Vereringesüsteem on justkui inimkeha keerukas ja elutähtis magistraal, mille kaudu transporditakse hapnikku, toitaineid ja hormoone igasse rakku, alates ajust kuni varbaotsteni. Kui see transpordivõrk ei toimi korrektselt, hakkab keha saatma häiresignaale. Kahjuks on need märgid sageli hiilivad ja ebamäärased, mistõttu kipuvad paljud inimesed neid seostama lihtsalt väsimuse, vananemise või halva ilmaga. Vereringehäired ei ole aga pelgalt ebamugavustunne – need võivad olla varajaseks hoiatusmärgiks tõsisematele terviseriketele, nagu perifeersete arterite haigus, diabeet, südamehaigused või tromboosioht. Õigeaegne sümptomite märkamine ja nendega tegelemine võib päästa halvimast ning tõsta märgatavalt elukvaliteeti.
Miks tekivad vereringehäired ja kes on ohugrupis?
Enne sümptomite süvitsi uurimist on oluline mõista, mis tegelikult vereringet takistab. Kõige levinum põhjus on ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine, kus arterite seintele ladestuvad rasvad ja kolesterool, muutes sooned kitsamaks ja jäigemaks. See raskendab vere vaba voolamist.
Lisaks ateroskleroosile võivad vereringet mõjutada verehüübed, diabeet (mis kahjustab veresoonte seinu pikaajaliselt), kõrge vererõhk ja istuv eluviis. Ohugruppi kuuluvad suitsetajad, ülekaalulised inimesed ning need, kellel on perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi. Kuid ka täiesti tervena tunduv inimene võib kogeda vereringehäireid, kui tema töö nõuab pikki tunde sundasendis istumist või seismist.
Külmad käed ja jalad – kas süütu eripära või haigus?
Üks esimesi ja kõige sagedamini eiratavaid sümptomeid on jäsemete pidev külmetamine. Muidugi on normaalne tunda jahedust talvel õues olles, kuid kui teie käed ja jalad on jääkülmad isegi soojas toas või teki all, on see märk sellest, et veri ei jõua piisava kiirusega keha kaugematesse punktidesse.
Kui verevool on takistatud, eelistab keha hoida elutähtsaid organeid (nagu süda ja aju) soojana ning vähendab verevarustust perifeersetes osades. See võib viidata Raynaud’ sündroomile või arterite ahenemisele. Pidev külmatunne võib ajapikku põhjustada ka naha värvuse muutust – sõrmed või varbad võivad muutuda kahvatuks või isegi sinakaks (tsüanoos), mis on selge märk hapnikupuudusest kudedes.
Suremistunne, surinad ja “sipelgad”
Kas olete tundnud, et jalg või käsi “sureb ära”, isegi kui te pole sellel maganud ega seda ebamugavas asendis hoidnud? Meditsiiniliselt nimetatakse seda paresteesiaks. See on tunne, nagu torgiksid nahka tuhanded väikesed nõelad.
Kui selline tunne tekib regulaarselt ja ilma selge välise põhjuseta, viitab see sellele, et verevarustus närvides on häiritud. Veri toidab närve; kui need ei saa piisavalt toitaineid, hakkavad nad saatma ajule ebakorrapäraseid signaale, mida meie tajume surina või tuimusena. Pikaajaline vereringehäire võib viia närvikahjustuseni ehk neuropaatiani, mis on eriti levinud diabeetikute seas, kuid võib esineda ka teiste vereringeprobleemide korral.
Jalgade tursed ja raskustunne
Tursed ehk ödeemid on märk sellest, et vereringesüsteem (eriti veenid) ei suuda vedelikku ja verd efektiivselt alumistest kehaosadest tagasi südame suunas pumbata. See probleem on sageli seotud veenipuudulikkusega.
Sümptomid, mida jälgida:
- Hüppeliigese ümber tekkiv turse: Eriti märgatav õhtuti pärast pikka päeva.
- Vajutusjäljed: Kui vajutate sõrmega paistes kohale ja nahale jääb mõneks ajaks lohk.
- Raskustunne jalgades: Tunne, nagu oleksid jalad tina täis, mis muudab kõndimise vaevaliseks.
Kui turse on asümmeetriline ehk esineb ainult ühes jalas ja sellega kaasneb punetus ning valu, võib tegemist olla süvaveenitromboosiga (DVT). See on eluohtlik seisund, mis vajab kohest meditsiinilist sekkumist, sest tromb võib liikuda kopsu ja põhjustada kopsuemboolia.
Vahelduv lonkamine ja lihasvalu
Üks spetsiifilisemaid vereringehäirete sümptomeid on nn vahelduv lonkamine (claudicatio intermittens). See väljendub valuna või krambina sääremarjas, reies või tuharas, mis tekib kõndimisel või füüsilise koormuse ajal ning kaob puhates.
See valu on otsene signaal lihastelt: “Me vajame rohkem hapnikku, kui sina praegu pakud!” Kuna arterid on ahenenud, ei suuda nad koormuse ajal suurenenud hapnikuvajadust rahuldada. Haiguse süvenedes võib valu tekkida juba lühema distantsi läbimisel ja lõpuks isegi puhkeolekus. See on perifeersete arterite haiguse (PAD) klassikaline sümptom, mida ei tohi segamini ajada tavalise lihasväsimusega.
Kognitiivsed häired ja pidev väsimus
Vereringehäired ei mõjuta ainult jäsemeid. Aju on äärmiselt energiakulukas organ, mis tarbib ligikaudu 20% kogu keha hapnikust ja glükoosist. Kui verevool ajju on piiratud – näiteks unearterite ahenemise tõttu –, võivad tekkida kognitiivsed probleemid.
