Põletused on ühed sagedasemad kodused traumad, mis tabavad meid ootamatult – olgu selleks hooletu liigutus kuuma ahjuplaadi ääres, ümberläinud kohvitass või liiga kuum vesi duši all. Esimese reaktsioonina tekib sageli paanika ja valu sunnib meid otsima kiireid lahendusi. Kahjuks on internet ja rahvapärimus täis müüte, mis võivad olukorra leevendamise asemel seda hoopis hullemaks muuta. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas põletushaavu tegelikult hooldada, millised “vanaema tarkused” on ohtlikud ja milliseid vahendeid peaks iga pere koduapteegis hoidma. Eesmärk on anda teile meditsiiniliselt põhjendatud teadmised, et vältida armide teket ja kiirendada paranemist.
Kuidas hinnata põletuse raskusastet?
Enne ravi alustamist on kriitiliselt oluline mõista, kui tõsise vigastusega on tegemist. Põletushaavad jagatakse sügavuse ja kahjustuse ulatuse järgi kolme peamisesse kategooriasse. Õige hinnang aitab otsustada, kas piisab kodusest ravist või on vajalik kiirabi kutsumine.
Esimene aste: pindmine põletus
See on kõige levinum ja kergem põletuse vorm, mis kahjustab vaid naha pealmist kihti ehk marrasnahka. Tüüpiline näide on kergem päikesepõletus või lühiajaline kokkupuude kuuma auruga. Sümptomiteks on:
- Nahk muutub punaseks ja kuivaks.
- Piirkond on katsudes valus ja tundlik.
- Turse on minimaalne või puudub.
- Ville ei teki.
Selline põletus paraneb tavaliselt 3–6 päeva jooksul ja ei jäta arme. Kodune ravi on siinkohal täiesti piisav.
Teine aste: osaline nahapõletus
Teise astme põletus ulatub juba sügavamale, kahjustades nii marrasnahka kui ka pärisnahka. See on tunduvalt valusam ja ohtlikum infektsioonide seisukohalt. Tunnused on järgmised:
- Nahk on intensiivselt punane või isegi laiguline.
- Tekivad villid (kohe või mõne tunni jooksul).
- Piirkond on väga valus ja turses.
- Võib esineda leemendamist.
Väiksemaid teise astme põletusi saab ravida kodus, kuid suuremate (suuremad kui kannatanu peopesa) korral tuleks pöörduda meedikute poole.
Kolmas aste: sügav koekahjustus
See on meditsiiniline hädaolukord. Kahjustatud on kõik nahakihid ja sageli ka nahaalune kude, rasvkude või lihased. Paradoksaalsel kombel võib see olla valutu, kuna närvilõpmed on hävinud. Nahk võib olla söestunud, valge või vahajas. Sellisel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi.
Esmaabi kuldreegel: Jahutamine
Kõige olulisem samm põletuse korral, millest sõltub edasine paranemine ja armistumine, on haava kohene jahutamine. Siin tehakse aga sageli vigu.
Õige tegutsemisviis on hoida põletada saanud kohta jaheda voolava vee all vähemalt 15–20 minutit. Miks nii kaua? Põletus ei ole vaid hetkeline sündmus. Kuumus salvestub naha sügavamatesse kihtidesse ja jätkab kudede hävitamist isegi siis, kui kätt enam pliidi vastas ei ole. Vee all jahutamine peatab selle protsessi (“järelpõlemise”) ja vähendab turset ning valu.
Olulised nüansid jahutamisel:
- Vee temperatuur: Vesi peaks olema jahe (umbes 18–20 kraadi), mitte jääkülm.
- Riided: Eemaldage põletuskohalt ja selle ümbrusest riided, kuid ärge rebige neid ära, kui need on naha külge kleepunud. Kleepunud riiete ümbert tuleb kangas kääridega lahti lõigata.
- Ehted: Võtke koheselt ära sõrmused, käevõrud ja kellad. Põletus tekitab turset ja hiljem võib ehete eemaldamine olla võimatu, mis omakorda takistab vereringet.
Mida tohib haavale panna: Kodune apteek
Pärast esmast jahutamist veega on eesmärk hoida haav puhas, niiske ja kaitstud. Õiged vahendid kiirendavad naha regeneratsiooni ja vähendavad armistumise riski.
Põletusgeelid ja hüdrogeelid
Apteekides müüdavad spetsiaalsed põletusgeelid (sageli teepuuõli baasil või hüdrogeelid) on parim valik esmaabiks. Need jahutavad haava, leevendavad valu ja loovad barjääri bakterite vastu. Selline geel võiks olla igas koduapteegis ja seda võib kanda otse põletuskohale.
Parafiinivõrk ja antiseptilised sidemed
Kui tegemist on teise astme põletusega ja on oht, et haav võib riiete vastu hõõrduda, tuleks see katta. Tavaline marli võib haava külge kleepuda ja selle eemaldamine on äärmiselt valus ning vigastab uut nahka. Kasutage spetsiaalseid parafiinivõrke või silikoonsidemeid, mis ei kleepu haava külge. Nende peale võib asetada kergema sideme.
Pantenool (hilisemas faasis)
Pantenoolivaht on populaarne vahend, kuid seda ei soovitata panna koheselt värskele põletusele, kuna see võib takistada kuumuse väljumist kudedest (tekitades n-ö kasvuhooneefekti). Pantenool on suurepärane vahend paranemisfaasis, kui esmane kuumus on nahast väljunud, aidates nahal taastuda ja niisutatust hoida.
