Toidumürgitus on ebameeldiv ja sageli ootamatult tekkiv seisund, mis võib rikkuda plaanid päevadeks. See tekib siis, kui tarbitakse toitu või jooki, mis on saastunud bakterite, viiruste või parasiitidega. Kuigi enamik toidumürgituse juhtumeid möödub iseenesest paari päeva jooksul ning ei vaja meditsiinilist sekkumist, on oluline teada, kuidas organismile taastumisel kaasa aidata ja millised märgid viitavad tõsisemale ohule. Õige tegutsemine esimestel tundidel võib märgatavalt vähendada vaevuste kestust ja hoida ära ohtliku vedelikupuuduse tekkimise. Alljärgnevalt vaatame põhjalikult, kuidas koduste vahenditega sümptomeid leevendada ja millisel hetkel tuleb kindlasti pöörduda professionaalse abi poole.
Kuidas toidumürgitust ära tunda ja eristada kõhugripist?
Toidumürgituse sümptomid võivad ilmneda väga erineva kiirusega. Sõltuvalt haigustekitajast võib enesetunne halveneda juba 30 minutit pärast söömist või alles mitu päeva hiljem. Sageli aetakse toidumürgitust segamini viirusliku gastroenteriidi ehk kõhugripiga, kuna sümptomid on väga sarnased. Toidumürgituse puhul on sümptomid aga sageli ägedamad ja tekivad järsemalt.
Kõige levinumad märgid, mis viitavad toidumürgitusele, on:
- Iiveldus ja oksendamine: Organismi loomulik kaitsereaktsioon, et väljutada toksiine.
- Kõhulahtisus: Võib olla vesine või harvemal juhul verine.
- Kõhukrambid ja -valu: Valu on sageli hootine ja leevendub ajutiselt pärast tualetis käimist.
- Palavik ja külmavärinad: Keha tõstab temperatuuri, et võidelda infektsiooniga.
- Nõrkus ja väsimus: Tekib vedelikukaost ja energia puudujäägist.
Kui sarnased sümptomid tekivad korraga mitmel inimesel, kes sõid sama toitu, on toidumürgituse diagnoos peaaegu kindel. Viiruslikud nakkused levivad pigem kontaktteel ja nende peiteaeg on pikem.
Esmaabi: vedeliku taastamine on kõige olulisem samm
Kõige suurem oht toidumürgituse korral ei ole mitte bakter ise, vaid selle tagajärjel tekkiv vedelikupuudus ehk dehüdratsioon. Oksendamine ja kõhulahtisus viivad kehast välja suures koguses vett ja elutähtsaid mineraalaineid (elektrolüüte nagu naatrium, kaalium ja kloriid). Kui neid ei asendata, võib see viia tõsiste terviseprobleemideni, eriti lastel ja eakatel.
Esimestel tundidel, kui oksendamine on intensiivne, tuleks anda maole rahu. Ärge sundige end sööma ega jooma suuri koguseid korraga. Kui oksendamine veidi järele annab, alustage vedeliku tarbimist väikeste lonksudena või isegi lusikahaaval iga 10–15 minuti järel. Suur kogus vett korraga võib mao uuesti ärritada ja esile kutsuda uue oksendamise.
Milliseid jooke valida?
Parim valik on spetsiaalsed apteegis müüdavad rehüdratsioonilahused (nt Rehydron), mis sisaldavad ideaalses vahekorras soolasid ja suhkrut. See aitab veel kehasse imenduda paremini kui tavaline vesi. Kui apteegilahust pole käepärast, sobivad ka:
- Gaasita mineraalvesi.
- Lahjendatud õunamahl (pool mahla, pool vett).
- Nõrk taimetee (nt kummel või piparmünt), mis rahustab magu.
- Puljong (annab kehale vajalikke soolasid).
Kindlasti tuleks vältida alkoholi, kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, kange tee, koolajoogid) ja piimatooteid, kuna need võivad ärritada seedetrakti ja süvendada vedelikupuudust.
Kuidas valmistada kodust rehüdratsioonilahust?
