Kõrvavalu on üks ebamugavamaid ja häirivamaid terviseprobleeme, millega inimesed silmitsi seisavad, rikkudes sageli ööune ja muutes igapäevased toimetused väljakannatamatuks. Kuigi sageli arvatakse, et kõrvapõletik on vaid lastehaigus, tabab see tegelikult igas vanuses inimesi, alates imikutest kuni eakateni. See haigus võib tekkida ootamatult pärast tavalist külmetust või gripiviirust, kuid põhjuseid võib olla ka teisi, näiteks vee sattumine kõrva või allergilised reaktsioonid. Oluline on mõista, et kõrvavalu ei tähenda alati koheselt antibiootikumiravi vajadust, kuid sümptomite varajane märkamine ja õige tegutsemine on kriitilise tähtsusega, et vältida krooniliseks muutumist või kuulmiskahjustusi. Selles artiklis vaatame põhjalikult otsa märkidele, mida keha meile saadab, ja selgitame, millal piisab kodusest ravist ning millal tuleb viivitamatult spetsialisti poole pöörduda.
Mis on kõrvapõletik ja miks see tekib?
Kõrvapõletik on üldnimetus põletikulistele protsessidele, mis võivad aset leida kõrva erinevates osades. Kõige sagedamini räägime me keskkõrvapõletikust (otitis media), mis tähendab põletikku trummikile taga asuvas õõnsuses. Tavaliselt on see piirkond täidetud õhuga, kuid põletiku korral koguneb sinna vedelikku (lima või mäda), mis avaldab survet trummikilele ja põhjustab tugevat valu.
Haiguse tekkemehhanism on tihedalt seotud kuulmetõrvega – kitsa kanaliga, mis ühendab keskkõrva ninaõõne tagaosaga. Kuulmetõrve ülesanne on reguleerida õhurõhku kõrvas ja juhtida vedelikke välja. Kui inimesel on nohu, kurguvalu või allergia, võib kuulmetõri tursuda ja ummistuda. See loob soodsa keskkonna bakterite või viiruste paljunemiseks, mis omakorda viib infektsioonini. Laste puhul on kuulmetõri lühem ja horisontaalsem kui täiskasvanutel, mistõttu on neil haigestumise risk oluliselt suurem.
Peamised sümptomid täiskasvanutel
Täiskasvanud oskavad oma tundeid kirjeldada, mis teeb diagnoosimise lihtsamaks, kuid sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt põletiku asukohast ja raskusastmest. Täiskasvanu organism on sageli vastupidavam, mistõttu võib haigus kulgeda mõnikord ilma kõrge palavikuta, kuid see ei tähenda, et olukord poleks tõsine.
Kõige levinumad märgid, mida täiskasvanud kogevad, on:
- Kõrvavalu: See on peamine sümptom. Valu võib olla terav ja torkiv või tuim ja pulseeriv. Sageli süveneb valu pikali heites, kuna rõhk kõrvas muutub.
- Kuulmise langus: Kuna vedelik koguneb trummikile taha, ei saa helilained normaalselt liikuda. Tulemuseks on tunne, nagu kõrv oleks “lukus” või nagu oleks vesi kõrvas.
- Täiskõhutunne kõrvas: Surve tunne kõrvas on väga iseloomulik ja see ei kao ka neelatades või haigutades.
- Eritis kõrvast: Kui trummikile peaks suure surve tõttu rebenema, võib kõrvast hakata erituma mäda või veresegust vedelikku. Tavaliselt toob see kaasa valu järsu vähenemise.
- Tasakaaluhäired ja pearinglus: Kuna sisekõrv vastutab ka tasakaalu eest, võib põletik tekitada ebakindlust kõndimisel.
Kuidas tunda haigust ära väikelastel ja imikutel?
Laste puhul on olukord keerulisem, kuna nad ei oska alati öelda, mis neile haiget teeb. Imikud ja väikelapsed väljendavad ebamugavust käitumise muutumisega. Vanemana on oluline jälgida mitteverbaalseid märke, mis võivad viidata arenevale keskkõrvapõletikule.
Järgmised sümptomid peaksid vanemaid valvsaks tegema:
- Kõrva katsumine või tirimine: See on klassikaline märk. Laps võib hõõruda kõrva vastu patja või sikutada seda käega, lootes leevendada survetunnet.
- Rahutus ja nutt: Eriti märgatav on see öösiti või uinaku ajal, sest pikali olles suureneb rõhk kõrvas ja valu muutub intensiivsemaks.
