Põletushaava ravi kodus: suurimad vead, mida vältida

Põletused on kahtlemata üks sagedasemaid koduseid traumasid, mis tabavad meid tavaliselt kõige ootamatumal hetkel – olgu selleks siis ahjust võetud tuline plaat, keev vesi teekannust või ettevaatamatu triikraua puudutus. Sellises olukorras on valu ja šokk kiired tekkima ning instinktiivne soov leevendust leida võib viia rutakate otsusteni. Kahjuks ringleb rahvasuus endiselt hulgaliselt iganenud müüte ja “vanaemade tarkusi”, mis võivad tegelikkuses olukorda drastiliselt halvendada, pikendada paranemisaega või tekitada püsivaid nahakahjustusi. Õige tegutsemine esimeste minutite jooksul on kriitilise tähtsusega mitte ainult valu leevendamisel, vaid ka põletuse sügavuse ja ulatuse piiramisel.

Esimesed kriitilised minutid: kuldreegel, mida paljud eiravad

Enne kui räägime vigadest, on oluline kinnistada ainuõige tegutsemisviis. Kui nahk puutub kokku kõrge temperatuuriga, jätkub kudede kahjustumine ehk “põlemine” sügavamates kihtides isegi siis, kui soojusallikas on eemaldatud. Seetõttu on esmaabi number üks eesmärk temperatuuri alandamine kudedes.

Kõige efektiivsem ja ohutum meetod on hoida põletada saanud kohta jaheda (mitte jääkülma) voolava vee all. Soovituslik aeg on vähemalt 15–20 minutit. See võib tunduda pika ajana, eriti kui valu on suur, kuid lühem jahutamine jahutab vaid naha pealispinna, jättes nahaalused koed kuumaks, kus kahjustus edasi levib. Vesi peseb haavast välja ka mustuse ja võimalikud kemikaalid ning toimib tugeva valuvaigistina.

Levinud vead ja ohtlikud müüdid: miks need on keelatud?

Vaatamata pidevale teavitustööle, pöörduvad inimesed ikka ja jälle ebaõigete võtete poole. Alljärgnevalt analüüsime süvitsi levinumaid vigu ja selgitame meditsiinilisest vaatepunktist, miks need on ohtlikud.

1. Rasvained: või, õli ja hapukoor

See on tõenäoliselt kõige visa hingega müüt. Arvatakse, et rasvane kiht leevendab valu ja pehmendab nahka. Tegelikkus on aga risti vastupidine. Õli ja rasv tekitavad nahale isoleeriva kihi, mis takistab soojuse eraldumist. Selle asemel, et haava jahutada, lukustavad need kuumuse naha sisse, küpsetades kudesid edasi.

Lisaks ei ole toiduained steriilsed. Kandes lahtisele või kahjustatud nahale võid või hapukoort, loote ideaalse kasvulava bakteritele, mis võib viia tõsise infektsioonini. Haava puhastamine rasvast hiljem haiglas on patsiendile äärmiselt valulik protseduur.

2. Jää ja jääkotid otse nahale

Loogika tundub lihtne: kui on kuum, pane peale midagi väga külma. Kuid äärmuslik temperatuuride vahetus on nahale šokk. Jää asetamine otse põletusele põhjustab veresoonte järsu ahenemise (vasokonstriktsiooni), mis vähendab verevarustust kahjustatud piirkonnas. See võib süvendada koekahjustust ja tekitada lisaks põletusele ka külmakahjustuse.

Kasutage alati toasooja või jahedat kraanivett (umbes 15–20 kraadi), mitte jäävett.

3. Hambapasta ja munavalge

Hambapasta sisaldab mitmeid kemikaale (valgendajad, abrasiivsed osakesed, mentool), mis ei ole mõeldud haavade raviks. Kuigi mentool võib tekitada hetkelise jaheduse tunde, ärritavad muud koostisosad haava ja soodustavad põletikku. Kuivanud hambapasta eemaldamine on samuti valulik ja traumeerib paranevat kudet.

4. Villide katki tegemine

Kui põletus on teise astme oma, võivad tekkida villid. Paljudel on kiusatus need katki torgata, et “vedelik välja lasta”. See on suur viga. Vill on keha loomulik bioloogiline side. Villi sees olev vedelik on steriilne ja see kaitseb allolevat toorest nahka infektsioonide eest. Villi purustamisel avate otsese värava bakteritele.

5. Vati või kiuliste materjalide kasutamine

Põletushaavale ei tohi kunagi asetada vatti või materjale, mis võivad haava külge kleepuda või jätta sinna kiude. Kiudude eemaldamine on hiljem keeruline ja takistab haava paranemist. Kasutage spetsiaalseid põletusgeele (nt hüdrogeelid) või parafiinvõrke, mis ei kleepu haava külge.

Põletuse raskusastme määramine kodustes tingimustes

Otsus, kas ravida põletust kodus või minna haiglasse, sõltub põletuse sügavusest ja ulatusest. Õige hinnangu andmine on raviplaani koostamisel kriitiline.

