Lamatiste teke on üks sagedasemaid ja murettekitavamaid probleeme, millega puutuvad kokku inimesed, kes hooldavad kodus voodihaiget lähedast. See on olukord, mis võib tekkida ootamatult kiiresti – mõnikord piisab vaid paarist tunnist liikumatust asendist kõval alusel –, kuid mille ravi võib kesta kuid. Paljud kodused hooldajad tunnevad end abituna, kui märkavad lähedase nahal esimesi punetavaid laike või juba tekkinud haavandeid. Kuigi raskematel juhtudel on arsti sekkumine vältimatu, saab ja tuleb lamatiste ennetamiseks ning algfaasis raviks teha väga palju just kodustes tingimustes. Õige nahahooldus, spetsiaalsed abivahendid ja teadlikkus ohtudest on võtmesõnad, mis aitavad haige elukvaliteeti säilitada ja vältida tüsistusi. Järgnevalt vaatame süvitsi, mida apteeker soovitab lamatiste hoolduseks ja raviks, et pakkuda oma lähedasele parimat võimalikku tuge.
Mis on lamatised ja miks need tekivad?
Lamatised ehk survehaavandid on naha ja nahaaluse koe kahjustused, mis tekivad pikaajalise surve tagajärjel. Kui inimene lamab või istub pikka aega ühes asendis, surutakse pehmed koed luuliste kehaosade ja aluspinna (voodi, ratastool) vahele. See surve takistab normaalset vereringet väikestes veresoontes, mis toidavad nahka ja kudesid hapnikuga. Kui verevarustus on häiritud kauem kui paar tundi, hakkavad koed surema ehk tekib nekroos.
Lisaks otsesele survele mängivad lamatiste tekkes rolli veel kaks olulist faktorit:
- Hõõrdumine: See tekib, kui nahk liigub vastu voodipesu, näiteks kui patsienti tõmmatakse voodis ülespoole, selle asemel et teda tõsta. Hõõrdumine võib kahjustada naha pealmist kihti, muutes selle vastuvõtlikumaks sügavamatele vigastustele.
- Nihkejõud: See on naha ja sügavamate kudede vastassuunaline liikumine. Näiteks kui voodipeats on tõstetud ja patsient vajub aeglaselt allapoole, liiguvad luud allapoole, kuid nahk jääb voodilina külge n-ö kinni. See venitab ja rebestab veresooni naha sees.
Kõige sagedamini tekivad lamatised kohtadesse, kus luud on nahapinnale lähedal ja puudub kaitsev rasvkude. Kriitilised piirkonnad on ristluu, kannad, puusad, abaluud, küünarnukid ja kukal.
Lamatiste neli staadiumit – kuidas ohtu ära tunda?
Eduka ravi eelduseks on probleemi varajane märkamine. Lamatised arenevad neljas staadiumis ja mida varem sekkuda, seda lihtsam on ravi. Apteekrina soovitan hooldajatel kontrollida voodihaige nahka vähemalt kord päevas, pöörates erilist tähelepanu riskipiirkondadele.
I staadium: Mittekahvatu punetus
Nahk on terve, kuid sellel on piiritletud punetav ala (tumedama nahatooniga inimestel võib see olla sinakas või lilla). Kõige olulisem tunnus: kui vajutate sõrmega punetavale kohale ja võtate sõrme ära, ei muutu nahk valgeks, vaid jääb punaseks. See näitab, et mikrovereringe on juba kahjustatud. Patsient võib tunda selles piirkonnas valu, põletustunnet, piirkond võib olla katsudes soojem või jahedam kui ümbritsev nahk. Selles faasis on nahk veel päästetav intensiivse ennetustöö ja surve vähendamisega.
II staadium: Osaline nahakahjustus
Nahk on katki. See võib väljenduda marrastuse, madala lahtise haavandi või villina (nii terve kui ka purunenud vill). Haavapõhi on tavaliselt punane või roosa, ilma lagunenud koeta. Selles faasis on nakkusoht suur ja vajalik on steriilne haavaravi.
III staadium: Täielik nahakahjustus
Kahjustus ulatub läbi kogu nahaaluse koe kuni sidekirmeni. Haav on sügav, võib esineda nekroosi (surnud kude, mis on kollakas, hallikas või must). Selles staadiumis võib haavandi servade alla tekkida taskuid ja käike, mida pealtvaates ei pruugi märgata.
IV staadium: Ulatuslik koekahjustus
Kõige raskem vorm, kus kahjustus ulatub lihaste, kõõluste või isegi luuni. Risk luupõletiku tekkeks on väga suur. Sellised lamatised vajavad sageli kirurgilist ravi ja pikaajalist hospitaliseerimist.
