Joonistamine on üks parimaid viise loovuse väljendamiseks ja meelerahu leidmiseks, sõltumata sellest, kas oled laps või täiskasvanu. Tihti arvatakse ekslikult, et ilusate piltide loomiseks on vaja kaasasündinud annet või aastaid kunstikoolis käimist, kuid tegelikkuses taandub enamik joonistamisoskusi lihtsate tehnikate ja nippide tundmisele. Üks armastatumaid ja populaarsemaid tegelasi, keda paberile püüda, on jänes. Oma pikkade kõrvade, ümara keha ja nunnu sabatutiga on jänesed ideaalsed subjektid algajale kunstnikule. Selles põhjalikus juhendis vaatamegi täpselt, kuidas muuta tühi paberileht elavaks kunstiteoseks, kasutades lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ja loogilist lähenemist. See tegevus pakub rõõmu nii pere noorematele liikmetele kui ka vanematele, kes soovivad koos lastega kvaliteetaega veeta või lihtsalt uut hobi avastada.
Vajalikud vahendid joonistamise alustamiseks
Enne kui pliiatsi paberile paneme, on oluline veenduda, et meil on olemas õiged töövahendid. Kuigi visandamiseks piisab ka suvalisest pastapliiatsist ja märkmepaberist, aitavad õiged vahendid saavutada oluliselt parema ja professionaalsema tulemuse. See ei tähenda, et peaksid tormama kunstipoodi kalleid tarbeid ostma, kuid väike ettevalmistus teeb protsessi sujuvamaks.
Siin on loetelu vahenditest, mida soovitame kasutada:
- Harilikud pliiatsid: Soovitatav on kasutada vähemalt kahte erinevat tugevust. HB pliiats on suurepärane algsete, kergete kontuuride ja visandite tegemiseks, kuna seda on lihtne kustutada. Pehmem pliiats (nt 2B või 4B) sobib ideaalselt tumedamate joonte ja varjutuste lisamiseks hilisemas faasis.
- Kustutuskumm: Vali kvaliteetne ja pehme kustutuskumm, mis ei määri paberit. See on oluline, sest alguses teeme palju abijooni, mis tuleb hiljem eemaldada.
- Paber: Tavaline koopiapaber sobib harjutamiseks hästi, kuid veidi paksem joonistuspaber (umbes 120g/m²) annab parema tulemuse, eriti kui plaanid hiljem pilti värvida.
- Teritaja: Terav pliiats on täpsete detailide (nagu silmad ja vurrud) joonistamisel hädavajalik.
Geomeetrilised kujundid kui joonistamise vundament
Kõik keerulised objektid siin maailmas – olgu selleks auto, maja või antud juhul jänes – koosnevad tegelikult lihtsatest geomeetrilistest kujunditest. Kui õpid nägema objekti struktuuri, muutub joonistamine imelihtsaks. Algajate suurim viga on see, et proovitakse kohe joonistada lõplikku kontuuri, alustades näiteks kõrvast ja liikudes mööda selga alla. See toob sageli kaasa ebaloomulikud proportsioonid.
Jänese puhul peaksime mõtlema kolmele põhikujundile: ringid, ovaalid ja kolmnurgad. Jänese pea on tavaliselt veidi lapik ring või ovaal. Tema keha meenutab suuremat, veidi kaldu olevat ovaali või “oa” kuju. Kõrvad on pikad väljavenitatud ovaalid ja jalad koosnevad väiksematest ringidest ja silindritest. Kui suudame need kujundid paberile paigutada õiges vahekorras, on 80% tööst juba tehtud.
Samm-sammult juhend: armsa jänese visandamine
Nüüd, kus teooria on selge ja vahendid valmis, asume praktika juurde. Järgi neid samme rahulikult ja ära suru pliiatsit liiga tugevalt paberile – alguses teeme vaid õrnu abijooni.
- Keha ja pea paigutamine: Joonista paberi keskele üks suurem ovaal, mis on veidi kaldu (nagu kukkuma hakkav muna). See on jänese keha. Selle ovaali ülemisse otsa, veidi servaga kattuvana, joonista väiksem ring või püstine ovaal. See on jänese pea. Jälgi, et pea ei oleks keha suhtes liiga suur ega liiga väike – tavaliselt moodustab pea umbes kolmandiku keha suurusest.
- Kõrvade ja näo lisamine: Jänese kõige iseloomulikum tunnus on tema kõrvad. Joonista pea peale kaks pikka, kitsast ovaali. Need võivad olla püstised või üks neist võib olla veidi longus, et anda jänesele armsam ilme. Näo keskele joonista pisike Y-tähe kujuline nina ja suu. Silmad paiguta nina kohale, jättes nende vahele piisavalt ruumi.
- Jalad ja saba: Jänesed on tuntud oma tugevate tagajalgade poolest. Joonista keha tagumisse ossa suurem ring (kints) ja selle alla piklik ovaal (pöid). Esijalad on peenemad ja sirgemad, need joonista keha esiosa alla. Ära unusta lisada väikest ümarat ringi keha tagaossa – see on kohev sabatutt.
