Paljud inimesed on kogenud hambavalu, mida püütakse sageli leevendada käsimüügiravimitega või lootusega, et see möödub iseenesest. Ometi on suuõõne tervis otseselt seotud kogu organismi heaoluga ning teatud juhtudel võib esialgu süütuna näiv tuikav valu viidata tõsisele ja potentsiaalselt eluohtlikule seisundile – lõualuupõletikule ehk osteomüeliidile. See on luukoe infektsioon, mis haarab nii luuüd, luukudet kui ka luuümbrist ning nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Selle haiguse salakavalus seisneb selles, et sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt põletiku ägedusest ja tekkepõhjusest, mistõttu on äärmiselt oluline osata ära tunda ohumärke, mis viitavad vajadusele kiirustada hambaarsti või näo-lõualuukirurgi vastuvõtule.
Mis on lõualuupõletik ja kuidas see tekib?
Lõualuupõletik, meditsiinilises keeles tuntud kui osteomüeliit, on põletikuline protsess, mis levib lõualuu luukoes. Enamasti on tegemist bakteriaalse infektsiooniga, mis pääseb luukoesse vereringe kaudu, trauma tagajärjel või, mis kõige levinum, otse hamba kaudu. Just viimast nimetatakse odontogeenseks osteomüeliidiks ja see moodustab valdava osa lõualuupõletiku juhtumitest.
Põletik saab tavaliselt alguse ravimata kaariesest. Kui hambaauk ulatub hambanärvini ja seda ei ravita, sureb närv (pulp) ning bakterid liiguvad juurekanali kaudu lõualuusse. Teised levinud tekkepõhjused on:
- Tüsistused pärast hamba eemaldamist: Kui haav ei parane korralikult või sinna satub infektsioon.
- Traumad ja luumurrud: Lõualuu murrud, mis avavad tee bakteritele sügavale kudedesse.
- Igemehaigused: Kaugelearenenud parodontiit võib luua soodsa pinnase bakterite levikuks luukoesse.
- Nõrgenenud immuunsüsteem: Diabeet, autoimmuunhaigused või teatud ravimite tarvitamine võivad vähendada organismi võimet võidelda bakteritega, suurendades põletiku riski.
On oluline mõista, et lõualuupõletik ei ole lokaalne probleem, mis “lihtsalt valutab”. See on infektsioon, mis ravimata jätmisel võib levida pehmetesse kudedesse, kaela piirkonda ja vereringe kaudu isegi teistesse organitesse, põhjustades sepsist ehk veremürgitust.
Peamised sümptomid, mida ei tohi kunagi eirata
Lõualuupõletiku kliiniline pilt võib olla väga erinev, sõltudes sellest, kas tegemist on ägeda (akuutse) või kroonilise vormiga. Siiski on olemas kindlad sümptomid, mis viitavad sellele, et infektsioon on levinud hambast kaugemale luukoesse.
1. Tugev ja pulseeriv valu
Üks esimesi ja kõige selgemaid märke on valu. Erinevalt tavalisest hambavalust, mis võib olla terav ja lokaalne, on lõualuupõletiku valu tavaliselt sügav, pulseeriv ja kiirgav. Valu võib kiirata kõrva, oimukohta, kaela või isegi silma piirkonda. Sageli ei aita tavalised valuvaigistid või on nende toime lühiajaline. Valu võib tugevneda öösiti ning füüsilise pingutuse korral.
2. Näo ja kaela turse
Põletiku levides hakkab kogunema mäda ja tekkima ödeem ehk turse. See võib avalduda märgatava asümmeetriana näos. Turse piirkond on katsudes valulik, kuum ja tihti punetav. Raskematel juhtudel võib turse levida kaela piirkonda, mis on eriti ohtlik, kuna see võib hakata survestama hingamisteid.