Kui apteeki ei ole võimalik minna, saab tõhusa soola-suhkru lahuse valmistada ka kodus. See on sageli tõhusam kui lihtsalt kraanivee joomine. Segage kokku:
- 1 liiter keedetud ja jahutatud vett.
- 6 teelusikatäit suhkrut (annab energiat ja aitab soolal imenduda).
- pool teelusikatäit soola.
Segage, kuni ained on lahustunud, ja tarbige seda päeva jooksul väikeste kogustena. Maitse parandamiseks võib lisada veidi sidrunimahla.
Mida süüa ja mida vältida toidumürgituse korral?
Esimestel haigustundidel ei ole söömine vajalik ega isegi soovitatav. Kui aga enesetunne paraneb ja isu hakkab taastuma, on oluline valida toidud, mis on kergesti seeditavad ega koorma magu. Traditsiooniliselt soovitatakse järgida niinimetatud BRAT-dieeti (Banana, Rice, Applesauce, Toast – banaan, riis, õunapüree, röstsai), kuid tänapäeval on soovitused laiemad.
Sobivad toidud taastumiseks on:
- Banaanid: Kergesti seeditavad ja sisaldavad palju kaaliumi, mida keha on kaotanud.
- Riis ja riisipuder: Keedetud veega (mitte piimaga), seob kõhtu.
- Kuivikud ja röstsai: Ilma võita, pakuvad süsivesikuid ilma rasvata.
- Mustikakissell: Eestis tuntud rahvameditsiini vahend, mis aitab kõhtu kinnistada.
- Keedetud kartul või porgand: Pehmeks keedetud ja maitsestamata.
- Keedetud kana: Nahata ja rasvavaba, et saada valku.
Vältida tuleks rasvaseid, vürtsikaid ja praetud toite vähemalt paari päeva jooksul pärast sümptomite kadumist. Samuti võivad piimatooted (va jogurt probiootikumidega) tekitada ajutist talumatust, kuna soolestiku ensüümid on kahjustada saanud. Ka kiudainerikkad toidud, nagu täisteratooted ja toored köögiviljad, võivad sel perioodil olla liiga rasked seedida.
Ravimid: kas ja mida võtta?
Paljud inimesed haaravad kohe kõhulahtisuse vastaste ravimite järele (nagu loperamiid), kuid arstid soovitavad sellega olla ettevaatlikud. Kõhulahtisus ja oksendamine on keha viis vabaneda mürgistest ainetest ja bakteritest. Kui see protsess ravimitega peatada, jäävad toksiinid soolestikku kauemaks ning haigus võib hoopis pikeneda.
Siiski on teatud käsimüügiravimid, millest võib abi olla:
- Adsorbendid: Näiteks aktiivsüsi või ränigeelil põhinevad preparaadid. Need seovad soolestikus toksiine ja aitavad neid väljutada, tekitamata seedetegevuse seiskumist.
- Probiootikumid: Piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku normaalset mikrofloorat, mis on mürgituse käigus kannatada saanud. Neid võib hakata võtma kohe, kui oksendamine on lõppenud.
- Palavikualandajad: Kui palavik tõuseb kõrgele ja tekitab halba enesetunnet, võib võtta paratsetamooli. Ibuprofeeni tuleks vältida, kuna see võib ärritada niigi tundlikku magu.
Antibiootikume toidumürgituse puhul tavaliselt ei kasutata, sest enamik juhtumeid on viiruslikud või paranevad iseenesest. Antibiootikumid võivad bakteriaalse tasakaalu veelgi rohkem sassi lüüa. Neid määrab arst ainult raskete bakteriaalsete infektsioonide korral analüüside põhjal.
Millal on olukord ohtlik ja vajab kiirabi?
Kuigi enamik toidumürgitusi on ohutud, on olukordi, kus kodusest ravist ei piisa. Kiire meditsiiniline sekkumine on vajalik, kui sümptomid on äärmuslikud või kui patsiendiks on riskirühma kuuluv inimene (väikelaps, rase, eakas või kroonilise haigusega inimene).
Helistage perearstile või nõuandeliinile 1220, kui:
- Oksendamine kestab üle 2 päeva.
