Puhkuse planeerimine on paljude töötajate jaoks aasta üks oodatuimaid tegevusi, mis seostub eeskätt aja maha võtmise, reisimise või perega koosviibimisega. Ometi kaasneb selle meeldiva protsessiga sageli teadmatus finantsilisest poolest: kui palju raha tegelikult puhkuse ajal kontole laekub ja kas puhkamine võib mõnel kuul sissetulekut vähendada? Puhkusetasu ehk rahvakeeli puhkuseraha arvutamine ei ole alati üks-ühele vastavuses igakuise palganumbriga, vaid sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas eelneva kuue kuu sissetulekust ja kalendripäevade arvust. Seetõttu on äärmiselt kasulik mõista süsteemi toimimist, et planeerida oma puhkust mitte ainult ilusa ilma, vaid ka rahakoti tervise järgi.
Mis on puhkusetasu ja kuidas see erineb tavalisest palgast?
Paljud töötajad eeldavad ekslikult, et puhkusel oldud aja eest säilib täpselt sama sissetulek nagu tööl käies. Tegelikkuses reguleerib puhkusetasu maksmist töölepingu seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus keskmise töötasu maksmise tingimuste kohta. Peamine erinevus seisneb selles, et kui töötasu on reeglina fikseeritud kuutasu (või tunnitasu alusel teenitud summa), siis puhkusetasu arvestatakse keskmise kalendripäevatasu alusel.
See tähendab, et puhkusetasu suurus sõltub otseselt sellest, kui palju olete teeninud puhkusele eelneval kuuel kalendrikuul. Arvesse lähevad nii põhipalk kui ka lisatasud, preemiad ja tulemustasud, millelt on arvestatud sotsiaalmaksu. Seega, kui olete viimase poolaasta jooksul saanud kopsakaid preemiaid, on teie puhkusetasu tõenäoliselt suurem kui tavapärane kuupalk. Vastupidisel juhul, kui olete viibinud haiguslehel või palgata puhkusel, võib keskmine tasu langeda.
Puhkusetasu arvutamise valem samm-sammult
Et mõista, milline summa teie pangakontole laekub, on kasulik teada arvutuskäiku. Puhkusetasu arvutamine toimub järgmise loogika alusel:
- Eelneva 6 kuu sissetulekute summeerimine: Arvutuse aluseks võetakse puhkusele eelneva kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasud. Siia hulka ei arvestata haigushüvitisi ega puhkusetasusid endid, vaid ainult töö eest makstud tasu.
- Kalendripäevade kindlakstegemine: Loetakse kokku sama kuue kuu kalendripäevad. Sellest summast lahutatakse riigipühad ja päevad, mil töötaja oli haiguslehel või muul põhjendatud puudumisel (nt õppepuhkus).
- Keskmise kalendripäevatasu leidmine: Kuue kuu sissetulek jagatakse saadud kalendripäevade arvuga. Tulemuseks on teie ühe päeva “hind” puhkuse kontekstis.
- Lõplik arvutus: Saadud keskmine päevatasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Oluline on märkida, et kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud, võetakse aluseks tegelikult töötatud aeg. Kui töötasu on olnud muutumatu (fikseeritud kuupalk) ja lisatasusid pole makstud, võib tööandja lihtsustatud korras säilitada kokkulepitud töötasu, kuid enamasti on keskmise tasu arvutamine töötajale soodsam, eriti kui on teenitud lisatasusid.
Millal on rahaliselt kõige kasulikum puhata?
See on küsimus, mis painab paljusid teadlikke palgasaajaid. Vastus peitub kalendris ja tööpäevade arvus konkreetses kuus. Eestis kehtiva süsteemi juures on kuldreegel lihtne: rahaliselt on kõige kasulikum puhata kuudel, mil on palju tööpäevi, ja vältida puhkust kuudel, mil on palju riigipühi või lühikesed kuud (nagu veebruar).
Miks see nii on? Põhjus peitub selles, kuidas raamatupidamine arvestab palgast maha puudutud päevi. Kui olete fikseeritud kuupalgaga töötaja, on teie ühe tööpäeva “hind” igas kuus erinev:
- Kui kuus on 22-23 tööpäeva, on ühe tööpäeva maksumus madalam (fikseeritud palk jagatakse suurema arvuga). Puhates sel ajal, asendatakse need “odavad” tööpäevad keskmise puhkusetasuga (mis arvestab ka nädalavahetusi), mistõttu võidate rahaliselt.
- Kui kuus on vaid 19-20 tööpäeva (nt paljude riigipühadega detsember või veebruar), on ühe tööpäeva hind väga kõrge. Iga puhkusel oldud tööpäeva eest vähendatakse teie palka selle kalli hinna võrra, kuid asendatakse see keskmise puhkusetasuga, mis võib olla madalam. Tulemuseks on väiksem kogusissetulek kuu lõikes.
Lihtsustatult öeldes: mida rohkem on kuus tööpäevi, seda kasulikum on sel kuul puhkust võtta, sest puhkusetasu kompenseerib ja sageli ületab töötasu vähenemist.
Puhkus koos nädalavahetustega või ilma?
Teine strateegiline otsus puudutab nädalavahetusi. Kas võtta puhkus esmaspäevast reedeni (5 päeva) või esmaspäevast pühapäevani (7 päeva)?
