Paljud inimesed on kogenud hetke, mil hambaid pestes või niiti kasutades värvub hambapasta vaht kergelt roosakaks või ilmub sülitamisel nähtavale väike kogus verd. Sageli peetakse seda tühiseks probleemiks, arvates, et ju sai lihtsalt liiga tugevalt harjatud. Tegelikkuses on veritsevad igemed aga organismi poolt saadetud selge ja kiireloomuline häirekell. See on peamine märk algavast või juba väljakujunenud igemepõletikust ehk gingiviidist. Kui seda ignoreerida, võib esialgu süütuna näiv veritsus viia hammaste kinnituskudede hävimiseni ja lõpuks hammaste väljalangemiseni. Õnneks on gingiviit varajases staadiumis täielikult pöörduv, kuid see nõuab kiiret sekkumist ja teadlikku tegutsemist.
Mis on gingiviit ja miks see tekib?
Gingiviit on igemete põletikuline seisund, mis tekib vastusena hammastele kogunevale bakteriaalsele katule. Meie suus elab miljoneid baktereid, mis moodustavad hammaste pinnale kleepuva kihi, mida nimetatakse biokileks või hambakatuks. Kui seda kattu regulaarselt ja põhjalikult ei eemaldata, hakkavad bakterid tootma toksiine ja happeid, mis ärritavad igemekudet.
Organismi immuunsüsteem reageerib sellele rünnakule põletikuga, saates piirkonda rohkem verd, et võidelda bakteritega. See suurenenud verevool põhjustabki igemete punetust, turset ja veritsust puudutamisel. Kui pehme hambakatt jääb eemaldamata, mineraliseerub see süljes leiduvate mineraalide toimel kõvaks hambakiviks. Hambakivi on poorne ja kare, pakkudes suurepärast peidupaika uutele bakteritele ning surudes igemeid veelgi rohkem eemale, tekitades nõiaringi, mida koduste vahenditega enam murda ei saa.
Peamised riskitegurid
Kuigi peamine põhjus on puudulik suuhügieen, võivad gingiviidi teket soodustada ka mitmed muud tegurid:
- Suitsetamine: Tubakasuits ahendab veresooni, mistõttu suitsetajate igemed veritsevad harvemini isegi põletiku korral. See peidab haiguse sümptomeid, lastes sellel märkamatult süveneda.
- Hormonaalsed muutused: Rasedus, puberteet ja menopaus võivad muuta igemed bakterite suhtes tundlikumaks.
- Süsteemsed haigused: Diabeet ehk suhkruhaigus suurendab oluliselt igemehaiguste riski, kuna kõrge veresuhkur soodustab bakterite kasvu ja aeglustab paranemist.
- Ravimid: Teatud ravimid, näiteks vererõhu alandajad ja epilepsiaravimid, võivad põhjustada igemete vohamist, mis raskendab puhastamist.
- Stress ja toitumine: C-vitamiini puudus ja pidev stress nõrgestavad immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonidega.
Millised sümptomid viitavad vajadusele alustada ravi?
Veritsus on kõige tuntum sümptom, kuid sugugi mitte ainus. Tõhus ravi algab sümptomite varajasest märkamisest. Terve ige on heleroosa, tihe ja liibub tihedalt hamba kaela ümber. Haigestunud ige seevastu annab endast märku järgmiselt:
- Värvuse muutus: Igemed muutuvad tumepunaseks või lillakaks.
- Turse ja kuju muutus: Igemeservad on ümarad, tursunud ja läikivad, mitte teravad ja matid nagu tervetel hammastel.
- Halitoos ehk halb hingeõhk: Pidev halb maitse suus või hingeõhk, mis ei kao ka pärast pesu, viitab bakterite aktiivsele tegevusele igemetaskutes.
- Igemete taandumine: Hambad võivad tunduda visuaalselt pikemad, sest ige on taandunud ja paljastanud hambakaela, mis võib põhjustada tundlikkust külmale ja kuumale.
- Hellus: Igemed on katsudes valusad või sügelevad.
Gingiviidi ravi esimene etapp: kodune suuhügieen
Kuna gingiviidi peamine põhjus on hambakatt, on ravi nurgakiviks selle mehhaaniline eemaldamine. Ilma igapäevase ja korrektse koduse hoolduseta ei anna ka professionaalne ravi püsivaid tulemusi. Siin on sammud, mis aitavad põletikku kontrolli alla saada:
Õige harjamistehnika
Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, vähemalt kahe minuti jooksul. Soovitatav on kasutada pehmet (soft) hambaharja, kuna tugevad harjased võivad juba niigi põletikulist iget vigastada. Elektrilised hambaharjad on sageli efektiivsemad, kuna nende pulseeriv ja pöörlev liikumine lõhub katu struktuuri paremini kui käsihari.
Oluline on hoida harja 45-kraadise nurga all igemeääre suhtes ja teha lühikesi vibreerivaid liigutusi. See aitab harjastel ulatuda veidi igeme ja hamba vahele, kus bakterid kõige meelsamini paljunevad.
Hambavahede puhastamine on kriitilise tähtsusega
Hambahari puhastab vaid umbes 60% hamba pinnast. Hambavahedesse ja igemepiirile jäänud katt on peamine igemepõletiku allikas. Seetõttu on hambaniidi või hammastevaheharjade kasutamine kord päevas kohustuslik. Alguses võib niiditamine põhjustada veritsust, kuid see ei ole põhjus lõpetamiseks – vastupidi, see näitab, et seal on põletik, mis vajab puhastamist. Regulaarsel puhastamisel peaks veritsus kaduma umbes nädala või kahe jooksul.
