Terrassi ehitamine on paljude koduomanike jaoks üks oodatuimaid kevadisi või suviseid projekte, mis mitte ainult ei lisa kinnisvarale väärtust, vaid laiendab märgatavalt elamispinda õue. Kuigi esmapilgul võib puitpõranda kokkupanek tunduda lihtsa ettevõtmisena, peitub kurat detailides. Paljud isehitajad avastavad paari aasta möödudes, et lauad on kõverad, kruvid roostetanud või karkass vajunud. Et teie uus terrass peaks vastu Eesti muutlikele ilmastikuoludele ja pakuks silmailu aastakümneteks, on kriitiliselt oluline alustada õigest planeerimisest ning teada, millised on professionaalide töövõtted vastupidava tulemuse saavutamiseks.
Eeltöö ja asukoha planeerimine
Enne kui tormate ehituspoodi materjali järele, tuleb võtta aega põhjalikuks planeerimiseks. Terrassi asukoht määrab suuresti selle kasutusmugavuse. Mõelge läbi, millal te terrassi kõige rohkem kasutate. Kui soovite nautida hommikukohvi päikesetõusul, peaks terrass avanema itta. Kui aga eesmärgiks on õhtused grillipeod ja päikeseloojangu nautimine, on lääne- või lõunasuund asendamatud.
Samuti tuleb arvestada tuule suunaga. Eestis puhuvad valdavalt läänetuuled, mistõttu võib täiesti lagedale läänekaarde avanev terrass olla tuuline ja jahe. Sellisel juhul tuleks planeerida tuuletõkkeseinad või istutada varjav hekk. Teine oluline aspekt on ühendus siseruumidega – ideaalis peaks terrassile pääsema otse elutoast või köögist, et toidu ja jookide serveerimine oleks mugav.
Pinnase ettevalmistus on vundamendi alus
Üks suurimaid vigu, mida tehakse, on pinnasetööde alahindamine. Terrassi alla jääv maapind peab olema korralikult ettevalmistatud, et vältida hilisemat vajumist ja taimestiku läbikasvamist.
Protsess peaks välja nägema järgmine:
- Eemaldage terrassi alt huumuskiht (muld ja muru) vähemalt 20-30 cm ulatuses.
- Katke maapind geotekstiiliga. See kangas laseb veel läbi imbuda, kuid takistab taimede kasvu ja pinnasekihtide segunemist.
- Täitke ala liiva või killustikuga. See tagab hea drenaaži ja hoiab terrassi aluse kuivana, mis on puidu eluea seisukohalt kriitiline.
Vundamendi tüübid ja valikukriteeriumid
Terrassi stabiilsus sõltub vundamendist. Kuna Eesti kliimas toimub talvel pinnase külmumine ja kerkimine, peab vundament olema kas rajatud allapoole külmumispiiri või olema nn “ujuv” ja reguleeritav.
Levinuimad vundamendilahendused on:
1. Plokk-vundament: Sobib stabiilsele ja kivisele pinnasele. Fibo plokid või betoonist kõnniteeplaadid asetatakse tihendatud killustikpadjale. See on soodsaim lahendus, kuid kerkivatel savipinnastel võib terrass talvel liikuda.
2. Kruvivaiad: Viimaste aastate populaarseim valik. Metallist tsingitud vaiad keeratakse spetsiaalse tööriistaga maasse allapoole külmumispiiri (tavaliselt 1,2–1,5 meetrit). See on kiire, puhas ja väga stabiilne meetod, mis sobib ka ebatasasele maastikule.
3. Betoonpostid: Klassikaline lahendus, kus maasse puuritakse augud, asetatakse sisse papptorud (saalungid) ja valatakse täis betooni. See on väga vastupidav, kuid töömahukas ja nõuab betooni kivinemise aega.
