Kas olete kunagi soovinud visandada paberile oma neljajalgset sõpra või lihtsalt luua armsa pildi koerast, kuid arvanud, et teil puudub selleks vajalik kunstianne? Tõde on see, et joonistamine on õpitav oskus, mitte vaid kaasasündinud talent. Iga keeruline pilt koosneb tegelikult lihtsatest geomeetrilistest kujunditest ja joontest. Kui suudate joonistada ringi, ovaali ja sirgjoont, suudate joonistada ka koera. Selles põhjalikus juhendis vaatame läbi loogilise ja lihtsa protsessi, mis aitab teil luua realistliku või multifilmiliku koera visandi vaid loetud minutitega. See on suurepärane viis lõõgastumiseks, käelise tegevuse arendamiseks ning loomulikult rõõmu tundmiseks loominguprotsessist. Unustage hirm valge paberilehe ees ja võtke pliiats kätte, sest tulemused võivad teid ennastki üllatada.
Ettevalmistused ja vajalikud töövahendid
Enne kui asume tegeliku joonistamise juurde, on oluline veenduda, et teil on olemas kõik vajalik. Õiged töövahendid teevad protsessi sujuvamaks ja nauditavamaks. Te ei vaja kalleid profitarvikuid, kuid mõned põhitõed aitavad saavutada parema tulemuse.
- Pliiatsid: Soovitatav on kasutada vähemalt kahte tüüpi pliiatsit. Üks kõvem (nt HB või H) visandite ja abijoonte tegemiseks, kuna seda on kerge kustutada ja see ei määri. Teine pehmem (nt 2B, 4B või 6B) tumedamate kontuuride ja varjutamise jaoks.
- Paber: Tavaline printeripaber sobib harjutamiseks suurepäraselt. Kui soovite aga joonistust hiljem raamida või kinkida, valige veidi paksem joonistuspaber (umbes 120-160 g/m²), mis kannatab paremini kustutamist ja varjutamist.
- Kustutuskumm: Kvaliteetne kustutuskumm on hädavajalik. Vältige odavaid kumme, mis määrivad paberit. Parim valik on pehme kunstnikukustutuskumm või muditav kustutuskumm, mis ei kahjusta paberi pinda.
- Teritaja: Terav pliiats on täpsuse alus. Nüri otsaga on raske joonistada peeneid karvkatte detaile või silmi.
Lisaks füüsilistele vahenditele on oluline ka hea valgustus ja mugav istumisasend. Veenduge, et valgus langeks paberile vasakult (kui olete paremakäeline), et vältida käe varju joonistuse peal.
Koera anatoomia lihtsustamine kujunditeks
Paljud algajad teevad vea, üritades kohe joonistada detaile – silmi, vurrusid või käppasid. Saladus peitub aga “suure pildi” nägemises. Iga koer, olgu see pisike chihuahua või hiiglaslik dogi, koosneb põhikujunditest. Kui õpite neid kujundeid nägema, muutub joonistamine imelihtsaks.
Kujutage ette, et koera pea on lihtsalt üks ring või kergelt kandiline ovaal. Koon on tavaliselt väiksem ring või silinder, mis kinnitub pea külge. Keha võib vaadelda kui kahte suuremat ringi (üks rinnakorvi ja teine puusade jaoks), mida ühendavad sujuvad jooned. Jalad on algfaasis vaid kriipsud või piklikud ristkülikud, kus liigesed on tähistatud väikeste ringidega. Selline lähenemine, mida nimetatakse konstruktsioonijoonistamiseks, aitab hoida proportsioonid paigas enne detailide lisamist.
Samm-sammult joonistamise protsess
Järgnevalt liigume läbi praktilise harjutuse. Joonistame istuva koera, kuna see on üks stabiilsemaid ja lihtsamini tabatavaid poose algajale.
1. samm: Raamistiku loomine
Alustage HB pliiatsiga väga õrnalt. Joonistage paberi ülemisse ossa ring – see on koera pea. Sellest veidi allapoole joonistage suurem ovaal, mis tähistab koera keha. Kuna koer istub, peaks keha ovaal olema veidi kaldu või vertikaalsem. Ühendage pea ja keha kahe kergelt kaardus joonega, et moodustada kael.
2. samm: Koonu ja näo telgede paigutamine
Joonistage pea ringi sisse rist. Vertikaalne joon peaks jooksma täpselt keskelt alla (või veidi küljele, kui koer vaatab kõrvale) ja horisontaalne joon peaks olema ringi keskkohast veidi allpool. See aitab paigutada silmad sümmeetriliselt. Risti ristumiskohta joonistage väiksem ovaal või ring – see on koonu põhiosa.
3. samm: Kõrvad ja käpad
Kõrvade kuju sõltub koera tõust. Kui joonistate kutsikat, sobivad suured, veidi lontis kõrvad, mis algavad pea ülaosast ja langevad külgedele. Püstiste kõrvade puhul joonistage kolmnurgad pea peale. Käppade jaoks tõmmake kehast allapoole kaks sirgemat joont (esikäpad) ja kaks kõveramat joont tagumises osas (tagakäpad, mis on istudes kokku volditud). Märkige käppade asukohad väikeste ringidega maapinnal.