Sümptomid võivad olla peenekoelised:
- Mälu halvenemine ja keskendumisraskused (“ajuudu”).
- Pearinglus või tasakaaluhäired.
- Krooniline väsimus, mis ei leevendu magamisega.
Kuna keha peab tegema topelttööd, et pumbata verd läbi ahenenud soonte, kulutab see rohkem energiat, jättes teid pidevalt kurnatuks. Lisaks tähendab organite puudulik hapnikuga varustamine seda, et keha töötab pidevas säästurežiimis.
Seedimisprobleemid ja isutus
Vähem tuntud fakt on see, et vereringehäired võivad mõjutada ka seedesüsteemi. Sarnaselt teistele organitele vajab ka magu ja soolestik seedimisprotsessiks rohkelt verd. Kui mesenteriaalsed arterid (soolestikku varustavad veresooned) on lupjunud, võib tekkida kõhuvalu pärast söömist.
See valu võib olla nii tugev, et inimene hakkab alateadlikult söömist vältima, mis viib kaalulanguse ja toitainete puuduseni. Kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide või iiveldus võivad kõik olla seotud seedetrakti isheemiaga ehk verevarustuse vähenemisega.
Haavade aeglane paranemine
Immuunsüsteem vajab vereringet, et toimetada valgeid vereliblesid ja toitaineid vigastatud kohta. Kui vereringe on halb, on see logistika häiritud. Tulemuseks on haavad, kriimustused või villid, mis ei parane nädalaid või isegi kuid.
Eriti tähelepanelik tuleks olla jalgadel tekkivate haavandite suhtes. Halvimal juhul võivad kroonilised haavandid infitseeruda ja viia gangreenini, mis on diabeetikute puhul kahjuks sagedane amputeerimise põhjus. Iga haav, mis ei näita paranemise märke kahe nädala jooksul, vajab arsti pilku.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
1. Kas külmad käed tähendavad alati halba vereringet?
Ei, mitte alati. Külmad käed võivad olla põhjustatud ka geneetikast, madalast keharasva protsendist või kilpnäärme alatalitlusest. Küll aga, kui külmatundega kaasneb valu, naha värvuse muutus või tuimus, on tõenäoline seos vereringehäiretega.
2. Millised vitamiinid aitavad vereringet parandada?
Vereringele on kasulikud B-grupi vitamiinid (eriti B3 ehk niatsiin ja B12), C-vitamiin (tugevdab veresoonte seinu), E-vitamiin (takistab trombide teket) ja oomega-3 rasvhapped. Enne toidulisandite võtmist tuleks siiski konsulteerida arstiga.
3. Kas veenilaiendid on ainult kosmeetiline probleem?
Ei. Kuigi paljud peavad veenilaiendeid iluveaks, näitavad need veeniklappide puudulikkust. Ravimata jätmisel võivad need põhjustada valu, turseid, nahamuutusi ja suurendada tromboosiriski.
4. Kuidas mõjutab suitsetamine vereringet?
Suitsetamine on üks suurimaid vereringe vaenlasi. Nikotiin ahendab veresooni ja süsinikmonooksiid kahjustab nende siseseinu, soodustades ateroskleroosi teket. Suitsetamisest loobumine on üks tõhusamaid viise vereringe taastamiseks.
5. Millal peaksin pöörduma arsti poole?
Arsti poole tuleks pöörduda koheselt, kui tunnete äkilist valu rinnus, õhupuudust, ühe jala järsku turset ja punetust või kui kogete kõndimisel regulaarset valu, mis sunnib teid peatuma. Samuti on ohumärgiks mitteparanevad haavad jalgadel.
Veresoonte tervise taastamine elustiili kaudu
Hea uudis on see, et vereringehäirete süvenemist on võimalik pidurdada ja paljudel juhtudel isegi pöörata protsessi tagasi teadlike elustiilivalikutega. Veresooned on dünaamilised ja reageerivad positiivsetele muutustele üllatavalt hästi.
Kõige võimsam “ravim” on liikumine. Aeroobne treening – olgu selleks kiirkõnd, ujumine või jalgrattasõit – sunnib südant kiiremini pumpama ja treenib veresooni laienema, parandades nende elastsust. Isegi lihtne harjumus teha istuva töö puhul iga tunni tagant viieminutiline sirutuspaus võib oluliselt vähendada vere staasi riski alakehas.
Teine nurgakivi on toitumine. Menüü, mis on rikas nitraatide poolest (nagu peet ja rohelised lehtköögiviljad), aitab kehal toota lämmastikoksiidi – molekuli, mis lõõgastab veresooni ja parandab verevoolu. Samuti on oluline vähendada loomsete rasvade ja töödeldud suhkrute tarbimist, et hoida kolesteroolitase kontrolli all. Vee joomine on samuti kriitilise tähtsusega; dehüdreerunud veri on paksem ja südamel on seda raskem pumbata.
Lõpetuseks, stressi juhtimine mängib suuremat rolli, kui arvatakse. Krooniline stress hoiab keha “võitle või põgene” seisundis, mis hoiab veresooned ahenenuna ja vererõhu kõrgena. Jooga, meditatsioon või lihtsalt looduses viibimine aitavad parasümpaatilist närvisüsteemi aktiveerida ja veresooni lõõgastada. Teie veresooned on teie eluliin – kuulake nende saadetud signaale varakult ja tegutsege, et hoida see eluliin tugeva ja tervena aastakümneid.