Karkassi ehitus ja materjalide valik
Karkass on terrassi luustik. Isegi kui terrassilaud on kallis ja kvaliteetne, hakkab halvasti ehitatud karkassil laudis nagisema või vajuma. Karkassi ehituseks kasutatakse tavaliselt sügavimmutatud puitu (tugevusklass C24), ristlõikega 50×100 mm või 50×150 mm.
Oluline on jälgida talade sammu. Standardse 28 mm paksuse terrassilaua puhul peaks karkassi talade samm (tsentrist tsentrisse) olema maksimaalselt 600 mm. Kui kasutate õhemat lauda või komposiitmaterjali, peab samm olema tihedam, tavaliselt 400 mm, et vältida läbipaindumist.
Eksperdi nipp: bituumenteip
Üks lihtne, kuid professionaalne võte, mis pikendab terrassi eluiga märgatavalt, on karkassitalade pealmise külje katmine bituumenteibiga (ehk terrassiteibiga).
Miks see vajalik on?
- See kaitseb karkassi vihmavee eest, takistades vee imbumist tala sisse läbi kruviaukude.
- See takistab niiskuse kogunemist terrassilaua ja karkassi vahele, kus puit muidu kõige kiiremini mädanema hakkab.
- Tumedat värvi teip muudab lauavahed visuaalselt esteetilisemaks, kuna hele puit ei paista pragudest silma.
Terrassilaua valik ja paigaldus
Materjali valik sõltub eelarvest ja soovitud hooldusvajadusest. Kolm peamist kategooriat on:
Sügavimmutatud mänd/kuusk: Kõige soodsam ja levinum. Vajab iga-aastast õlitamist, et vältida pragunemist ja luitumist. Tavaliselt rohekas või pruunikas, kuid päikese käes pleekib kiiresti halliks.
Lehis: Looduslikult suure vaigusisaldusega puit, mis ei vaja keemilist immutamist. Lehis on väga vastupidav ja kõva, kuid ka kallim. Aja jooksul tõmbub see ilma hoolduseta hõbedaselt halliks, mis on paljudele just eelistatud välimus. Lehise puhul tuleb kindlasti kasutada happekindlaid (A4) kruvisid, sest puidu parkained võivad tavalised kruvid söövitada.
Puitplastkomposiit: Puidujahu ja plastiku segu. See on sisuliselt hooldusvaba – ei vaja õlitamist ega lihvimist, ei aja pinde ja on libisemiskindel. Miinuseks on puidust kõrgem hind ja asjaolu, et kuuma päikese käes võib see minna väga tuliseks.
Kinnitusvahendid ja vahed
Ärge kunagi hoidke kokku kruvide pealt. Kasutage alati roostevabast terasest terrassikruvisid.
- A2 roostevaba: Sobib tavalisele immutatud puidule sisemaal.
- A4 happekindel: Kohustuslik lehise puhul ning mereäärsetes piirkondades, kus soolane õhk soodustab korrosiooni.
Lauad tuleb paigaldada vahedega, sest puit “mängib” niiskusega. Talvel ja vihmaga puit paisub, suvel kuivab kokku. Soovituslik vahe on 4–7 mm, sõltuvalt puidu niiskusesisaldusest paigalduse hetkel. Kui paigaldate väga märjad lauad tihedalt kõrvuti (mida ei soovitata), tõmbuvad need kuivades liiga laiaks. Kui paigaldate kuivad lauad ilma vaheta, võivad need paisudes kruvid puruks suruda või põranda kummi lükata.
Levinud vead, mida vältida
Isegi kogenud ehitajad võivad vahel eksida, rääkimata asjaarmastajatest. Siin on nimekiri vigadest, mis võivad kogu projekti rikkuda:
- Puudulik tuulutus: Terrass vajab “hingamist”. Kui küljed on hermeetiliselt kinni ehitatud ja laudade vahed liiga väikesed, tekib terrassi alla niiske kasvuhooneefekt, mis mädandab karkassi altpoolt mõne aastaga läbi. Jätke külgedele tuulutusavad.
