Rinnavähk on teema, mis puudutab tuhandeid naisi ja nende perekondi igal aastal, kuid vaatamata teadlikkuse kasvule ringleb selle haiguse ümber endiselt ohtlikke müüte. Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et rinnavähk avaldub alati tuntava tükina rinnas. Kuigi see on tõepoolest üks sagedasemaid tunnuseid, mida naised ise avastavad, on reaalsus märksa keerulisem. Paljud agressiivsed vähivormid ei tekita algstaadiumis käega katsutavat moodustist, vaid annavad endast märku hoopis peenemate ja sageli tähelepanuta jäetavate muutustega. Just need “nähtamatud” sümptomid on põhjuseks, miks diagnoosimine mõnikord viibib, andes haigusele aega levida. Oma keha tundmine ja visuaalsete muutuste märkamine on sama kriitilise tähtsusega kui regulaarne kompamine, sest varajane avastamine on endiselt parim relv võitluses selle haigusega.
Naha tekstuuri ja värvuse muutused
Üks sagedamini eiratud ohumärke on rinnanaha välimuse muutumine. Naised võivad seda pidada lihtsaks nahaärrituseks, allergiaks või rinnahoidja hõõrumisest tekkinud jäljeks. Ometi võib naha tekstuuri muutus viidata sellele, et kasvaja blokeerib nahaaluseid lümfiteid.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata sümptomile, mida meditsiinis tuntakse “apelsinikoore naha” (peau d’orange) nime all. Sellisel juhul muutub rinnanad poorseks ja kergelt tursunuks, meenutades tselluliiti või apelsini koort. See võib olla märk põletikulisest rinnavähist, mis on haruldane, kuid väga agressiivne vorm. Lisaks tekstuurile tasub jälgida ka järgmisi märke:
- Punetus või lillakas varjund: Kui rind muutub punaseks, kuumavaks või tursunuks ilma selge põhjuseta (nagu imetamine või trauma), võib see viidata põletikulisele protsessile, mida ei põhjusta bakterid, vaid vähirakud.
- Sissetõmbed või lohukesed: Kui tõstate käed üles ja märkate rinnale tekkivat lohku või sissetõmmet, võib see viidata sellele, et kasvaja tõmbab sidekudet sissepoole. See on sageli märgatav ainult teatud asendites.
- Haavandid: Rinnanahale tekkivad haavandid, mis ei parane nädalate jooksul, vajavad kohest arstlikku kontrolli.
Rinnanibu asendi ja välimuse muutused
Rinnanibud on väga tundlikud piirkonnad, mis reageerivad hormonaalsetele muutustele, temperatuurile ja puudutustele. Kuid püsivad muutused rinnanibu asendis või välimuses on tõsine ohumärk, mida naised tihti ei seosta vähiga.
Sissetõmbunud rinnanibu
Mõnedel naistel on rinnanibud loomupäraselt sissepoole pööratud ja see on nende jaoks normaalne seisund. Ohumärk on aga see, kui rinnanibu, mis on terve elu olnud väljapoole suunatud, tõmbub äkitselt lamedaks või sissepoole. See sümptom, mida nimetatakse rinnanibu retraktsiooniks, tekib siis, kui rinnanäärme taga asuv kasvaja tõmbab koesüsteemi endaga kaasa, muutes nibu asendit. See muutus võib toimuda järk-järgult nädalate jooksul ja jääda märkamata, kui naine ei vaatle oma rindu regulaarselt peeglist.
Eritis rinnanibust
Imetamise ajal on rinnapiima eritumine normaalne, kuid muul ajal esinev eritis peaks tegema valvsaks. Eriti murettekitav on olukord, kus eritis tuleb ainult ühest rinnast ja ilma rinda pigistamata (spontaanne eritis). Eritise iseloom võib anda vihjeid probleemi olemusest:
- Verine või pruunikas eritis: See on kõige tõsisem ohumärk ja nõuab kiiret onkoloogi konsultatsiooni.
- Läbipaistev või vesine eritis: Ka see võib viidata patoloogiale rinnajuhades.
Valu ja ebamugavustunne rinnas
Levinud müüt väidab, et rinnavähk ei valuta. Tõsi on see, et varajases staadiumis on vähk enamasti valutu, kuid see ei ole absoluutne reegel. Valu puudumine ei tohiks kunagi olla põhjuseks, miks arsti juurde minemata jätta, kui märkate muid sümptomeid.
Siiski kurdavad mõned naised ebamäärast, tuima valu või ebamugavustunnet konkreetses piirkonnas, mis ei kao menstruaaltsükli muutudes. Erinevalt hormonaalsest rindade hellusest, mis haarab tavaliselt mõlemat rinda ja esineb enne menstruatsiooni, võib vähiga seotud valu olla lokaalne ja püsiv. Samuti võib esineda torkivat tunnet või põletustunnet. Põletikulise rinnavähi puhul on rind sageli hell, valulik ja tundub katsudes raske ning soe.
Muutused kaenlaalustes ja rangluu piirkonnas
Rinnavähk ei pruugi alati avalduda rinnas endas. Rinnakude ulatub tegelikult kaenlaalusteni ja lümfisüsteem on tihedalt seotud rinnanäärmetega. Mõnikord on esimene märk haigusest tursunud lümfisõlm kaenla all või rangluu piirkonnas.
