamisraskuste ja vererõhu languseni.
Oluline on mõista, et allergiat ei teki alati esimesel kokkupuutel. Keha vajab tihti “sensibiliseerimist” ehk eelmisi kokkupuuteid, et immuunsüsteem õpiks ainet tundma ja “vaenlasena” märgistama. See selgitab, miks inimene võib süüa maapähkleid aastakümneid ja ühel hetkel saada tõsise allergilise reaktsiooni.
Tavalised allergeenid meie ümber
Allergeenide ring on väga lai. Neid võib jaotada mitmesse põhikategooriasse, et oleks lihtsam mõista nende esinemiskohti:
- Toiduallergeenid: Maapähklid, pähklid, mereannid, piim, munad, soja ja nisu.
- Putukate mürk: Mesilaste, herilaste ja vapsikute nõelamine.
- Ravimid: Antibiootikumid (eriti penitsilliin), põletikuvastased ravimid (aspiriin, ibuprofeen) ja mõned valuvaigistid.
- Õhuallergeenid: Õietolm, hallitusseened, lemmikloomade kõõm ja tolmulestad.
- Kontaktsed allergeenid: Lateks, nikkel, teatud kosmeetikatooted ja pesupulbrid.
Millised on esimesed märgid ja sümptomid?
Sümptomid võivad ilmneda mõnest sekundist kuni paari tunnini pärast kokkupuudet. Kerge reaktsiooni korral piirdub see tihti naha ja limaskestadega. Tõsisema reaktsiooni korral on kaasatud mitu elundkonda.
Naha ja limaskestade reaktsioonid
Kõige sagedamini märgatavad sümptomid on nahal. See hõlmab nõgestõbe – punakaid, sügelevaid ja kergelt kõrgemaid laike nahal. Samuti võib esineda naha punetus (õhetus) ja sügelus, eriti peopesades ja jalataldadel. Sageli tekib angioödeem ehk sügavam turse, mis avaldub huulte, silmalaugude või keele paisumisena.
Hingamisteede sümptomid
Kui reaktsioon levib hingamisteedesse, muutub olukord kriitiliseks. Inimene võib tunda nohu, aevastamist, kõdi kurgus või hääle muutumist (kähisev hääl). Hingeõhupuudus, vilistav hingamine ja tunne, et kurk “tõmbub kokku”, viitavad juba raskemale astmele.
Seedetrakti reaktsioonid
Eriti toiduallergia puhul on levinud kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Need sümptomid tekivad sageli kiiresti pärast söömist ja võivad olla esimeseks hoiatuseks enne üldise reaktsiooni süvenemist.
Millal on tegemist eluohtliku anafülaksiaga?
Anafülaksia on raskeim allergilise reaktsiooni vorm, mis haarab kogu organismi. See nõuab viivitamatut arstiabi. Anafülaksia tunnusteks on:
- Hingamisraskused ja lämbumistunne.
- Tugev vererõhu langus (minestamine, peapööritus, nõrkus).
- Kiire ja nõrk pulss.
- Südame pekslemine.
- Teadvuse kaotus või segasustunne.
- Süstemaatiline nõgestõbi üle kogu keha.
Kui märkate kasvõi ühte neist sümptomitest, eriti kui need kombineeruvad, tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbrile 112. Anafülaksia korral loeb iga sekund.
Mida teha kohe, kui märkad esimesi sümptomeid?
Esimene reegel on säilitada rahu, kuid tegutseda kiiresti. Kui tead, mis reaktsiooni põhjustas, eemalda allergeen koheselt. Näiteks kui nõelamine toimus, eemalda astel. Kui tegemist oli toiduga, sülita ülejäänu välja.
- Hinda olukorda: Kas sümptomid piirduvad vaid vähese sügelusega või on raskusi hingamisega?
- Kasuta vajadusel ravimeid: Kui inimesel on varasemalt diagnoositud allergia, peaks tal kaasas olema epinefriini (adrenaliini) autoinjektor (nt EpiPen). Seda tuleb kasutada vastavalt arsti juhistele kohe, kui tekivad rasked sümptomid. Ära oota, et näha, kas seisund paraneb.
- Kasuta antihistamiini: Kergete sümptomite (ainult nõgestõbi või sügelus) korral võib võtta käsimüügi antihistamiini. See aitab vähendada histamiini toimet, kuid ei peata anafülaksiat.