- Kontuuride ühendamine: Nüüd on aeg muuta need eraldiseisvad kujundid ühtseks tervikuks. Tõmba sujuvamad jooned, mis ühendavad pead kehaga (kael) ja jalgu kerega. Selles faasis võid hakata kustutama neid abijooni, mis jäävad joonistuse sisse ja mida enam vaja ei ole.
Detailide lisamine ja isikupära loomine
Kui põhikuju on paigas, algab kõige lõbusam osa – jänesele iseloomu andmine. Just pisiasjad on need, mis muudavad lihtsa visandi elavaks pildiks. Siin saad lasta oma fantaasial lennata.
Alusta silmadest. Et jänes näeks välja elus ja armas, joonista silmadesse väikesed valged täpid (valguspeegeldus) ja värvi ülejäänud silm tumedaks. See “säde” silmades on emotsiooni edasiandmisel kriitilise tähtsusega. Seejärel lisa vurrud – pikad, kiired ja kerged tõmbed nina piirkonnast väljapoole.
Karvkatte tekstuuri loomiseks ära tõmba ühtlast ja tugevat joont ümber kogu jänese. Selle asemel kasuta lühikesi, katkendlikke kriipse, mis järgivad keha kumerusi. See jätab mulje pehmest ja kohevast karvast. Eriti oluline on see rinnaesisel ja sabal. Võid lisada ka varbaid käppadele, tehes väikesed kriipsud käpaotstesse.
Värvimine ja varjutamine: pildi ellu äratamine
Mustvalge pliiatsijoonistus on kaunis, kuid värvid või korralik varjutamine annavad sellele sügavust. Kui otsustad jääda hariliku pliiatsi juurde, siis mõtle, kust poolt langeb valgus. Kui valgus tuleb näiteks ülevalt vasakult, siis jänese parem pool ja kõhualune peaksid olema tumedamad.
Varjutamisel kasuta kihilist lähenemist. Alusta õrnast hallist toonist ja lisa järk-järgult tumedust sinna, kus on varjud (kõrvade siseküljed, lõuaalune, käppade vahel). Kui soovid kasutada värvipliiatseid, kehtib sama reegel: ära vajuta kohe tugevalt. Jänese karvkatte loomiseks võid segada pruune, halle ja ookri toone, jättes kõhu ja sabaotsa heledamaks või lausa valgeks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) jänese joonistamise kohta
Isegi lihtsa joonistuse puhul võib tekkida küsimusi või takistusi. Siin on vastused levinumatele muredele, millega algajad joonistajad silmitsi seisavad.
Miks minu jänese proportsioonid tunduvad valed?
Kõige sagedasem põhjus on see, et alustati detailidest enne suurt pilti. Veendu alati, et visandad alguses suuremad kujundid (pea ja keha ovaalid) ja vaatad nende omavahelist suhet eemalt, enne kui hakkad silmi või vurrusid joonistama.
Kuidas joonistada karva nii, et see ei näeks välja nagu okkad?
Võti peitub randme lõdvestamises ja joone suunas. Karv peaks alati kasvama suunaga peast saba poole. Tee pliiatsiga kiireid, õrnu liigutusi, tõstes pliiatsi paberi pinnalt lahti tõmbe lõpus. Nii jääb karva ots peenem ja loomulikum.
Kas ma pean kasutama kallist paberit?
Harjutamiseks kindlasti mitte. Tegelikult võib liiga kallis paber tekitada “hirmu rikkumise ees”, mis pärsib loovust. Alusta tavalise printeripaberiga ja liigu kvaliteetsema paberi juurde siis, kui tunned end kindlamalt.
Mida teha, kui ma ei oska jalgu joonistada?
Jänese jalad on sageli karva all peidus. Kui käppade joonistamine tundub liiga keeruline, võid joonistada jänese istuma kõrges rohus. Nii pead visandama vaid ülakeha ja pea, mis on suurepärane viis frustratsiooni vältimiseks ja tulemuse nautimiseks.
Ideid valmis joonistuse kasutamiseks
Oled oma jänese valmis saanud – suurepärane! Aga mis edasi? Paberile jäänud joonistus ei pea jääma sahtlisse tolmu koguma. Omatehtud joonistus on suurepärane baas paljudeks loovprojektideks. Näiteks on see ideaalne motiiv ise tehtud lihavõttekaardile või sünnipäevakaardile sõbrale, kes armastab loomi.
Kui joonistus tuli eriti hästi välja, võid selle skaneerida ja digitaalselt töödelda, et luua unikaalne muster pakkepaberile või kruusile. Samuti on see tore tegevus lastepidudel – prindi välja vaid jänese kontuurid ja lase lastel need ise ära värvida, luues nii personaalse värviraamatu. Kõige tähtsam on tunda rõõmu protsessist ja olla uhke oma kätetöö üle, sest iga joonistatud joon arendab sinu käelist osavust ja kunstilist silma.