Kui vähirakud hakkavad levima, liiguvad nad sageli esimesena just lümfisõlmedesse. See võib põhjustada väikese, valutu või kergelt tundliku muhu tekkimist kaenlaauku. Naised võivad seda pidada ekslikult sissekasvanud karvaks või lümfisõlme reaktsiooniks raseerimisele või deodorandile. Kui aga turse või “muna” kaenla all ei kao paari nädala jooksul, tuleb seda kindlasti kontrollida. Harvematel juhtudel võib turse tekkida ka rangluu kohale või alla, mis viitab lümfisüsteemi haaratusele.
Paget’ tõbi – haruldane, kuid eksitav vorm
Üks spetsiifiline rinnavähi vorm, mida sageli valesti diagnoositakse või mida naised ise valesti tõlgendavad, on rinnanibu Paget’ tõbi. See moodustab väikese osa kõikidest rinnavähi juhtumitest, kuid selle sümptomid on väga petlikud.
Paget’ tõbi avaldub tavaliselt rinnanibu ja seda ümbritseva areooli naha ketenduse, sügeluse ja punetusena. See meenutab väga tugevalt ekseemi või dermatiiti. Paljud naised ravivad seda kuid niisutavate kreemide või hormoonsalvidega, eeldades, et tegemist on lihtsa nahaprobleemiga. Peamised tunnused on:
- Kestev sügelus ja kipitus rinnanibul.
- Ketendav, koorikuga kaetud või paksenenud nahk nibul.
- Lame või veritsev haavand, mis ei parane.
Kui nahaarsti poolt määratud ravi ei anna paari nädalaga tulemusi, on hädavajalik teha biopsia, et välistada Paget’ tõbi, mis on peaaegu alati seotud rinnasisese kasvajaga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas rinnale tekkiv tsüst tähendab alati vähki?
Ei, enamik rinnas leiduvaid moodustisi ei ole vähkkasvajad. Tsüstid (vedelikuga täidetud põiekesed) ja fibroadenoomid (healoomulised kasvajad) on väga levinud, eriti noorematel naistel. Siiski ei saa ainult katsudes kindlaks teha, kas tükk on healoomuline või pahaloomuline, mistõttu on ultraheli või mammograafia alati vajalik.
Kui sageli peaksid naised oma rindu kontrollima?
Soovitatav on teha rindade enesekontrolli kord kuus. Parim aeg selleks on paar päeva pärast menstruatsiooni lõppu, kui rinnad on kõige vähem turses ja valulikud. Menopausis naised peaksid valima kindla kuupäeva igas kuus, et rutiini hoida.
Kas valu rinnas on kindel märk vähist?
Valu on harva rinnavähi esmane ja ainus sümptom. Enamasti on rinnavalu seotud hormonaalsete kõikumiste, vale rinnahoidja, tsüstide või lihaspingetega. Siiski, kui valu on püsiv, ühes kindlas kohas ja ei ole seotud tsükliga, tuleks seda arstile näidata.
Kas rinnavähk võib tekkida ka meestel?
Jah, kuigi rinnavähk on meestel haruldane (umbes 1% kõigist juhtumitest), on see täiesti võimalik, kuna ka meestel on rinnakude. Meeste puhul on sümptomid sarnased: tükk rinnanibu all, eritis või naha muutused. Kuna mehed ei oska seda haigust karta, avastatakse see neil sageli hilisemas staadiumis.
Mida tähendab “tihe rinnakude” ja kuidas see mõjutab vähi avastamist?
Tihe rinnakude tähendab, et rinnas on rohkem näärme- ja sidekudet ning vähem rasvkudet. Mammograafial näeb tihe kude välja valge, samamoodi nagu kasvajadki, mis teeb vähi avastamise keerulisemaks. Naistel, kellel on diagnoositud tihe rinnakude, võib arst soovitada lisauuringuid, näiteks ultraheli või MRI-d.
Millal on õige aeg tegutseda?
Rinnavähi varajane avastamine ei sõltu ainult arstidest ja skriiningprogrammidest, vaid algab iga naise kodust. Oluline on mõista, et “normaalne” rind on igal naisel erinev. Mõnel on rinnad loomupäraselt ebasümmeetrilised või näärmelised. Võti peitub muutuste märkamises võrreldes varasema olukorraga. Teie tunnete oma keha kõige paremini.
Kui märkate ükskõik millist ülaltoodud sümptomit – olgu selleks naha tekstuurimuutus, eritis, veider tunne kaenla all või visuaalne asümmeetria – ärge jääge ootama. Hirm diagnoosi ees on loomulik, kuid viivitamine on kõige suurem riskifaktor. Enamikul juhtudel osutub leid healoomuliseks, kuid südamerahu saamiseks ja vajadusel elupäästva ravi alustamiseks on kohene tegutsemine hädavajalik. Ärge kartke olla oma tervise osas nõudlik ning pöörduge kahtluse korral perearsti või rinnakabineti spetsialisti vastuvõtule.
