Sügelised on äärmiselt ebamugav ja tihti piinlikkust tekitav nahahaigus, mis võib tabada igaüht, olenemata vanusest, sotsiaalsest statusest või isiklikust hügieenist. Sagedane eksiarvamus on, et tegemist on vaid mustuse ja halva hügieeni tagajärjega, kuid tegelikkuses levib see mikroskoopiline parasiit väga edukalt ka piinlikult puhastes kodudes. Peamine sümptom – väljakannatamatu sügelus, mis ägeneb just õhtuti ja öösiti – võib häirida und ja tekitada tõsist stressi tervele perele. Õnneks on tänapäevane meditsiin arenenud kaugele ning õigete vahendite ja metoodikaga on võimalik sellest tüütust parasiidist vabaneda kiiresti ja jäädavalt. Siiski nõuab edukas ravi enamat kui vaid kreemi määrimist; see eeldab süsteemset lähenemist, mis hõlmab nii patsiendi ravi, lähikondsete profülaktikat kui ka põhjalikku kodust desinfektsiooni.
Mis on sügelised ja kuidas need tekivad?
Sügelisi põhjustab mikroskoopiline lest nimega Sarcoptes scabiei. See silmale nähtamatu parasiit on vaid 0,3–0,4 millimeetri suurune ning elab inimese naha pealmises kihis ehk marrasnahas. Emased lestad uuristavad naha sisse käike, kuhu nad munevad oma munad. Just lestade liikumine, nende väljaheited ja munad põhjustavad inimese organismis tugeva allergilise reaktsiooni, mis väljendubki intensiivse sügelusena.
Sügelislestade elutsükkel on kiire. Munadest kooruvad vastsed mõne päevaga ja saavad täiskasvanuks umbes kahe nädalaga. Kui ravi ei alustata, võib lestade arvukus nahal kiiresti tõusta, kuigi tavalisel nakkusjuhul on inimese kehal korraga vaid 10–15 lesta. Norra sügeliste ehk koorikuliste sügeliste puhul, mis tabab nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi, võib lestade arv ulatuda aga tuhandetesse või isegi miljonitesse.
Kuidas haigus levib ja millised on sümptomid?
Sügelised on väga nakkavad ja levivad peamiselt otsese füüsilise kontakti kaudu. Nakatumiseks on vaja tavaliselt pikemat nahk-naha kontakti, mistõttu levib haigus sageli pereliikmete, elukaaslaste ja seksuaalpartnerite vahel. Lühiajaline kätlemine või kallistus on harva nakkusallikaks, kuid pole täielikult välistatud.
Lisaks otsesele kontaktile võivad sügelised levida ka kaudselt, näiteks saastunud esemete kaudu:
- Voodipesu ja tekid
- Rätikud ja hommikumantlid
- Riided, mida on hiljuti kandnud nakatunud inimene
- Pehme mööbel (harvem, kuid võimalik)
Peamised sümptomid, mida tasub jälgida, on:
- Öine sügelus: See on kõige iseloomulikum märk. Sügelus muutub talumatuks just voodisoojuses.
- Lööve: Nahale tekivad väikesed punased vistrikud, villid või sõlmed.
- Sügeliskäigud: Tähelepanelikul vaatlusel võib nahal märgata peeneid, umbes 1 cm pikkuseid hallikaid või valkjaid jooni, mis võivad lõppeda väikese villiga.
Tüüpilised kohad, kuhu lestad armastavad koguneda, on sõrmevahed, randmed, küünarnukid, kaenlaalused, vöökoht, tuharad ja genitaalpiirkond. Väikelastel ja imikutel võib lööve haarata ka peopesasid, jalataldu ning peanahka, mis täiskasvanutel on haruldane.
Tõhus sügeliste ravi: ravimite valik
Sügelistest vabanemiseks on vaja kasutada spetsiaalseid ravimeid, mida nimetatakse skabitsiidideks. Lihtsad niisutavad kreemid või tavalised allergiarohud leevendavad küll sümptomeid, kuid ei tapa parasiiti ennast. Eestis ja mujal maailmas on kasutusel peamiselt kaks ravimeetodit.
Permetriinikreem
Kõige levinum ja sageli esimese valikuna kasutatav ravim on 5% permetriini sisaldav kreem. See on sünteetiline aine, mis on lestadele surmavalt mürgine, kuid inimestele üldiselt ohutu. Ravi efektiivsuse tagamiseks tuleb kreemi määrida kogu kehale (kaelasti allapoole, imikutel ka peale ja näole), pöörates erilist tähelepanu sõrmevahedele, genitaalidele ja tuharavatele.
Kreem tuleb jätta nahale vähemalt 8–12 tunniks (tavaliselt ööseks) ja seejärel maha pesta. Sageli soovitatakse protseduuri korrata 7 päeva pärast, et hävitada ka need lestad, kes võisid esimese ravi ajal olla veel munades ja seetõttu ellu jääda.
Suukaudne ivermektiin
Juhtudel, kui kreemravi ei ole andnud tulemusi, patsiendil on nahaärrituse tõttu raske kreemi kasutada või on tegemist ulatusliku puhanguga (näiteks hooldekodus), võib arst määrata suukaudse ivermektiini. See on retseptiravim, mida võetakse tablettidena. Sarnaselt kreemile korratakse ka tablettravi tavaliselt nädalase vahega.