Rahalises mõttes on tavaliselt kasulikum võtta puhkus koos nädalavahetusega. Kuna puhkusetasu makstakse kalendripäevade, mitte tööpäevade eest, saate raha ka laupäeva ja pühapäeva eest, mil te nagunii tööd ei teeks. See suurendab teie kontole laekuvat summat märgatavalt.
Siin on aga konks: see “sööb” teie puhkusejääki kiiremini. Igal töötajal on aastas reeglina 28 kalendripäeva puhkust. Kui võtate alati puhkuse koos nädalavahetustega, saate küll rohkem raha, kuid reaalseid töölt vabu päevi on aasta lõikes vähem. Kui võtate puhkust vaid tööpäevadel (E-R), säilib teil puhkusejääk pikemaks ajaks ja saate rohkem vabu päevi, kuid rahaline võit on väiksem. Seega on valik “raha vs. vaba aeg” igaühe enda teha.
Lisatasude ja preemiate mõju puhkusele
Nagu eelnevalt mainitud, lähevad kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud keskmise palga arvestusse. See pakub võimaluse oma puhkusetasu teadlikult suurendada ehk “boostida”. Kui teate, et saite näiteks detsembris kopsaka jõulupreemia või jaanuaris aastaboonuse, siis on järgneva kuue kuu jooksul teie keskmine päevatasu tavapärasest kõrgem.
Sellisel juhul on äärmiselt kasulik planeerida põhipuhkus just sellesse perioodi, mis jääb preemia maksmisest järgmise kuue kuu sisse. Nii maksab tööandja teile puhkusel oldud aja eest kõrgemat tasu, kui oleksite saanud tavapärase palgaga kuudel.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) puhkusetasude kohta
Puhkuse ja selle tasustamisega seoses tekib tihti spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Millal peab tööandja puhkuseraha välja maksma?
Seaduse järgi tuleb puhkusetasu välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Siiski on tänapäeval väga levinud kokkulepe, et puhkusetasu makstakse välja koos järgmise palgapäevaga. See kokkulepe peab olema kirjalik (sageli on see kirjas juba töölepingus või puhkuseavalduses). Kui soovite raha kindlasti enne puhkust, tuleb sellest tööandjale varakult teada anda.
Mis saab, kui jään puhkuse ajal haigeks?
Kui jääte puhkuse ajal haigeks ja teile avatakse töövõimetusleht (haigusleht), on teil õigus puhkus katkestada. Haiguspäevade eest puhkust ei arvestata. Kasutamata jäänud puhkusepäevad ei kao, vaid need lükkuvad edasi – need tuleb ära kasutada kas vahetult pärast haiguslehe lõppu või poolte kokkuleppel muul ajal. Oluline on tööandjat haigestumisest koheselt teavitada.
Kas puhkust saab rahas välja võtta ilma puhkamata?
Ei, töölepingu seadus keelab põhipuhkuse asendamise rahalise hüvitisega töösuhte kestuse ajal. Puhkuse eesmärk on taastada töövõimet ja puhata. Rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest saab nõuda ainult töölepingu lõppemisel.
Mis juhtub, kui puhkuse sisse jääb riigipüha?
Riigipühad (nt 24. veebruar, 23. ja 24. juuni, 20. august jt) ei ole puhkusepäevad. Kui teie puhkuseavalduses märgitud perioodi sisse jääb riigipüha, siis seda päeva puhkusejäägist maha ei arvestata ja puhkusetasu selle päeva eest ei maksta. See tähendab, et puhkus pikeneb riigipühade võrra või jääb see päev hiljem kasutamiseks.
Kuidas mõjutab lühendatud tööaeg puhkusetasu?
Kui töötate osalise koormusega, on põhimõte sama: arvestatakse viimase kuue kuu keskmist sissetulekut. Osalise koormusega töötajal on samuti õigus 28 kalendripäevale puhkusele (kui pole kokku lepitud rohkem), kuid tasu suurus on proportsioonis teenitud tuluga.
Puhkusegraafiku koostamine ja avalduse esitamine
Selleks, et puhkuse planeerimine sujuks tõrgeteta ja saaksite valida endale rahaliselt ning ajaliselt sobivaima aja, on võtmesõnaks varajane kommunikatsioon. Tööandjal on kohustus koostada puhkusegraafik iga kalendriaasta esimese kvartali jooksul (hiljemalt 31. märtsiks). Kui graafik on kinnitatud, on see siduv mõlemale poolele.
Kui teie puhkust ei ole graafikus märgitud, peate esitama puhkuseavalduse hiljemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust. Soovitatav on siiski teha seda varem, eriti kui soovite puhata suvekuudel, mis on kollektiivides kõige nõutum aeg. Avalduses tuleks selgelt märkida, kas soovite puhkusetasu saamist enne puhkust või palgapäeval, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Kokkuvõttes tasub meeles pidada, et nutikas puhkuse planeerimine ei ole tuumateadus, vaid lihtne matemaatika. Jälgides kalendrit, tööpäevade arvu ja oma viimase poolaasta sissetulekuid, on võimalik puhkuse ajal nautida mitte ainult vaba aega, vaid ka tavapärasest suuremat sissetulekut, mis kulub reisi- või suveplaanide elluviimisel kindlasti marjaks ära.