  • I astme põletus: Kahjustatud on vaid naha pealmine kiht (epidermis). Nahk on punetav, kuiv ja valulik (nagu päikesepõletus). Tavaliselt paraneb see 3–6 päevaga ega jäta armistumist. Kodune ravi on piisav.
  • II astme põletus: Kahjustus ulatub nahaalusesse kihti (derma). Iseloomulikud on tugev valu, punetus, turse ja villid. Kui villid on väikesed ja põletusala on väiksem kui kannatanu peopesa, võib seda ravida kodus. Suuremate alade puhul on vaja arstiabi.
  • III astme põletus: Kahjustus läbib kõiki nahakihte ja võib ulatuda lihaste või luuni. Nahk võib olla valge, vahajas või söestunud must. Huvitaval kombel võib see olla valutu, kuna närvilõpmed on hävinud. See on meditsiiniline hädaolukord – helistage kohe 112.

Õige kodune apteek ja haavahooldus

Pärast esmast jahutamist veega on oluline haava õigesti hooldada, et vältida põletikku ja kiirendada naha taastumist. Igas koduses apteegis võiksid olla spetsiaalsed põletusvastased vahendid.

Kõige efektiivsemad on hüdrogeelid (tihti saadaval pihusti või geelina). Need aitavad hoida haava niiskena, jahutavad jätkuvalt ja leevendavad valu. Erinevalt rasvadest lasevad hüdrogeelid nahal hingata ja soojusel eralduda. Samuti on head spetsiaalsed hõbedat sisaldavad plaastrid või kreemid, kuna hõbedal on tugev antibakteriaalne toime.

Sidumiseks tuleks kasutada mittekleepuvat haavavõrku (parafiinvõrk), mille peale võib asetada steriilse marlisideme. Sidet ei tohi siduda liiga tihedalt, kuna põletuspiirkond võib hiljem tursuda.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kas aaloe vera on põletuse korral ohutu?

Jah ja ei. Puhas, otse taimest võetud aaloe geel võib olla rahustav ja niisutav kergemate (I astme) põletuste korral, kuid seda ei soovitata kanda lahtistele haavadele või purunenud villidele, kuna see ei ole steriilne. Poes müüdavad aaloegeelid sisaldavad sageli alkoholi või lõhnaaineid, mis hoopis ärritavad haava.

Mida teha, kui riided on põletuse külge kinni jäänud?

Ärge kunagi proovige ise riideid haava küljest lahti rebida. See kisub kaasa ka nahka ja tekitab sügava haava. Lõigake riided ümber haava ettevaatlikult ära ja jätke kinnijäänud osa paigale, kuni meedikud saavad selle ohutult eemaldada.

Kas ma peaksin kasutama vesinikperoksiidi või alkoholi haava puhastamiseks?

Kindlasti mitte. Nii alkohol (viin) kui ka vesinikperoksiid on liiga agressiivsed. Need hävitavad küll baktereid, kuid kahjustavad samavõrra ka terveid naharakke, mida on vaja paranemiseks. See aeglustab haava sulgumist ja suurendab armide tekke riski. Kasutage puhastamiseks leiget vett või apteegis müüdavat spetsiaalset haavapuhastuslahust.

Millal on põletus liiga ohtlik koduseks raviks?

Pöörduge arsti poole, kui:

  • Põletus on näol, kätel, jalgadel, suguelunditel või liigeste piirkonnas.
  • Põletusala on suurem kui kannatanu peopesa.
  • Tegemist on elektrilöögi või kemikaalide põhjustatud põletusega.
  • Kannatanu on väikelaps või eakas.
  • Tekib infektsioonikahtlus (suurenev punetus, mäda, palavik).

Naha taastumine ja armide ennetamine

Põletushaava paranemine ei lõpe hetkel, kui valu kaob ja haav sulgub. Uus nahk on õrn, tundlik ja altim pigmendimuutustele. Üks suurimaid vigu, mida tehakse pärast akuutset faasi, on värske armi jätmine päikese kätte. UV-kiirgus võib põhjustada paraneva koha püsivat tumenemist (hüperpigmentatsiooni). Seetõttu tuleb värsket põletusarmi kaitsta päikese eest vähemalt 6–12 kuud, kattes selle riietega või kasutades tugeva faktoriga (SPF 50+) päikesekreemi.

Selleks, et vähendada armistumist, on oluline hoida nahk niisutatuna. Kui haav on täielikult paranenud, võib hakata kasutama silikoongeele või -plaastreid, mis on teaduspõhiselt tõestatud vahendid hüpertroofiliste armide tekke vähendamiseks. Samuti aitab regulaarne, õrn massaaž kreemiga hoida armkudet pehmena ja elastsemana. Kannatlikkus ja järjepidev hooldus on võtmesõnad, et tagada naha võimalikult loomulik välimus pärast traumat.