Munasarjatsüstid on naiste seas äärmiselt levinud nähtus, kuid üllatavalt paljud ei ole teadlikud, et neil on see tervisemure, enne kui see avastatakse rutiinse kontrolli käigus või kui sümptomid muutuvad väljakannatamatuks. Enamik tsüste on healoomulised ja funktsionaalsed, mis tähendab, et need tekivad loomuliku menstruatsioonitsükli osana ning kaovad sageli iseenesest paari kuu jooksul. Siiski on olukordi, kus tsüst ei kao, vaid hakkab kasvama, tekitades ebamääraseid ja sageli eksitavaid sümptomeid, mida naised kipuvad seostama seedimise, stressi või lihtsalt “raskete päevadega”. Oma keha kuulamine ja väikeste muutuste märkamine on kriitilise tähtsusega, sest varajane avastamine aitab vältida tüsistusi, nagu tsüsti lõhkemine või munasarja pöördumine, mis vajavad juba kiiret kirurgilist sekkumist.
Mis on munasarjatsüst ja miks see tekib?
Munasarjatsüst on sisuliselt vedelikuga täidetud põieke, mis paikneb munasarjas või selle pinnal. Naise anatoomias on kaks munasarja, mis on mandlikujulised elundid emaka mõlemal küljel. Munasarjades arenevad ja küpsevad munarakud, mis vabanevad igakuiste tsüklitena viljakas eas naistel.
Kõige levinumad tsüstid on niinimetatud funktsionaalsed tsüstid. Need jagunevad laias laastus kaheks:
- Folliikulitsüstid: Iga kuu kasvab munasarjas folliikul, mis hoiab munarakku. Kui folliikul ei avane munaraku vabastamiseks, võib vedelik sinna sisse jääda ja moodustada tsüsti.
- Kollaskeha tsüstid: Pärast munaraku vabanemist muutub folliikul kollaskehaks. Kui vedelik koguneb sinna sisse tagasi ja ava sulgub, tekib tsüst.
Lisaks funktsionaalsetele tsüstidele eksisteerib ka teisi tüüpe, mis ei ole seotud otseselt menstruaaltsükliga, nagu dermoidtsüstid, tsüstadenoomid ja endometrioomid (seotud endometrioosiga). Just need patoloogilised tsüstid võivad kasvada suuremaks ja põhjustada sümptomeid, mida naised sageli ignoreerivad.
Varjatud märgid: Sümptomid, mida peetakse sageli millekski muuks
Kuna munasarjad paiknevad sügaval vaagnas ja on ümbritsetud teistest elunditest nagu põis ja soolestik, on sümptomid sageli ebamäärased. Valu või ebamugavustunne ei pruugi alati viidata otse munasarjale, vaid võib kiirguda või tunduda seedeprobleemina. Alljärgnevalt on toodud peamised sümptomid, mida naised tihti tähelepanuta jätavad.
Püsiv kõhupuhitus ja raskustunne
Üks kõige sagedamini eiratud sümptomeid on kõhupuhitus. Paljud naised kogevad tsüklilist puhitust enne menstruatsiooni või pärast rasket toidukorda. Kui aga puhitus on püsiv, ei allu dieedimuutustele ja sellega kaasneb täiskõhutunne isegi pärast väikese koguse toidu söömist, võib põhjuseks olla munasarjatsüst. Suurem tsüst võtab kõhuõõnes ruumi ja avaldab survet ümbritsevatele organitele, tekitades tunde, nagu oleks kõht “paistes” või riided järsku väikeseks jäänud.
Tuim valu alaseljas või reites
Munasarjatsüsti valu ei pruugi alati olla tunda alakõhus. Kui tsüst surub vaagnapiirkonna närvidele, võib valu kiirguda alaselga või isegi reite sisekülgedele. Naised peavad seda sageli lihaspingeks, halva magamisasendi tagajärjeks või istuva töö tulemuseks. Erinevalt tavalisest seljavalust on tsüstist tingitud valu sageli tuim ja tuikav ning võib ägeneda teatud tegevuste ajal.
Muutused urineerimissageduses ja soolestiku töös
Kuna munasarjad asuvad vahetus läheduses kusepõiele ja pärasoolele, võib kasvav tsüst hakata nendele organitele survet avaldama.
- Sage urineerimisvajadus: Isegi väike surve põiele võib vähendada selle mahtu, tekitades tunde, et tualetis tuleb käia tihedamini, kuigi uriini kogus võib olla väike.
- Raskused soolestiku tühjendamisel: Surve pärasoolele võib põhjustada kõhukinnisust või valulikku roojamist. Seda aetakse tihti segi ärritunud soole sündroomi (IBS) või toitumisvigadega.
Valu vahekorra ajal (düspareunia)
Valu seksuaalvahekorra ajal on sümptom, millest paljud naised arstile rääkida häbenevad või peavad seda “kuivusest” tingituks. Kui munasarjatsüst on suur, võib sügav penetratsioon põhjustada valu ühel või mõlemal pool vaagnat. See valu võib kesta ka mõnda aega pärast vahekorda. Äkiline või uus valu seksuaalelu elades on alati põhjus günekoloogi poole pöördumiseks.