- Asend: Kui inimesel on raske hingata, istu ta püstisesse asendisse. Kui tal on nõrkustunne või vererõhk on madal, aseta ta selili ja tõsta jalad kõrgemale.
- Kutsu abi: Kui sümptomid levivad üle keha või tekib hingamisraskus, helista 112. Ära looda, et sümptomid kaovad iseenesest.
Kuidas ennetada korduvaid reaktsioone?
Kui oled kord juba allergilise reaktsiooni läbi elanud, on äärmiselt oluline minna allergoloogi vastuvõtule. Arst teeb teste, et täpselt kindlaks teha, mis reaktsiooni põhjustas. Seejärel koostatakse tegevusplaan, kuidas edaspidi allergeeni vältida.
Oluline on ka kanda kaasas teavet oma allergia kohta. See võib olla allergia-pass, käevõru või märk telefonis. Kui reisid, õpi selgeks allergeeni nimetused kohalikus keeles. Teavita alati restorani teenindajaid või peokorraldajaid oma allergiatest – see pole häbiasi, vaid vajalik ettevaatusabinõu.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Kas allergia võib aja jooksul ise üle minna?
Jah, mõned lapsepõlves tekkinud toiduallergiad (näiteks piima- või munaallergia) võivad täiskasvanuks saades kaduda. Samas näiteks pähkli- ja kalaallergia jäävad tihti püsima kogu eluks. Täiskasvanueas tekkinud allergia on harva mööduv.
Kui ma olen allergiline maapähklitele, kas ma olen siis ka teistele pähklitele allergiline?
See sõltub. Paljud pähklid kuuluvad botaaniliselt erinevatesse perekondadesse. Siiski esineb nn ristallergiat, kus immuunsüsteem reageerib sarnastele valkudele. Alati tasub konsulteerida allergoloogiga, et teada, milliseid pähkleid tohib süüa ja milliseid mitte.
Kas ma pean minema arsti juurde, kui reaktsioon oli väga kerge?
Jah, on soovitatav pöörduda perearsti või allergoloogi poole. Kerge reaktsioon võib olla eelmänguks tõsisemale reaktsioonile tulevikus. Arst hindab riske ja vajadusel kirjutab välja esmaabikomplekti.
Kas epinefriini autoinjektori kasutamine on ohtlik, kui ma tegelikult ei vajagi seda?
Epinefriin on elupäästev ravim. Kui kahtlustad anafülaksiat, on parem seda kasutada, sest anafülaksia on alati ohtlikum kui ravimi kõrvaltoimed. Kui kasutad seda ekslikult, tunned sa lihtsalt südame pekslemist ja ärevust, mis mööduvad kiiresti, kuid säästad oma elu tõsise šoki eest.
Kas stress võib allergilist reaktsiooni võimendada?
Kuigi stress ise allergiat ei tekita, võib see nõrgestada immuunsüsteemi ja muuta keha tundlikumaks. Stress võib samuti raskendada hingamist, mis seguneb allergia sümptomitega ja muudab olukorra keerulisemaks.
Mida peaks iga inimene oma koduses esmaabikomplektis hoidma?
Igas kodus ja ideaalis ka kotis peaks olema väike varu esmaabivahendeid. Lisaks tavalistele plaastritele ja sidemetele võiksid allergikud või nende lähedased hoida käepärast antihistamiini tablette, mis on kiire toimega. Kui arst on diagnoosinud raske allergia, peab kaasas olema vähemalt üks, eelistatavalt kaks epinefriini autoinjektorit, et tagada piisav annus abi saabumiseni.
Lisaks ravimitele on oluline hoida alles ravimite kasutusjuhendid. Kui oled reisil või väljaspool kodu, kontrolli aeg-ajalt ravimite säilivusaegu. Aegunud ravim ei pruugi vajalikul hetkel enam efektiivselt toimida. Samuti on kasulik omada nutitelefonis rakendust või märkmikku, kus on kirjas sinu või lähedase allergiaandmed ja kontaktisikud hädaolukorraks.
Pidage meeles, et teadmised ja ettevalmistus on teie parimad liitlased. Allergia ei pea tähendama hirmu igapäevaelu ees, kui tead, mida oodata ja kuidas vajadusel kiirelt reageerida. Olge tähelepanelik oma keha signaalide suhtes – tihti on need esimesed märgid kõige olulisemad infokillud, mis võimaldavad vältida tõsiseid tüsistusi.
