Paljud naised jõuavad oma 30. eluaastate lõppu või 40. eluaastate algusesse tundega, et miski on muutunud. Elutempo on kiire, karjäär nõuab pingutust ja pereelu vajab korraldamist, mistõttu on loomulik eeldada, et tekkiv väsimus, ärevus ja unehäired on lihtsalt kiire elustiili ja kuhjunud stressi tagajärg. Selles vanuses naised on harjunud olema vastupidavad ja multitegumtöötlusega, mistõttu ignoreeritakse keha saadetud signaale sageli kuude või isegi aastate kaupa. Kuid tihti ei ole tegemist läbipõlemise ega tavalise tööstressiga, vaid kehas on alanud täiesti loomulik, kuid sageli vähe räägitud protsess – perimenopaus. See üleminekuperiood menopausile võib alata aastaid enne menstruatsiooni lõppemist ning selle sümptomid on sageli just psühholoogilised ja neuroloogilised, mistõttu on neid äärmiselt lihtne ekslikult eluraskuste kaela ajada.
Mis on perimenopaus ja miks see tekib?
Perimenopaus on üleminekuperiood, mille käigus naise keha valmistub viljakas eas olemise lõpuks. Erinevalt menopausist, mis on konkreetne ajahetk (kui menstruatsiooni pole olnud 12 kuud), on perimenopaus protsess, mis võib kesta 4 kuni isegi 10 aastat. Tavaliselt algab see naistel 40. eluaastates, kuid pole haruldane, et esimesed märgid ilmnevad juba 30. eluaastate teises pooles.
Selle perioodi peamiseks tunnuseks on suguhormoonide, eelkõige östrogeeni ja progesterooni, taseme kõikumine. Kui varem tootis munasari hormoone üsna predikteeritava mustri järgi, siis perimenopausis muutub see tootmine ebaregulaarseks. Östrogeenitase võib tõusta väga kõrgele ja seejärel langeda järsult madalale. Just need hormonaalsed “Ameerika mäed” põhjustavad sümptomeid, mida naised tunnevad, ja kuna hormooniretseptoreid leidub igal pool kehas – sealhulgas ajus –, mõjutab see otseselt meie meeleolu, unekvaliteeti ja stressitaluvust.
Vaimse tervise sümptomid: miks me ajame need segamini stressiga?
Kõige sagedasem põhjus, miks perimenopaus diagnoosimata jääb, on see, et naised ja isegi arstid keskenduvad liialt füüsilistele sümptomitele nagu kuumahood. Tegelikkuses on varajase perimenopausi esmased sümptomid sageli emotsionaalsed. Kuna progesteroon on looduslikult rahustava toimega hormoon, toob selle taseme langus kaasa ärevuse ja pingetunde kasvu.
1. Suurenenud ärevus ja seletamatu hirmutunne
Naised, kes pole kunagi varem ärevuse all kannatanud, võivad ühtäkki kogeda südamepekslemist, paanikahooge või pidevat muretsemist igapäevaste asjade pärast. See ei ole tingimata reaktsioon välisele sündmusele, vaid bioloogiline reaktsioon hormoonide langusele. Kuna see tunne sarnaneb väga tööstressist tingitud ärevusega, püüavad naised seda sageli maandada aja planeerimise või puhkusega, kuid tulutult.
2. Meeleolu kõikumised ja ärrituvus
Kas tunnete, et kannatus katkeb kiiremini kui varem? Äkilised vihahood või nutma puhkemine tühiste asjade pärast on perimenopausis väga levinud. Östrogeen mängib rolli serotoniini (õnnehormooni) ja dopamiini reguleerimises. Kui östrogeen kõigub, kõigub ka teie ajukeemia, muutes teid emotsionaalselt haavatavamaks. Seda peetakse tihti ekslikult depressiooniks või “lihtsalt väsimuseks”.
3. Ajuudu ja keskendumisraskused
Paljud naised kurdavad, et nad tunnevad end “rumalana” või kardavad varajast dementsust. Tuppa astumine ja unustamine, miks sinna tuldi, või raskused lihtsate sõnade leidmisega on klassikaline sümptom, mida nimetatakse ajuuduks (brain fog). Östrogeen on aju jaoks oluline kütus, mis toetab kognitiivseid funktsioone. Kui selle tase langeb, kannatab ajutiselt lühimälu ja fookus. Töökeskkonnas tõlgendatakse seda sageli kui märki, et töökoormus on liiga suur.
Füüsilised sümptomid, mis ei ole kuumahood
Lisaks vaimse tervise muutustele toimuvad kehas ka füüsilised muutused, mida ei osata hormoonidega seostada. Need sümptomid on sageli varjatud ja hiilivad ligi järk-järgult.
- Unehäired: See on üks varasemaid märke. Isegi kui uinute hästi, võite ärgata igal öösel kell 3 või 4 hommikul ja mitte enam uinuda. See on seotud progesterooni langusega ning see omakorda võimendab päevast stressitaset, luues nõiaringi.
- Südame rütmihäired: Ootamatu südame puperdamine rahulikus olekus on hirmutav sümptom, mida naised peavad sageli südamehaiguse või paanikahäire alguseks. Sageli on selle taga aga östrogeeni mõju veresoonkonnale ja autonoomsele närvisüsteemile.