- Puit vastu maapinda: Mitte ükski puitosa, isegi sügavimmutatud, ei tohi olla otseses kontaktis mullaga. Kasutage postikingi või bituumenist vahekihte betooni ja puidu vahel.
- Vale kruvi pikkus: Kruvi pikkus peaks olema vähemalt 2,5 korda terrassilaua paksus. Näiteks 28 mm laua puhul kasutage vähemalt 70 mm pikkust kruvi. Liiga lühike kruvi tõmbab laua aja jooksul lahti.
- Kalde puudumine: Kuigi terrass tundub silmale sile, peaks sellel olema minimaalne kalle (u 1%) majast eemale, et vesi ei valguks vundamendi ega fassaadi poole.
- Lauajätkude vale teostus: Laua otsad ei tohiks kunagi rippuda õhus. Iga jätkukoht peab toetuma karkassitalale ja olema kinnitatud kahe kruviga servadest. Professionaalse tulemuse saamiseks kasutage jätkukohal topelt-tala.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas terrassi ehitamiseks on vaja ehitusluba?
Väiksema, maapinnale toetuva terrassi (kuni 20 m² ja kuni 1m kõrge) puhul ei ole tavaliselt luba vaja, kuid see sõltub kohaliku omavalitsuse reeglitest ja krundi asukohast. Kui terrass on suurem (20–60 m²) või nõuab ehitusprojektiga maja fassaadi muutmist, tuleb esitada ehitusteatis. Alati on kindlam enne ehitust kohalikust omavalitsusest järele pärida.
Millal on õige aeg terrassi õlitada?
Uus sügavimmutatud puit on sageli tootmisest märg ja peaks enne esimest õlitamist kuivama vähemalt ühe suve. Kui õlitate liiga märga puitu, koorub õli maha ja niiskus lukustub puidu sisse. Hooldusõlitust tehakse tavaliselt kord aastas, kevadel, kui puit on talve järel kuivanud.
Kuidas vältida terrassi libedust?
Puit muutub libedaks peamiselt sammaldumise ja vetikate tõttu. Regulaarne pesu ja vetikatõrjevahendi kasutamine aitab seda vältida. Soonega (rihveldatud) terrassilauad ei ole tingimata vähem libedad kui siledad lauad; vastupidi, soontesse koguneb mustus ja niiskus, mis soodustab libedust tekitava biokile teket.
Kui kaua puidust terrass kestab?
Korralikult ehitatud ja hooldatud sügavimmutatud terrass kestab 15–20 aastat. Lehisest terrass võib kesta 20–30 aastat ja kauemgi. Kestvus sõltub otseselt vundamendi kvaliteedist, tuulutusest ja regulaarsest hooldusest.
Valgustus ja lisavarustus mugavuse suurendamiseks
Kui konstruktsiooniline pool on paigas, tasub mõelda detailidele, mis muudavad terrassi tõeliselt nauditavaks eluruumiks. Üks olulisemaid elemente on valgustus. Integreeritud LED-valgustid terrassilaudade sees või astmetes loovad hubase atmosfääri ja suurendavad turvalisust pimedal ajal. Planeerige kaabeldus juba karkassi ehitamise faasis, et juhtmed saaks peita laudise alla.
Lisaks tasub kaaluda terrassi kohale varikatuse või pergol’i ehitamist. See kaitseb mööblit vihma eest ja pakub varju kõrvetava päikese eest. Üha populaarsemaks on muutumas ka infrapunakiirgurite paigaldamine, mis võimaldab terrassihooaega pikendada varakevadesse ja hilissügisesse, hoides istumisala soojana ka jahedatel õhtutel. Läbimõeldud planeering, kvaliteetsed materjalid ja hoolikas teostus tagavad, et teie terrass püsib kaunis ja funktsionaalne aastaid, pakkudes väärtuslikke hetki värskes õhus.
