Nohu on ilmselt üks maailma levinumaid tervisemuresid, mis tabab igat inimest keskmiselt paar korda aastas. Kuigi levinud nalja kohaselt kestab ravitud nohu seitse päeva ja ravimata nohu terve nädala, teavad perearstid, et see ütlus ei pea täielikult paika. Õige tegutsemisega on võimalik haiguse kulgu märgatavalt kergendada, sümptomeid leevendada ja tüsistusi vältida. Samas võib vale ravi – olgu selleks liiga agressiivne ravimite kasutamine või ohtlikud rahvameditsiini võtted – muuta tavalise viirusliku nohu krooniliseks põskkoopapõletikuks või rikkuda nina limaskesta jäädavalt. Et mõista, kuidas oma nina tervist kõige paremini toetada, tuleb vaadata sügavamale lihtsa “tilkuva nina” sümptomitest ja mõista, mis organismis tegelikult toimub.
Mis ninas haiguse ajal tegelikult toimub?
Enne ravi juurde asumist on oluline mõista, miks nina üldse kinni läheb või jooksma hakkab. Nohu on organismi kaitsereaktsioon. Kui viirus (kõige sagedamini rinoviirus) ründab nina limaskesta, suureneb verevool piirkonnas, et tuua kohale immuunrakke, mis hakkavad sissetungijaga võitlema. See suurenenud verevool põhjustabki limaskesta turset – tunnet, et nina on “kinni”, kuigi seal ei pruugi veel suures koguses sekreeti ollagi.
Teine faas on suurenenud limaeritus. Lima ülesanne on uhtuda viiruseosakesed ja surnud rakud organismist välja. Seega ei ole nohu iseenesest vaenlane, vaid märk sellest, et keha teeb oma tööd. Ravi eesmärk ei peaks olema protsessi täielik seiskamine (mis polegi võimalik), vaid turse alandamine, et inimene saaks magada ja süüa, ning sekreedi vedeldamine, et see pääseks kergemini välja.
Kõige tõhusamad ja ohutumad ravivõtted
Perearstide praktika näitab, et kõige lihtsamad lahendused on tihti kõige efektiivsemad, kuid neid kiputakse alahindama. Siin on tõenduspõhised meetodid, mis töötavad.
1. Nina loputamine soolalahusega
See on absoluutne nurgakivi nohu ravis nii täiskasvanutel kui ka lastel. Soolalahus aitab mehaaniliselt puhastada nina viirustest, allergeenidest ja paksust sekreedist. Apteekides on saadaval kahte tüüpi lahuseid:
- Isotooniline lahus: Selle soolasisaldus on sarnane inimkeha kudedega (0,9%). See on parim vahend igapäevaseks loputamiseks ja niisutamiseks, eriti haiguse algfaasis.
- Hüpertooniline lahus: See on kangem soolalahus (üle 2%). Kuna sool tõmbab kudedest vett välja, aitab see lahus lisaks puhastamisele ka nina limaskesta turset alandada. See on hea looduslik alternatiiv keemilistele ninaspreidele, kui nina on väga kinni.
2. Õhuniiskuse suurendamine
Kuiv õhk on nohus nina suurim vaenlane. Kütteperioodil on meie kodude õhuniiskus sageli liiga madal (alla 30%), mis kuivatab limaskesta. Kuivanud limaskestale tekivad koorikud, mis on valusad ja võivad veritseda, samuti muutub sekreet paksuks ega liigu välja. Õhuniiskuse hoidmine vahemikus 40–60% aitab hoida nina lahti. Kui teil pole õhuniisutajat, võib abi olla ka märgade rätikute asetamisest radiaatoritele.
3. Magamisasendi korrigeerimine
Öösel muutub nohu sageli hullemaks, sest horisontaalis olles valgub rohkem verd pea piirkonda, suurendades turset. Lihtne, kuid tõhus võte on tõsta peaalust kõrgemaks, kasutades lisapatja. See aitab vähendada veretulva ninna ja kergendab hingamist.
Millal ja kuidas kasutada keemilisi ninaspreisid?
Apteegi käsimüügis olevad dekongestandid ehk turset alandavad spreid (toimeainetega nagu ksülometasoliin või oksümetasoliin) on väga tõhusad, kuid nendega kaasnevad tõsised riskid, kui neid valesti kasutada. Need ravimid ahendavad veresooni ninas, mis tõmbab turse kiiresti tagasi ja avab hingamisteed.
Siiski kehtib siin range reegel: neid ei tohi kasutada kauem kui 5–7 päeva. Miks?
- Sõltuvuse oht (medikamentoosne nohu): Kui kasutate spreid liiga kaua, harjub nina limaskest sellega ära. Ravimi mõju kadumisel tekib tagasilöögiefekt – turse tuleb tagasi veel huljemana kui enne. Inimene tunneb vajadust uuesti spreid lasta ja satub nõiaringi, millest väljumine võib võtta kuid ja vajada hormoonravi.
- Limaskesta kahjustus: Pikaajaline veresoonte ahendamine jätab limaskesta toitaineteta, see muutub kuivaks, õhukeseks ja hapraks.
Perearstid soovitavad neid spreisid kasutada vaid äärmisel vajadusel, näiteks enne magamaminekut, et tagada ööuni, ning päeval eelistada looduslikumaid vahendeid.
Levinud vead ja müüdid, mida tasub vältida
Nohu raviga seondub Eestis palju rahvameditsiini võtteid, millest mõned on kasutud ja teised lausa ohtlikud. Siin on nimekiri asjadest, mida kindlasti vältida.