- Muutused tsüklis: Enne kui menstruatsioonid harvemaks jäävad, võivad need muutuda hoopis sagedasemaks, vererohkemaks või valulikumaks. Tsükli lühenemine paari päeva võrra on sageli esimene konkreetne bioloogiline märk perimenopausist.
- Liigese- ja lihasvalud: Östrogeen toimib kehas põletikuvastase ainena. Kui selle tase langeb, võivad vanad vigastused tunda anda või tekkida üldine kangus, mida pannakse ekslikult vananemise või vähese liikumise arvele.
Kuidas eristada stressi perimenopausist?
Stressi ja perimenopausi sümptomid kattuvad suurel määral, kuid on mõned viisid, kuidas neil vahet teha või mõista, et tegemist on kombinatsiooniga. Stressist tingitud sümptomid leevenduvad tavaliselt siis, kui stressiallikas kaob – näiteks puhkuse ajal või pärast suure projekti lõppu. Hormonaalsed sümptomid on aga püsivamad ja tsüklilisemad.
Hea viis selguse saamiseks on pidada sümptomite päevikut. Märkige üles mitte ainult menstruatsiooni algus ja lõpp, vaid ka oma meeleolu, une kvaliteet ja energiatase. Kui märkate, et ärevus, unetus või ärrituvus suurenevad kindlatel aegadel enne menstruatsiooni (isegi kui see on nädal või kaks enne), on suur tõenäosus, et põhjuseks on hormonaalsed muutused, mitte pelgalt väline elustress.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millises vanuses algavad esimesed perimenopausi sümptomid?
Kuigi keskmine algusaeg on 40. eluaastate keskpaik, võivad esimesed peenemad sümptomid, nagu muutused tsüklis või PMS-i ägenemine, alata juba 30. eluaastate lõpus. Iga naise keha on unikaalne ja pärilikkus mängib siin suurt rolli.
Kas ma võin perimenopausi ajal rasedaks jääda?
Jah, absoluutselt. Kuigi viljakus langeb, toimub ovulatsioon endiselt, isegi kui see on ebaregulaarne. Kuni menstruatsioon ei ole täielikult lakanud (menopaus), on raseduse võimalus olemas ja rasestumisvastaseid vahendeid tuleks edasi kasutada.
Kas vereproov näitab, et mul on perimenopaus?
See on keeruline. Kuna hormoonide tase kõigub perimenopausis drastiliselt isegi ühe päeva jooksul, ei pruugi üksik vereproov anda tõest pilti. Arstid diagnoosivad perimenopausi tavaliselt pigem sümptomite ja tsükli muutuste põhjal kui pelgalt vereanalüüsi alusel. Siiski võib arst kontrollida kilpnäärme tööd ja rauasisaldust, et välistada teised põhjused.
Mida teha, kui sümptomid segavad igapäevaelu?
Kui elukvaliteet kannatab, tuleks kindlasti konsulteerida naistearstiga. Lahendused ulatuvad elustiili muutustest (toitumine, uni, stressi juhtimine) kuni hormoonasendusravini (HAR), mis on tänapäeval ohutu ja efektiivne viis puuduvate hormoonide tasakaalustamiseks.
Keha toetamine ja sümptomite leevendamine
Teadmine, et teie kogetav “stress” on tegelikult bioloogiline muutus, võib olla äärmiselt vabastav. See tähendab, et te ei tee midagi valesti ja teiega pole midagi “katki”. See teadmine võimaldab teil valida õiged strateegiad enesetunde parandamiseks, selle asemel et end lihtsalt rohkem tagant sundida.
Esimene samm on stressitaseme teadlik alandamine, sest kortisool (stressihormoon) “varastab” materjali, mida keha vajaks progesterooni ja östrogeeni tootmiseks. See tähendab, et kõrge stressitase muudab perimenopausi sümptomid hullemaks. Regulaarne, kuid mitte kurnav liikumine, nagu jooga, pilates või lihtsalt tempokas kõndimine, aitab tasakaalustada närvisüsteemi ja toetada ainevahetust, mis selles eas sageli aeglustub.
Toitumises tasub pöörata tähelepanu veresuhkru stabiilsusele. Veresuhkru kõikumised süvendavad nii meeleoluhäireid kui ka kuumahooge. Lisage menüüsse rohkem valku, tervislikke rasvu ja kiudaineid ning vähendage suhkru ja alkoholi tarbimist, kuna maks peab hormoonide töötlemiseks olema töökorras, kuid alkohol koormab seda liigselt. Samuti võivad abiks olla magneesium toidulisandina une parandamiseks ja B-grupi vitamiinid närvisüsteemi toetamiseks.
Kõige olulisem on olla enda vastu leebem. Perimenopaus on aeg, mil keha nõuab tähelepanu ja hoolt. Kui tunnete väsimust, siis puhake. Kui tunnete ärevust, siis hingake. See on loomulik eluetapp, mis nõuab kohanemist, kuid õigete võtetega on võimalik säilitada nii töövõime, elurõõm kui ka hea tervis.