Kuldreegel: Ennetamine on tõhusam kui ravi
Apteekrina ei saa ma piisavalt rõhutada, et lamatiste puhul on ennetus kõige olulisem tegevus. Kui lamatised on juba tekkinud, on nende ravi kallis, aeganõudev ja patsiendile äärmiselt valulik. Koduses hoolduses kehtivad ennetamiseks kolm peamist põhimõtet.
1. Asendivahetus iga 2 tunni järel
See on lamatiste ennetamise nurgakivi. Lamavat haiget tuleb keerata regulaarselt, et taastada verevarustus surve all olnud piirkondades.
- Koostage keeramise graafik (nt vasak külg – selg – parem külg).
- Kasutage patju ja kiile, et toestada patsienti küliliasendis ja vältida luuliste osade (nt põlvede) omavahelist hõõrdumist.
- Kandade vabastamiseks surve alt asetage padi sääremarjade alla nii, et kannad ripuksid vabalt õhus.
2. Naha puhtus ja niiskustasakaal
Liigne niiskus (higi, uriinipidamatus) muudab naha pehmeks ja haavatavaks ehk tekib matseratsioon. Samas on ka liiga kuiv ja paberõhuke nahk vastuvõtlik pragunemisele.
- Puhastage nahka kohe pärast määrdumist. Vältige tugevat hõõrumist.
- Kasutage pH-neutraalseid pesemisvahendeid. Tavaline seep võib nahka liigselt kuivatada.
- Uriinipidamatuse korral kasutage spetsiaalseid nahakaitsevahendeid (barjäärkreemid), mis moodustavad nahale kaitsva kihi ärritavate ainete vastu.
3. Õiged abivahendid
Tavalised poroloonmadratsid ei ole mõeldud lamajale haigele. Apteegist või abivahendikeskusest on võimalik üürida või osta spetsiaalseid lamatistevastaseid madratseid. Kõige efektiivsemad on muutuva rõhuga õhkmadratsid, mis täituvad ja tühjenevad tsükliliselt, masseerides kudesid ja muutes survepunkte automaatselt.
Apteekri praktilised soovitused lamatiste raviks kodus
Kui lamatis on juba tekkinud, tuleb tegutseda kohe. Ravi sõltub haavandi staadiumist, kuid on teatud põhimõtted, mida tänapäevane meditsiin ja apteegipraktika soovitavad. Unustage vanad rahvatarkused nagu viinaga hõõrumine või briljantrohelise kasutamine – need võivad olukorda hoopis hullemaks muuta.
Haava puhastamine
Esimene samm on alati puhastamine. Iga kord sidet vahetades tuleb haav loputada.
- Kasutage selleks apteegis müüdavat füsioloogilist lahust (NaCl 0,9%) või spetsiaalseid haavaloputusvedelikke (nt Prontosan, Granudacyn). Need lahused mitte ainult ei puhasta, vaid aitavad kaasa ka biokile (bakterite kiht) lõhkumisele, mis takistab paranemist.
- Ärge kasutage vesinikperoksiidi ega jooditinktuuri lahtistel lamatistel, kuna need ained kahjustavad ka noort ja tervenevat kudet.
Õige haavasideme valik (Niiske haavaravi)
Tänapäevane haavaravi põhineb niiske keskkonna hoidmisel. On tõestatud, et haav paraneb niiskes keskkonnas kuni kaks korda kiiremini kui kuiva kooriku all. Apteegist leiate erinevaid sidemeid ja plaastreid:
- Hüdrokolloidsidemed: Need sobivad I ja II staadiumi lamatistele, kus haav ei erita palju vedelikku. Plaaster muutub haavavedelikuga kokkupuutel geeljaks, luues soodsa keskkonna paranemiseks ja vähendades valu. Neid võib haaval hoida mitu päeva (kuni side ise lahti tuleb või lekkima hakkab).
- Polüuretaanvahud (vahtsidemed): Sobivad sügavamatele haavadele ja olukordadesse, kus haavast eritub palju vedelikku (eksudaati). Vaht imab liigse niiskuse endasse, kuid ei lase haaval kuivada. Need on pehmed ja pakuvad lisapehmendust surve vastu.
- Hüdrogeelid: Kasutatakse kuivade ja nekrootiliste (musta koorikuga) haavade puhul. Geel niisutab surnud kudet ja aitab organismil seda valutult eemaldada (autolüütiline puhastumine).