Küüslaugu ja sibula toppimine ninna
See on üks ohtlikumaid müüte. Küüslauk ja sibul sisaldavad tugevaid eeterlikke õlisid ja happeid, mis on limaskestale söövitava toimega. Pannes tüki küüslauku otse ninna, tekitate te keemilise põletuse. Tulemuseks on veelgi suurem turse, valu ja potentsiaalselt püsiv limaskesta kahjustus. Sööge neid terviseks, aga hoidke ninast eemal.
Nina soojendamine ägedas faasis
Vanasti soovitati panna ninale sooja soola või keedumuna. Arstid suhtuvad sellesse ettevaatusega. Kui tegemist on mädase põskkoopapõletikuga või tugeva bakteriaalse infektsiooniga, võib soojendamine põletikuprotsessi kiirendada ja levitada infektsiooni laiemale alale. Soojendamist võib kaaluda vaid haiguse lõppfaasis, kuid kindlasti mitte siis, kui on palavik või tugev valu.
Antibiootikumide nõudmine
Valdav enamus nohudest on viiruslikud. Antibiootikumid tapavad baktereid, mitte viiruseid. Nohu puhul antibiootikumide võtmine ei kiirenda paranemist, küll aga kurnab organismi ja soodustab ravimiresistentsuse teket. Antibiootikumravi on vajalik vaid siis, kui arst on diagnoosinud bakteriaalse tüsistuse, näiteks mädase põskkoopapõletiku, mis ei allu tavaravile.
Nohu lastel – eripärad ja ohud
Väikelaste ja imikute nohu vajab erilist tähelepanu, sest nemad ei oska ise nina nuusata. Imikud on ninahingajad ja kinnine nina võib segada neil söömist (imemist) ja magamist.
Laste puhul on kõige olulisem sekreedi eemaldamine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid ninapumpasid või -aspiraatoreid (nt tolmuimeja otsa käivad seadmed). Oluline on meeles pidada, et enne pumpamist tuleb sekreet vedeldada soolalahusega. Kuiva nina pumpamine vigastab limaskesta.
Samuti tuleb laste puhul olla äärmiselt ettevaatlik eeterlike õlidega (nt eukalüpt, mentool). Alla 2-aastastel lastel võivad tugevad aurud põhjustada kõri spasme ja hingamisraskusi. Kasutage vaid lastele mõeldud leebemaid salve, mida määritakse rinnale või jaldatalla alla, mitte otse nina alla.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas tati ninna tõmbamine on kahjulik?
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole nina sissepoole luristamine tingimata kahjulik. Mõnikord on see isegi ohutum kui liiga tugev nuuskamine. Liiga tugevasti nuusates tekitate ninas suure rõhu, mis võib suruda nakatunud lima kuulmetõrve kaudu keskkõrva ja põhjustada keskkõrvapõletikku. Kui nuuskate, siis tehke seda üks ninasõõre korraga ja mitte täiest jõust.
Kas saun aitab nohu ravida?
Saun võib aidata, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik. Soe ja niiske aur vedeldab lima ning aitab nina puhastada. Samas on saun koormus südamele. Kui teil on palavik või tunnete end väga nõrgana, on saun keelatud. Kerge nohu puhul on mõõdukas leil kasulik.
Kas roheline tatt tähendab alati bakteriaalset põletikku?
Ei, see on müüt. Nohu värvus muutub haiguse kuludes. Alguses on see vesine ja läbipaistev, hiljem muutub paksemaks, valkjaks, kollakaks või rohekaks. Värvuse muutus on tingitud surnud valgelibledest ja ensüümidest, mis võitlevad viirusega. Roheline eritis hommikuti on tavapärane viirusliku nohu lõppfaasis ega tähenda automaatselt vajadust antibiootikumide järele.
Kas sinepiplaastrid ja jalavannid töötavad?
Sinepiplaastrid ja sinepipulbriga jalavannid toimivad refletoorselt – need parandavad vereringet ja tekitavad kuumatunnet, mis võib enesetunnet ajutiselt parandada. See on toetav ravi, mis otseselt viirust ei tapa, kuid võib aidata kaasa üldisele heaolule, kui palavikku pole.
Kuidas hoida nina tervena aastaringselt
Parim viis nohu vältimiseks või selle kergemaks põdemiseks on tugev nina limaskest. Terve limaskest suudab viiruseid paremini tõrjuda enne, kui need suudavad haigust tekitada. Selleks on oluline jälgida oma elukeskkonda ja harjumusi ka siis, kui olete terve.
Esiteks, pöörake tähelepanu oma kodu sisekliimale aastaringselt, mitte ainult haiguse ajal. Liiga soe ja kuiv tuba on ideaalne pinnas limaskestade kuivamiseks. Magamistoa temperatuur võiks olla jahedam (umbes 18–21 kraadi) ja õhk piisavalt niiske. Teiseks, regulaarne kätepesu on endiselt kõige tõhusam viis viiruste leviku takistamiseks. Viirused satuvad ninna sageli just meie endi käte kaudu, kui katsume nägu.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et füüsiline aktiivsus ja värskes õhus viibimine “karastavad” nina veresooni, pannes need kiiremini reageerima temperatuurimuutustele. Inimesed, kes liiguvad palju õues, põevad nohu harvemini ja kergemalt. Kui aga haigus on juba käes, andke oma kehale aega ja rahu – see on parim, mida saate tervenemise heaks teha.