3. Palavik ja üldine halb enesetunne
Kuna tegemist on tõsise infektsiooniga, reageerib organism sellele palavikuga. Kehatemperatuur võib tõusta kiiresti üle 38 kraadi. Sellega kaasnevad sageli külmavärinad, nõrkus, väsimus ja peavalu. Need on märgid süsteemsest reaktsioonist, mis näitab, et organism võitleb agressiivse bakteriaalse rünnakuga.
4. Tundlikkuse häired ehk paresteesia
Üks spetsiifilisemaid ja hoiatavamaid sümptomeid, eriti alumise lõualuu põletiku korral, on nn Vincenti sümptom. See tähendab alahuule ja lõua tuimust või “sipelgate jooksmise” tunnet. See tekib, kuna põletikuline turse ja mäda survestavad lõualuus kulgevat närvi. Tuimus on märk sellest, et protsess on jõudnud kaugele ja närvikahjustuse oht on suur.
5. Hammaste liikuvus
Põletikuline protsess hävitab luukudet, mis hoiab hambaid kinni. Seetõttu võivad põletikukolde piirkonnas asuvad hambad muutuda liikuvaks ja hellaks. Patsient võib tunda, et hambad on justkui “kõrgemaks kasvanud” ja kokkuhammustamine on äärmiselt valulik.
6. Raskused suu avamisel (trism)
Kui põletik ja turse levivad mälumislihaste piirkonda, tekib takistus suu avamisel. Seda nimetatakse trismiks. Patsient ei saa suud korralikult avada, mis raskendab söömist, rääkimist ja ka arstlikku läbivaatust. See on märk sügavale levinud infektsioonist.
7. Mäda eritumine ja halb hingeõhk
Sageli kaasneb põletikuga mädase eksudaadi teke. Mäda võib imbuda igemetaskutest või tekkida igemele mädapunn (fistul), millest eritus suhu voolab. See põhjustab äärmiselt ebameeldivat maitset suus ja spetsiifilist, halvasti lõhnavat hingeõhku, mida ei saa hambapesuga eemaldada.
Akuutne vs. krooniline lõualuupõletik
On oluline eristada haiguse kahte faasi, kuna nende sümptomid ja kulg on erinevad:
- Akuutne osteomüeliit: See tekib kiiresti, tavaliselt mõne päeva jooksul pärast hambaarsti visiiti, traumat või hamba juurepõletiku ägenemist. Sümptomid (valu, palavik, turse) on intensiivsed ja patsiendi üldseisund halveneb kiiresti. See on meditsiiniline hädaolukord.
- Krooniline osteomüeliit: Kui akuutset vormi ei ravita korralikult või see ei allu ravile, võib haigus muutuda krooniliseks. Sümptomid on leebemad – tuim valu, väike palavik, aeg-ajalt tekkivad mädakolded (fistulid). Oht seisneb selles, et luukude hävib aeglaselt edasi, tekitades sekvestreid (surnud luukoe tükke), mis eralduvad tervest luust. Krooniline vorm võib kesta kuid või isegi aastaid, nõrgestades lõualuud kuni patoloogilise luumurruni.
Diagnostika ja ravi võimalused
Lõualuupõletiku kahtluse korral ei tohi jääda ootama. Diagnoosi panemiseks on vajalik põhjalik kliiniline läbivaatus ja radioloogilised uuringud. Tavalisest panoraamröntgenist (OPG) ei pruugi alati piisata, eriti haiguse algfaasis, mistõttu kasutatakse sageli kompuutertomograafiat (3D röntgen), mis näitab täpselt luukahjustuse ulatust ja mädakollete asukohta. Samuti tehakse vereanalüüsid põletikunäitajate (CRP, leukotsüüdid) hindamiseks.
Ravi on kompleksne ja koosneb tavaliselt kolmest osast:
- Kirurgiline ravi: Esmaseks eesmärgiks on mäda väljutamine ja surve vähendamine. See tähendab mädaniku avamist (intsissiooni) ja dreenimist. Sageli tuleb eemaldada ka “süüdlane” hammas, mis infektsiooni põhjustas. Raskematel juhtudel, eriti kroonilise vormi puhul, on vaja eemaldada surnud luukude (sekvestrektoomia).