Ebaregulaarne menstruatsioon ja veritsus
Kuigi tsüklilised kõikumised on paljude naiste jaoks normaalsed, võivad teatud tüüpi tsüstid hormonaalset tasakaalu mõjutada. See võib väljenduda määrimisena tsükli keskel või menstruatsioonidena, mis on ebatavaliselt vererohked, valulikud või ebaregulaarsed. Eriti tähelepanelik tuleks olla, kui menstruatsioonivalu muutub järsult intensiivsemaks kui tavaliselt.
Millal on olukord kriitiline? Ohtlikud tüsistused
Kuigi enamik sümptomeid on hiilivad ja kroonilised, võivad munasarjatsüstid põhjustada ka ägedaid meditsiinilisi hädaolukordi. Kaks peamist tüsistust on tsüsti rebend (ruptuur) ja munasarja torsioon (pöördumine).
Tsüsti rebend võib põhjustada äkilist ja teravat valu alakõhus, millega võib kaasneda sisemine verejooks. Kerge rebend võib põhjustada vaid mõõdukat ebamugavust, kuid tõsine verejooks vajab kohest arstiabi.
Munasarja torsioon on seisund, kus tsüst muutub nii suureks, et keerab munasarja ümber oma telje, lõigates ära verevarustuse. See on äärmiselt valulik ja ohtlik seisund. Sümptomiteks on:
- Äkiline, väga tugev ühepoolne alakõhuvalu.
- Iiveldus ja oksendamine valuhoo ajal.
- Minestustunne või pearinglus.
- Madal palavik.
Torsiooni kahtluse korral tuleb viivitamatult pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, et päästa munasari nekroosist.
Kuidas munasarjatsüste diagnoositakse?
Kuna sümptomid on sageli ebamäärased, algab diagnoosimine tavaliselt vestlusega arsti juures ja füüsilise läbivaatusega. Günekoloogilise läbivaatuse käigus võib arst tunda munasarja suurenemist, kuid lõpliku kinnituse saamiseks on vaja piltdiagnostikat.
Vaginaalne ultraheli on kuldstandard tsüstide diagnoosimisel. See võimaldab arstil näha tsüsti kuju, suurust, asukohta ja sisu (kas see on vedelikuga täidetud, tahke või segatüüpi). Ultraheli abil saab sageli eristada lihtsat funktsionaalset tsüsti keerulisematest moodustistest.
Vajadusel võidakse teha vereanalüüse. Näiteks CA-125 test on kasvajamarker, mille tase võib tõusta munasarjavähi, aga ka endometrioosi, müoomide ja vaagnapõletike korral. Seetõttu tõlgendatakse seda testi alati koos ultraheliuuringuga, mitte isoleeritult.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas munasarjatsüstid tähendavad, et mul on vähk?
Ei, valdav enamik munasarjatsüste on healoomulised. Siiski, eriti postmenopausis naistel või keeruliste tsüstide puhul, on oluline välistada pahaloomulised kasvajad. Regulaarne kontroll ja arsti poolt määratud uuringud annavad selgust tsüsti olemuse kohta.
Kas ma saan munasarjatsüstiga rasestuda?
Enamik tsüste ei mõjuta viljakust. Funktsionaalsed tsüstid on sageli märk sellest, et ovulatsioon toimub. Siiski võivad teatud tüüpi tsüstid, nagu endometrioomid (seotud endometrioosiga) või polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), raskendada rasestumist. Ravi sõltub konkreetsest diagnoosist.
Kas kõik tsüstid vajavad operatsiooni?
Ei vaja. Väiksemate ja sümptomiteta tsüstide puhul rakendatakse sageli “jälgimistaktikat”. See tähendab, et arst soovitab tulla korduvkontrolli 1–3 kuu pärast, et näha, kas tsüst on kadunud või muutunud. Operatsioon (tavaliselt laparoskoopia) on näidustatud siis, kui tsüst on suur, tekitab valu, kahtlustatakse pahaloomulisust või see ei kao pikema aja jooksul.
Kuidas ma saan tsüstide teket ennetada?
Kahjuks ei ole kindlat viisi funktsionaalsete munasarjatsüstide täielikuks ennetamiseks, kuna need on seotud ovulatsiooniga. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (nagu pillid) peatavad ovulatsiooni ja võivad seeläbi oluliselt vähendada uute tsüstide tekkeriski. Tervislik eluviis ja hormonaalse tasakaalu hoidmine toetavad üldist munasarjade tervist.
Terviseteadlikkus ja regulaarne kontroll
Parim viis oma tervise eest hoolitsemiseks on olla teadlik oma kehast ja mitte ignoreerida signaale, mida see saadab. Isegi kui kõhupuhitus või kerge seljavalu tunduvad tühised, võib nende pikaajaline püsimine viidata vajadusele külastada naistearsti. Regulaarsed günekoloogilised kontrollid – vähemalt kord aastas või vastavalt arsti soovitusele – on kõige tõhusam meetod munasarjatsüstide ja teiste reproduktiivorganite probleemide varajaseks avastamiseks. Varajane sekkumine tähendab sageli lihtsamat ravi ja meelerahu, mis on naise elukvaliteedi seisukohalt hindamatu väärtusega.