Väävlisalv
Väävlisalv on üks vanemaid ravimeetodeid. Kuigi see on ebameeldiva lõhnaga ja võib määrida riideid, on see ohutu ja tõhus alternatiiv näiteks rasedatele, imikutele või inimestele, kes ei talu permetriini.
Miks ravi ebaõnnestub? Peamised vead
Paljud inimesed kurdavad, et sügelised tulevad tagasi või ei kao hoolimata ravist. Enamikul juhtudel ei ole põhjuseks ravimresistentsus, vaid vead ravi läbiviimisel. Siin on peamised komistuskivid:
- Ei ravita kõiki pereliikmeid: Sügeliste peiteaeg võib olla 2–6 nädalat. See tähendab, et teised pereliikmed võivad olla juba nakatunud, kuigi nad ei sügele veel. Kui ravitakse ainult sümptomitega isikut, nakatavad teised teda peagi uuesti (“ping-pong” efekt).
- Kreemi vale pealekandmine: Kreemi ei panda piisavalt hoolikalt küünte alla, sõrmevahedesse või suguelundite piirkonda.
- Koduse puhastuse eiramine: Kui voodipesu ja riideid ei töödelda, ronivad lestad sealt tagasi nahale.
- Liiga lühike toimeaeg: Kreem pestakse maha liiga vara või unustatakse kordusravi nädala pärast.
Kodu puhastamine ja desinfitseerimine
Ilma põhjaliku koduse suurpuhastuseta on sügelistest vabanemine peaaegu võimatu. Lestad suudavad väljaspool inimkeha elada 2–3 päeva (kõrge õhuniiskuse korral isegi kauem). Järgida tuleks alljärgnevaid samme samal päeval, kui alustate ravi:
1. Pesemine kuumas vees:
Kõik riided, voodipesu ja rätikud, mida on kasutatud viimase 3-4 päeva jooksul, tuleb pesta masinas vähemalt 60 kraadi juures. See temperatuur tapab nii lestad kui ka nende munad.
2. Kilekottidesse sulgemine:
Esemed, mida ei saa pesta (jalanõud, mantlid, pehmed mänguasjad, õrnad kangad), tuleb panna kilekottidesse, suruda õhk välja ja sulgeda õhukindlalt. Kotid tuleb jätta seisma vähemalt 3 päevaks, kindluse mõttes 5–7 päevaks. Selle ajaga surevad lestad nälga.
3. Tolmuimeja ja pinnad:
Pehme mööbel, vaibad ja autoistmed tuleks hoolikalt tolmuimejaga üle käia. Tolmuimeja kott tuleb pärast koristamist koheselt minema visata.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin sügelised saada oma lemmikloomalt?
Ei. Loomadel (koertel, kassidel) esineb teist tüüpi sügelislest, mis inimese nahal ei paljune. Loomalt saadud lestad võivad põhjustada ajutist sügelust, kuid nad surevad inimese nahal paari päevaga ega vaja spetsiifilist inimese sügeliste ravi. Küll aga tuleb ravida looma.
Miks ma sügelen ikka veel, kuigi ravi on tehtud?
See on täiesti normaalne nähtus, mida nimetatakse post-skabioosseks sügeluseks. Isegi kui lestad on surnud, jäävad nende kehad ja väljaheited naha sisse, hoides allergilist reaktsiooni üleval. Sügelus võib kesta 2–4 nädalat pärast edukat ravi. Leevenduseks võib kasutada niisutavaid kreeme ja antihistamiinikume. Kui sügelus kestab kauem kui kuu või tekivad uued käigud, tuleb konsulteerida arstiga.
Kas ma pean desinfitseerima kogu maja klooriga?
Ei, see pole vajalik ega soovitav. Sügelislest on parasiit, kes vajab ellujäämiseks peremeest. Piisab tekstiilide pesemisest ja tolmuimejaga koristamisest. Keemiline mürgitamine ei anna lisatulemust ja võib olla tervisele kahjulik.
Kui kiiresti võin pärast ravi tööle või kooli minna?
Lapsed võivad kooli ja täiskasvanud tööle naasta üldjuhul 24 tundi pärast esimese ravikuuri (kreemi pealekandmist ja mahapesemist) lõppu. Siiski on oluline vältida väga lähedast füüsilist kontakti kuni kordusravi lõpuni.
Nahahooldus ja taastumine pärast haigust
Pärast edukat sügeliste ravi on nahk sageli kurnatud, kuiv ja tundlik. Tugevatoimelised ravimkreemid ja pidev sügamine on kahjustanud naha loomulikku kaitsebarjääri, mis muudab naha vastuvõtlikuks muudele ärritajatele. Seetõttu on taastusperioodil äärmiselt oluline pakkuda nahale lisahoolitsust.
Esimestel nädalatel pärast ravi tuleks vältida tugevaid koorijaid ja kuivatavaid seepe. Selle asemel on soovitatav kasutada apteegikosmeetika sarjadesse kuuluvaid lipiide taastavaid pesuõlisid ja kehakreeme (emolliente). Need aitavad taastada naha niiskustasakaalu ja vähendada järelejäänud sügelustunnet. Eriti head on tooted, mis sisaldavad uureat, keramiide või sheavõid. Samuti tasub kanda naturaalsest materjalist, näiteks puuvillast riideid, mis lasevad nahal hingata ega tekita lisahõõrdumist. Kui nahk on katki kratsitud, tuleb jälgida, et ei tekiks bakteriaalset põletikku – vajadusel tuleks kasutada antiseptilisi vahendeid.