- Antibiootikumravi: Kuna tegemist on bakteriaalse infektsiooniga, on süsteemne antibiootikumravi hädavajalik. Raskematel juhtudel manustatakse ravimeid veenihaigals, kergematel juhtudel piisab suukaudsetest tablettidest. Ravi peab kestma piisavalt kaua, et hävitada kõik bakterid luukoes.
- Üldtugevdav ravi: Valuvaigistid, vitamiinid ja organismi detoksikatsioon on vajalikud patsiendi üldseisundi parandamiseks ja taastumise kiirendamiseks.
Tüsistused ja ennetamine
Ravimata lõualuupõletik on eluohtlik. Infektsioon võib levida koljuõõnde, põhjustades meningiiti (ajukelmepõletikku) või ajuapstsess. Allapoole levides võib tekkida mediastiniit (keskseinandi põletik), mis on äärmiselt kõrge suremusega seisund. Samuti on ohuks sepsis ja näo kuju püsiv moonutus luukoe kao tõttu.
Parim viis lõualuupõletiku vältimiseks on ennetus. See tähendab:
- Regulaarset hambaarsti külastust (vähemalt kord aastas) ja röntgenuuringute tegemist varjatud põletike avastamiseks.
- Hambaaukude ja juurekanalite õigeaegset ravi.
- Suuhügieeni eest hoolitsemist.
- Murdunud või lagunenud hammaste eemaldamist, mis võivad olla infektsiooniväravaks.
- Immuunsüsteemi tugevdamist tervisliku toitumise ja elustiiliga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siit leiate vastused levinumatele küsimustele seoses lõualuupõletiku ja selle raviga.
Kas lõualuupõletik võib paraneda iseenesest?
Ei, lõualuupõletik ehk osteomüeliit ei parane kunagi iseenesest. Tegemist on sügava bakteriaalse infektsiooniga luukoes. Kodused vahendid (loputused, kompressid) võivad ajutiselt sümptomeid leevendada, kuid need ei jõua luus pesitseva infektsioonikoldeni. Ilma professionaalse kirurgilise ja antibakteriaalse ravita haigus progresseerub ja võib lõppeda eluohtlike tüsistustega.
Kui kaua kestab taastumine pärast ravi algust?
Taastumise aeg sõltub haiguse raskusastmest ja patsiendi üldisest tervisest. Ägeda põletiku puhul võib turse ja valu taanduda nädala jooksul pärast mäda väljutamist ja antibiootikumravi alustamist, kuid luukoe täielik taastumine võtab aega kuid. Kroonilise osteomüeliidi ravi on pikaajalisem ja võib nõuda korduvaid protseduure ning kuid kestvat jälgimist.
Kas soe kompress aitab valu vastu?
Absoluutselt mitte! Mädase põletiku ja lõualuupõletiku kahtluse korral on soojendamine rangelt keelatud. Soojus laiendab veresooni ja soodustab bakterite paljunemist ning infektsiooni levikut ümbritsevatesse kudedesse. See võib muuta lokaalse põletiku kiiresti ulatuslikuks abstsessiks. Lubatud on vaid jahe kompress põsele, et vähendada turset ja valu.
Kas lõualuupõletik on nakkav?
Lõualuupõletik ise ei ole nakkav haigus, mida saaksite teiselt inimeselt nagu grippi. See tekib inimese enda suus olevate bakterite tungimisel steriilsesse luukoesse (nt läbi katkise hamba). Küll aga on suuhügieeni puudumisel ja ravimata hammaste korral risk haigestuda oluliselt suurem.
Mida teha, kui mul on sümptomid nädalavahetusel?
Kui teil tekib kõrge palavik, hingamisraskused, neelamisraskused või kiiresti suurenev turse näo/kaela piirkonnas, peate pöörduma viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või näo-lõualuukirurgia valvearsti poole. Ärge oodake esmaspäevani, kuna tundidega võib tekkida hingamisteede sulguse oht.