- Hõbedat sisaldavad sidemed: Kui haavas on põletik või suur nakkusoht, soovitab apteeker sageli hõbedat sisaldavaid tooteid, kuna hõbedal on tugev antibakteriaalne toime.
NB! Tsinksalvi (nt Sudocrem) võib kasutada lamatiste servadel naha kaitsmiseks või I staadiumi punetuse korral, kuid seda ei soovitata määrida sügavasse lahtisesse haava, kuna see võib takistada haava hindamist ja puhastamist.
Toitumise kriitiline roll paranemisel
Sageli unustatakse, et lamatisi ei ravita ainult välispidiselt. Haav vajab kinnikasvamiseks “ehitusmaterjali”. Lamava haige toitumine on sageli puudulik isutuse või neelamisraskuste tõttu. Apteekrina soovitan pöörata tähelepanu järgmistele toitainetele:
- Valgud: Need on rakkude peamine ehitusmaterjal. Menüüs peaks olema muna, kohupiim, kala, liha. Kui patsient sööb vähe, on apteegis saadaval spetsiaalsed kõrge valgusisaldusega ravitoidud (joogid, pudingud), mis on kontsentreeritud ja kergelt tarbitavad.
- C-vitamiin ja Tsink: Mõlemad on hädavajalikud kollageeni tootmiseks ja haavade paranemiseks.
- Vedelik: Piisav veetarbimine tagab naha elastsuse ja parema vereringe. Dehüdreeritud nahk puruneb kergemini.
Korduma kippuvad küsimused lamatiste kohta (FAQ)
Apteegileti taga kuuleme tihti samu muresid. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis võivad aidata ka teid.
Kas lamatistele on hea teha massaaži vereringe parandamiseks?
Ei, kindlasti mitte otse lamatisele või punetavale alale! Massaaž kahjustatud piirkonnas võib õrnu veresooni veelgi rohkem lõhkuda ja tekitada sügavamaid vigastusi. Masseerida võib ainult tervet nahka lamatise ümber, et parandada üldist verevarustust, kuid punetavat kohta ei tohi tugevalt hõõruda.
Kui tihti tuleb vahetada spetsiaalseid haavaplaastreid?
Erinevalt tavalisest marlisidemest, mida vahetatakse iga päev, on kaasaegsed lamatiseplaastrid (nt hüdrokolloidid) mõeldud haaval olema mitu päeva (tavaliselt 3–5 päeva, mõnikord kuni 7). Sidet tuleb vahetada siis, kui see on haavavedelikust täitunud (muutub valkjaks mulliks), lekib, on lahti tulnud või kui kahtlustate põletikku. Liiga sage vahetamine jahutab haava ja vigastab paranevat kudet.
Kas ma võin kasutada beebipuudrit lamatiste ennetamiseks?
Üldjuhul ei soovita. Puuder võib niiskusega kokkupuutel (higi, uriin) minna klompi ja tekitada nahale hoopis lisahõõrdumist. Parem on kasutada spetsiaalseid barjäärkreeme või hoida nahk puhta ja kuivana hingavate materjalide abil.
Millal on kodune ravi ebapiisav ja tuleb kutsuda kiirabi või pereõde?
Arsti poole tuleb pöörduda viivitamatult, kui:
- Haava ümbrus muutub tulipunaseks, kuumaks ja tursub (tselluliidi oht).
- Haavast tuleb halba lõhna või mädast eritist.
- Patsiendil tõuseb palavik.
- Lamatise põhi on must (nekroos) – koduste vahenditega seda eemaldada ei saa, vaja on kirurgilist puhastust.
- Vaatamata ravile haav kahe nädala jooksul ei parane või läheb suuremaks.
Hooldaja vaimne tervis ja abivahendite rahastamine
Lamatiste ravi on maraton, mitte sprint. Hooldajana on oluline mõista, et lamatiste teke ei ole alati märk halvast hooldusest – need võivad tekkida ka parima hoolduse korral, kui patsiendi üldseisund on väga raske. Ärge süüdistage ennast, vaid keskenduge lahendustele.
Eestis on võimalik saada riiklikku soodustust paljudele hooldusvahenditele (mähkmed, nahahooldusvahendid, lamatistevastased madratsid). Selleks on vajalik isikliku abivahendi kaardi olemasolu ja arsti või füsioterapeudi tõend. Küsige julgelt nõu oma perearstilt või koduõelt sotsiaalhoolekande võimaluste kohta. Samuti on apteekrid alati valmis nõustama, milline side või kreem on konkreetses olukorras kõige kuluefektiivsem ja toimivam. Teadlik tegutsemine ja õiged vahendid säästavad nii patsiendi tervist kui ka hooldaja jõuvarusid.