- Söömisest keeldumine: Neelamine ja imemine muudavad rõhku keskkõrvas, mis teeb söömise lapsele valusaks. Kui lapsel on kõht tühi, aga ta hakkab rinda või pudelit saades nutma, võib põhjuseks olla kõrvavalu.
- Palavik: Lastel kaasneb kõrvapõletikuga sagedamini palavik kui täiskasvanutel, ulatudes sageli 38 kraadini või kõrgemale.
- Eritis kõrvast: Kollakas, valkjas või verine eritis padjal või kõrvaava ümbruses on kindel märk, et põletik on kaugele arenenud ja trummikile võib olla perforeerunud.
- Reageerimatus helidele: Kui laps ei reageeri vaiksematele helidele või tundub hajevil, võib põhjuseks olla ajutine kuulmislangus vedeliku kogunemise tõttu.
Erinevad põletiku tüübid: välis- ja keskkõrvapõletik
Kuigi sümptomid võivad kattuda, on oluline teha vahet keskkõrvapõletikul ja väliskõrvapõletikul, kuna nende ravi ja põhjused on erinevad.
Väliskõrvapõletik (“ujuja kõrv”)
See haigusvorm tekib välises kuulmekäigus, mis jääb trummikile ja kõrvalesta vahele. Sageli on põhjuseks niiskus, mis on jäänud kõrva pärast ujumist või vanniskäiku, luues ideaalse keskkonna bakteritele. Samuti võivad põhjuseks olla mikrotraumad, mis on tekitatud näiteks vatitikkudega kõrva puhastamisel.
Sellele vormile on iseloomulik:
- Kõrva puudutamine või kõrvalesta liigutamine on äärmiselt valus.
- Kuulmekäik võib olla turses ja punetav.
- Sügelus kõrvas on sageli esimene sümptom enne valu tekkimist.
Keskkõrvapõletik
Nagu eelnevalt mainitud, on see seotud nina-neelu haigustega. Erinevalt väliskõrvapõletikust ei pruugi kõrva puudutamine väljastpoolt valu tekitada, kuid valu on sügaval ja intensiivne. See on kõige levinum tüsistus pärast ülemiste hingamisteede viirushaigusi.
Millal on arstivisiit vältimatu?
Paljud kergemad kõrvavalud mööduvad iseenesest paari päeva jooksul, eriti kui tegemist on viirusliku päritoluga põletikuga. Siiski on olukordi, kus “oota ja vaata” taktika võib olla ohtlik. Õigeaegne arstiabi hoiab ära tüsistused nagu mastoidiit (nibujätkepõletik) või püsiv kuulmiskahjustus.
Pöörduge kindlasti arsti poole, kui:
- Sümptomid kestavad kauem kui 2-3 päeva: Kui valu ja ebamugavustunne ei näita taandumise märke, on vaja meditsiinilist sekkumist.
- Valu on väga tugev: Kui valuvaigistid (nt paratsetamool või ibuprofeen) ei too leevendust ja valu segab und ning igapäevaelu.
- Eritis kõrvast: Igasugune vedelik, mäda või veri kõrvast vajab arstlikku kontrolli.
- Kõrge palavik: Täiskasvanutel palavik üle 38°C ja lastel püsiv palavik koos kõrvavaluga on ohumärk.
- Alla 6-kuune imik: Nii väikeste laste puhul tuleb kõrvapõletiku kahtluse korral alati konsulteerida arstiga, kuna tüsistused võivad tekkida kiiresti.
- Kaela jäikus või paistetus kõrva taga: See võib viidata infektsiooni levikule luusse või ajukelmetele.
Kodused meetodid sümptomite leevendamiseks
Enne arsti juurde jõudmist või kergematel juhtudel saab enesetunnet parandada lihtsate vahenditega. Siiski tuleb meeles pidada, et need meetodid leevendavad sümptomeid, mitte ei ravi bakteriaalset infektsiooni.
Esiteks on oluline valuvaigistite kasutamine. Apteegis käsimüügis olevad valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, paratsetamool) on tõhusad valu leevendamisel ja palaviku alandamisel. Jälgige kindlasti õigeid annuseid, eriti laste puhul.
Teiseks võib abi olla soojast (mitte kuumast) kompressist. Soe riie või soojaveekott, mis on mähitud rätikusse ja asetatud valutavale kõrvale, võib aidata valu vaigistada. Oluline on vältida liigset kuumust, et mitte nahka põletada ega põletikku ägestada.