- Kõhulahtisus kestab täiskasvanul üle 3 päeva (lapsel üle 24h).
- Kõhuvalu on tugev, kuid mitte väljakannatamatu.
- Palavik on vahemikus 38–39 kraadi.
Kutsuge kiirabi (number 112) või pöörduge EMO-sse, kui esineb mõni järgmistest sümptomitest:
- Verine väljaheide või oksendamine: See viitab tõsisele soolekahjustusele või sisemisele verejooksule.
- Äärmuslik kõhuvalu: Terav, krampides valu, mis ei anna järele.
- Tõsise vedelikupuuduse märgid: Suukuivus, vähene või puuduv urineerimine, sissevajunud silmad, segasus, äärmine nõrkus, pearinglus püsti tõustes.
- Neuroloogilised sümptomid: Nägemishäired (topeltnägemine), lihasnõrkus, neelamisraskused või kõnehäired. Need võivad viidata botulismile, mis on haruldane, kuid eluohtlik toidumürgituse vorm (sageli seotud koduste hoidistega).
- Kõrge palavik: Täiskasvanul üle 39°C, väikelastel madalamalgi temperatuuril, kui sellega kaasneb loidus.
- Mürgitus seentest: Kui on kahtlus, et sümptomid tekkisid pärast metsaseente söömist, tuleb tegutseda viivitamatult.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele seoses toidumürgituse ja selle raviga.
Kui kaua toidumürgitus kestab?
Enamikul juhtudel taanduvad ägedad sümptomid (oksendamine, tugev kõhulahtisus) 12–48 tunni jooksul. Täielik taastumine ja soolestiku normaalse tööu naasmine võib võtta aega kuni nädal. Kui sümptomid kestavad kauem, võib tegemist olla muu haigusega.
Kas toidumürgitus on nakkav?
Toidumürgitus ise ei ole nakkav samal moel nagu gripp, kuid selle tekitajad (bakterid ja viirused) on. Kui mürgituse põhjustajaks on näiteks noroviirus või salmonella, võib haige inimene nakatada teisi ebapiisava hügieeni korral. Seetõttu on ülioluline kätepesu ja haige inimese isoleerimine toidutegemisest.
Kas ma võin juua piima, kui mul on toidumürgitus?
Ei, piima ja piimatooteid ei soovitata tarbida ägedas faasis. Toidumürgitus võib ajutiselt kahjustada laktaasi tootmist soolestikus, mis tähendab, et piimasuhkru seedimine on raskendatud. See võib põhjustada puhitust ja kõhulahtisuse ägenemist.
Millised toiduained põhjustavad kõige sagedamini mürgitust?
Kõige riskantsemad toiduained on toores või pooltoores liha (eriti linnuliha), toores kala ja mereannid, pastöriseerimata piimatooted ning toored munad. Samuti võivad ohuallikaks olla halvasti pestud puu- ja köögiviljad ning soojendatud riisi- või pastaroad, mis on liiga kaua toatemperatuuril seisnud.
Toiduhügieen ja ennetamine köögis
Parim viis toidumürgituse vältimiseks on range hügieenireeglite järgimine köögis. Bakterid paljunevad kõige kiiremini vahemikus 5°C kuni 60°C, mida nimetatakse “ohutsooniks”. Seetõttu ei tohiks valmistoit seista toatemperatuuril kauem kui kaks tundi. Toidu ülejäägid tuleb panna külmkappi võimalikult kiiresti ja tarbida ära paari päeva jooksul.
Ristsaastumise vältimiseks kasutage toore liha ja valmistoitude (nt salati) jaoks erinevaid lõikelaudu. Peske käsi hoolikalt seebiga vähemalt 20 sekundit enne toidu valmistamist ja kindlasti pärast toore liha, munade või mullaste köögiviljade katsumist. Külmutatud toitu sulatage aeglaselt külmkapis, mitte köögikapil, et vältida bakterite kiiret paljunemist toote pinnal. Liha küpsetamisel veenduge, et see on korralikult läbi küpsenud – eriti hakkliha ja kana puhul ei tohi sisse jääda roosakat värvust.