Mida EI TOHI haavale panna: Ohtlikud rahvameditsiini võtted
Eestlaste seas on visad kaduma müüdid, mis soovitavad põletusele määrida kõike, mida külmkapist leiab. Eksperdid hoiatavad rangelt järgmiste vahendite eest:
Hapukoor, või ja õli
See on ilmselt kõige levinum ja ohtlikum viga. Rasvained (nagu hapukoor ja õli) tekitavad nahale õhukindla kihi. See kiht takistab kuumuse väljumist naha seest. Tulemuseks on see, et põletus “küpseb” naha all edasi, muutes vigastuse sügavamaks. Lisaks ei ole toiduained steriilsed ja võivad haava viia baktereid, põhjustades põletikku.
Jää ja jääkotid
Kuigi tundub loogiline panna kuumale kohale midagi külma, on jää otsene kontakt põletushaavaga ohtlik. Põletada saanud nahk on kahjustatud ja selle verevarustus on häiritud. Jää asetamine sellele võib põhjustada lisaks põletusele ka külmakahjustuse, mis ahendab veresooni ja süvendab kudede surma. Kasutage ainult jahedat vett.
Hambapasta
Levinud müüt soovitab määrida põletusele hambapastat. Tegelikkuses sisaldab hambapasta hulgaliselt kemikaale (valgendajad, abrasiivsed osakesed, mentool), mis ärritavad vigastatud nahka veelgi ja võivad tekitada keemilise põletuse lisaks termilisele.
Viin ja kange alkohol
Alkoholi valamine haavale on äärmiselt valus ja kahjustab terveid rakke, mida on vaja paranemiseks. Alkohol kuivatab haava liigselt ja aeglustab loomulikku paranemisprotsessi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Põletustega seoses tekib inimestel tihti konkreetseid küsimusi. Vastasime kõige sagedasematele muredele.
K: Kas ma tohin põletusvillid katki teha?
V: Kindlasti mitte. Vill on keha loomulik “plaaster”. Vedelik villi sees on steriilne ning nahk selle peal kaitseb aluskudet infektsioonide eest. Kui teete villi katki, avate otsese tee bakteritele vereringesse sisenemiseks. Kui vill puruneb ise, puhastage piirkond antiseptikuga ja katke steriilse sidemega.
K: Millal tohib põletusega duši alla minna?
V: Leige veega pesemine on lubatud, kuid vältida tuleks tugevat veesurvet otse haavale ja liiga kuuma vett. Kasutada tuleks õrna, lõhnatut seepi. Pärast pesemist tuleb haav ettevaatlikult tupsutades (mitte hõõrudes) kuivatada.
K: Kas aaloe sobib põletuse raviks?
V: Puhas aaloe geel (ilma lisatud alkoholi või värvaineteta) on kergemate, 1. astme põletuste (nagu päikesepõletus) korral hea leevendaja, kuna sellel on põletikuvastased ja niisutavad omadused. Avatud haavadele või tõsistele põletustele seda siiski esimese valikuna panna ei soovitata, pigem eelistada apteegis müüdavaid spetsiaalseid geele.
K: Kui kaua võtab aega põletushaava paranemine?
V: Esimene aste paraneb tavaliselt 3–6 päevaga. Teise astme põletus võib paraneda 2–3 nädalat. Kui haav ei näita paranemise märke kahe nädala jooksul, tuleb kindlasti konsulteerida arstiga.
Millal on hädavajalik pöörduda arsti poole?
Kodus ravimine on lubatud vaid kergemate juhtumite puhul. On olukordi, kus professionaalne meditsiiniline abi on möödapääsmatu, et vältida tüsistusi ja püsivaid kahjustusi. Otsige abi, kui:
- Põletus on suurem kui kannatanu peopesa.
- Põletus asub näol, kaelal, kätel (labakäed), jalgadel (labajalad), suguelunditel või suuremate liigeste piirkonnas.
- Kannatanuks on laps või vanur (nende nahk on õhem ja tüsistused tekivad kiiremini).
- Tegemist on keemilise või elektrilöögist saadud põletusega (sisemised kahjustused võivad olla suuremad kui välised).
- Tekib infektsioon: haava ümbrus muutub järjest punasemaks, tekib mäda, palavik või valu suureneb päevade möödudes.
Armide vältimine ja naha taastamine
Põletuse ravi ei lõppe hetkel, kui haav on kinni kasvanud. Uus nahk on õrn, roosakas ja äärmiselt tundlik väliskeskkonna mõjudele. Selles faasis tehtud vead võivad viia püsivate armide või pigmentatsioonihäireteni.
Esiteks on kriitilise tähtsusega päikesekaitse. Uus nahk ei sisalda piisavalt pigmenti, et end UV-kiirguse eest kaitsta. Päike võib muuta põletusarmi tumedaks ja see värvimuutus võib jääda püsivaks. Vähemalt 6–12 kuud pärast vigastust tuleks armi hoida otsese päikese eest kaetuna või kasutada maksimaalse kaitsefaktoriga (SPF 50+) kreemi.
Teiseks on oluline naha niisutamine ja elastsuse taastamine. Kasutage spetsiaalseid armihooldusgeele (näiteks silikoongeelid) või looduslikke õlisid, mis hoiavad koe pehmena. Kuiv armkude kipub kokku tõmbuma ja sügelema. Regulaarne kreemitamine ja õrn massaaž aitavad armil muutuda pehmemaks, lamedamaks ja vähem märgatavaks. Pidage meeles, et naha täielik küpsemine ja lõplik väljanägemine võib võtta aega kuni poolteist aastat.