Kolmandaks, magamisasend mängib rolli. Püüdke magada nii, et haige kõrv jääks ülespoole, või kasutage kõrgemat patja. See aitab vedelikul paremini liikuda ja vähendab survetunnet kõrvas.
Hoiatus: Ärge pange kõrva sisse midagi (nt küüslauku, õlisid või muid rahvameditsiini vahendeid) ilma arstiga konsulteerimata, eriti kui on kahtlus, et trummikile võib olla katki.
Riskitegurid ja ennetamine
Kuigi kõrvapõletikku ei saa alati täielikult vältida, on teatud tegureid, mis riski suurendavad. Üks suurimaid riskifaktoreid on passiivne suitsetamine. Uuringud on näidanud, et lastel, kes elavad suitsetajatega samas majapidamises, esineb kõrvapõletikke oluliselt sagedamini. Tubakasuits ärritab hingamisteid ja häirib kuulmetõrve tööd.
Teine oluline faktor on hügieen ja nohu ravi. Kuna kõrvapõletik on sageli nohu tüsistus, on nina korralik nuuskamine (või imikutel sekreedi eemaldamine) ja nina loputamine soolalahusega kriitilise tähtsusega. See hoiab nina-neelu puhtana ja vähendab tõenäosust, et bakterid jõuavad kuulmetõrve kaudu kõrva.
Laste puhul mängib rolli ka toitmine. Rinnapiimaga toidetavatel lastel esineb vähem kõrvapõletikke, kuna rinnapiim sisaldab antikehi. Kui last toidetakse pudelist, tuleks vältida toitmist täiesti lamavas asendis, kuna see soodustab piima valgumist kuulmetõrve suudme piirkonda.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused mõningatele kõige sagedasematele küsimustele, mis inimestel seoses kõrvapõletikuga tekivad.
Kas kõrvapõletik on nakkav?
Kõrvapõletik ise ei ole nakkav. Te ei saa “saada” kõrvapõletikku teiselt inimeselt. Küll aga on nakkavad viirused ja bakterid (nagu gripp või rinosüntsütiaalviirus), mis põhjustavad algset külmetushaigust. Kui lapsel on nohu, mis viib kõrvapõletikuni, võib ta teistele edasi anda nohu, kuid mitte tingimata kõrvapõletikku.
Kas ma võin lennukiga lennata, kui mul on kõrvapõletik?
Lendamine aktiivse kõrvapõletikuga võib olla väga valulik ja kohati ohtlik. Õhurõhu muutused õhkutõusul ja maandumisel panevad trummikilele suure koormuse. Kui kuulmetõri on turses ja ei suuda rõhku ühtlustada, võib valu olla väljakannatamatu ja harvadel juhtudel võib trummikile puruneda. Soovitatav on lendamist vältida või konsulteerida enne reisi arstiga, kes võib soovitada turset alandavaid ninaspreisid.
Kas alati on vaja antibiootikume?
Ei, alati ei ole antibiootikumid vajalikud. Tänapäevased ravijuhendid soovitavad sageli “jälgimise taktikat”, eriti kergemate juhtumite ja suuremate laste puhul. Paljud kõrvapõletikud on viiruslikud või paraneb immuunsüsteem neist ise jagu paari päeva jooksul. Antibiootikume määratakse tavaliselt siis, kui on tegemist kindla bakteriaalse infektsiooniga, sümptomid on rasked, patsient on alla 2-aastane või kui seisund ei parane paari päeva jooksul.
Miks mu lapsel on pidevalt kõrvapõletikud?
Korduvad kõrvapõletikud on sageli tingitud lapse anatoomiast (lühike ja kitsas kuulmetõri) või suurenenud adenoidist. Adenoid asub ninaneelus ja võib suurenemisel sulgeda kuulmetõrve ava, takistades õhutust. Kui lapsel on sagedased põletikud (näiteks 3 korda poole aasta jooksul), võib arst soovitada kõrvašuntide paigaldamist või adenoidi eemaldamist.
Kui kaua võtab paranemine aega?
Valu kaob tavaliselt 2-3 päeva jooksul pärast ravi alustamist või iseeneslikku paranemist. Siiski võib vedelik keskkõrvas püsida nädalaid või isegi kuid pärast ägeda faasi möödumist. See võib põhjustada ajutist kuulmislangust (“kõrvad on lukus”), kuid enamasti taandub see aja jooksul. Kui lukus tunne püsib kauem kui 3 kuud, tuleb uuesti arsti poole pöörduda.