Suuloputusveed ja geelid
Ägeda põletiku korral võib hambaarst soovitada kloorheksidiini sisaldavat suuloputusvett. See on tugev antiseptik, mis hävitab baktereid ja vähendab põletikku. Siiski ei tohi seda kasutada pikaajaliselt (tavaliselt mitte üle kahe nädala), kuna see võib põhjustada hammaste tumenemist ja maitsetundlikkuse muutusi. Looduslikest vahenditest võivad leevendust pakkuda kummelitee loputused või spetsiaalsed igemegeelid, mis sisaldavad hüaluroonhapet kudede taastamiseks.
Professionaalne ravi hambaravikabinetis
Kui hambakatt on juba muutunud hambakiviks, ei ole seda võimalik eemaldada harjamise ega niiditamisega. Sellisel juhul on vältimatu külastada suuhügienisti või hambaarsti. Professionaalne ravi koosneb tavaliselt järgmistest etappidest:
- Diagnostika ja parodontaalne kaardistamine: Arst mõõdab igemetaskute sügavust spetsiaalse sondiga. Terve igemetasku sügavus on kuni 3 mm. Sügavamad taskud viitavad põletikule ja luukao ohule.
- Hambakivi eemaldamine (depuratsioon): Kasutades ultraheliotsikuid ja käsiinstrumente, eemaldab arst hambakivi nii hammaste pealt kui ka igemete alt. See protseduur võib olla ebamugav, mistõttu tehakse seda vajadusel tuimestusega.
- Soodapesu (Air-Flow): Survepesu spetsiaalse pulbri, vee ja õhu seguga eemaldab hammastelt pigmendi ja pehme katu, muutes pinnad siledaks, kuhu uuel katul on raskem kinnituda.
- Juurte silumine: Vajadusel silutakse hamba juurepinnad, et eemaldada bakteriaalsed toksiinid ja soodustada igeme tagasikinnitumist hamba külge.
Pärast professionaalset puhastust on igemed tavaliselt mõne päeva jooksul hellad, kuid põletikunähud hakkavad kiiresti taanduma. Oluline on järgida arsti juhiseid koduse hügieeni osas, et vältida hambakivi uut tekkimist.
Mis juhtub, kui gingiviiti ei ravita?
Ravimata gingiviit võib edasi areneda parodontiidiks. See on märksa tõsisem haigus, mille käigus põletik levib igemetest sügavamale, haarates lõualuud ja hamba kinnituskudesid. Tekivad sügavad igemetaskud, kuhu kogunevad mädabakterid. Selle tagajärjel hakkab luukude hävima, hambad muutuvad liikuvaks ja võivad lõpuks välja kukkuda. Erinevalt gingiviidist on parodontiidi tekitatud kahjustused (nagu luukadu) pöördumatud ning ravi eesmärk on vaid protsessi peatamine, mitte endise olukorra täielik taastamine.
Lisaks suutervisele on krooniline igemepõletik seotud tõsiste üldtervise riskidega. Uuringud on näidanud seost kaugelearenenud igemehaiguste ja südame-veresoonkonna haiguste, insuldi, diabeedi tüsistuste ning rasedatel enneaegse sünnituse vahel. Suus olevad põletikukolded koormavad kogu immuunsüsteemi.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas igemepõletik on nakkav?
Jah, gingiviiti põhjustavad bakterid võivad levida sülje kaudu. See tähendab, et suudlemine või samade söögiriistade kasutamine (näiteks emalt lapsele) võib kanda haigustekitajaid edasi. Siiski sõltub haiguse tegelik väljakujunemine vastuvõtja suuhügieenist ja immuunsüsteemist.
Kui kaua võtab aega gingiviidist paranemine?
Kui alustada tõhusa koduse hügieeniga ja eemaldada professionaalselt hambakivi, hakkab igemete veritsus ja turse vähenema tavaliselt 10–14 päeva jooksul. Täielik kudede taastumine ja normaalse roosa värvuse naasmine võib võtta aega paar nädalat, eeldusel, et hügieeniharjumused püsivad muutumatuna.
Kas soolaveega loputamine aitab?
Soolvesi on vana ja tõhus kodune vahend. See aitab vähendada turset, pärsib bakterite kasvu ja soodustab paranemist. Lahuse valmistamiseks segage pool teelusikatäit soola klaasi sooja veega ja loputage suud 30 sekundit. Seda võib teha mitu korda päevas, kuid see ei asenda harjamist ega niiditamist.
Miks mu igemed veritsevad, kuigi pesen hambaid iga päev?
Isegi regulaarne pesu ei taga alati puhtust, kui tehnika on vale või kui hambavahed jäävad puhastamata. Samuti võib põhjuseks olla vana hambahari, liiga tugev harjamine või igeme alla peitunud hambakivi, mida hambahari kätte ei saa. Kui veritsus püsib vaatamata heale hügieenile, tuleks konsulteerida hambaarstiga, et välistada süsteemsed haigused või vitamiinipuudus.
Pikaajaline strateegia ja järelkontroll
Igemete tervise taastamine ei ole ühekordne pingutus, vaid elukestev protsess. Pärast akuutse põletiku ravi on kriitilise tähtsusega säilitada saavutatud tulemust. See tähendab, et hambaarsti või suuhügienisti külastus peaks toimuma vähemalt kord kuue kuu jooksul, parodontiidi diagnoosiga patsientidel isegi iga 3–4 kuu tagant. Regulaarne kontroll võimaldab avastada uut hambakivi ja põletikukoldeid enne, kui need jõuavad tekitada pöördumatut kahju. Investeering kvaliteetsetesse suuhügieenitarvetesse ja aega hammaste puhastamisse tasub end ära mitte ainult kauni naeratuse, vaid ka tugevama üldtervise ja vähemate hambaraviarvete näol tulevikus.