4. samm: Näo detailid
Nüüd, kui põhistruktuur on paigas, on aeg lisada iseloomu. Joonistage horisontaalsele abijoonele kaks silma. Koera silmad on sageli ümmargused või mandlikujulised. Ärge unustage jätta silma sisse väikest valget täppi – see on valguspeegeldus, mis muudab pilgu elavaks. Koonu ovaali sisse joonistage nina (tavaliselt ümar kolmnurk) ja suu, mis võib olla kergelt naeratav. “W” kujuline suujoon nina all annab koerale sõbraliku ilme.
5. samm: Kontuuride täpsustamine ja karvkate
Võtke pehmem pliiats (nt 2B). Nüüd hakkame üle tegema algseid abijooni, kuid mitte ühtlase sirge joonega. Koerad on karvased! Kasutage lühikesi, katkendlikke tõmbeid (siksakitamist), et imiteerida karva tekstuuri. Pöörake tähelepanu kohtadele, kus karv on pikem (kõrvad, kael, saba) ja kus lühem (ninaümbrus, käpad). Ühendage algsed geomeetrilised kujundid sujuvaks tervikuks.
Varjutamine ja ruumilisuse loomine
Tasapinnalise joonistuse muutmiseks ruumiliseks on vaja varjutamist. Määrake kindlaks, kust tuleb valgus. Kui valgus tuleb ülevalt vasakult, siis varjud jäävad paremale ja alla. Tumendage kergelt koera lõuaalust, kõrvade sisemust, kõhualust ja kohti, kus jalad kohtuvad kehaga. Varjutamine ei pea olema keeruline – piisab kergest viirutamisest. Nina ja silmad on tavaliselt joonistuse kõige tumedamad osad.
Nipp: Ärge kartke jätta paberit valgeks kõige valgustatumates kohtades. See kontrast loobki illusiooni kolmemõõtmelisusest.
Levinumad vead, mida vältida
Isegi kogenud kunstnikud teevad vigu, kuid algajate puhul kipuvad korduma kindlad mustrid, mis rikuvad joonistuse üldmuljet. Nende teadvustamine aitab teil kiiremini areneda.
- Liiga tugevad abijooned: Kui vajutate pliiatsile algfaasis liiga tugevalt, on hiljem raske neid jooni kustutada ja need jäävad lõpptulemuses näha. Alustage alati “sulepehme” käega.
- Proportsioonid on paigast: Sageli joonistatakse pea liiga suur või jalad liiga lühikesed. Astuge aeg-ajalt paberist samm eemale või vaadake joonistust peeglist – see aitab vigu paremini märgata.
- Detailidesse uppumine: Ärge alustage ühe silma perfektseks joonistamisest enne, kui kogu koera kuju on paigas. Kui hiljem selgub, et silm on vales kohas, on kahju tehtud tööst. Liikuge üldiselt üksikult.
- Jäigad jooned: Loomad on orgaanilised ja pehmed. Sirgjoonlaud ja täiuslikud ringid muudavad koera robotlikuks. Laske käel liikuda vabalt ja loomulikult.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Joonistamise õppimise käigus tekib sageli sarnaseid küsimusi. Siin on vastused neile, mis aitavad teil protsessist paremini aru saada.
Kui kaua võtab aega ühe koera joonistamine selle meetodiga?
Alguses võib kuluda 15–20 minutit, kuna peate mõtlema kujunditele ja proportsioonidele. Pärast mõningast harjutamist, kui lihasmälu on tekkinud, suudate visandada äratuntava ja armsa koera vähem kui 5 minutiga. Kiirus tuleb kogemusega.
Mida teha, kui mu koer näeb välja nagu kass või karu?
See on väga levinud mure. Tavaliselt on probleem koonu pikkuses ja kõrvade kujus. Kassidel on lühemad ninad ja kolmnurksed kõrvad, karudel on väikesed ümarad kõrvad ja lai koon. Koerale iseloomuliku välimuse saamiseks pikendage veidi koonu ja jälgige hoolikalt kõrvade asendit ning suurust vastavalt soovitud tõule.
Kas ma peaksin kasutama fotot või joonistama peast?
Algajatele on tungivalt soovitatav kasutada referentsfotot. See aitab mõista anatoomiat, varjude langemist ja proportsioone. Peast joonistamine nõuab juba tugevat visuaalset mälu ja anatoomia tundmist. Valige selge ja lihtsa poosiga foto.
Kuidas joonistada koerale realistlikku karva?
Realistliku karva võti on kannatlikkus ja kihtide ladumine. Ärge proovige joonistada iga üksikut karva. Selle asemel joonistage karvasalke ja jälgige karvakasvu suunda. Karv kasvab tavaliselt ninast saba poole ja jalgadel allapoole. Kasutage teravat pliiatsit ja tehke kiireid tõmbeid.
Kas digitaalne joonistamine on lihtsam kui pliiatsiga paberile joonistamine?
Digitaalsel joonistamisel on eelised, nagu “undo” nupp (tagasivõtmine) ja kihtide kasutamine, mis teeb vigade parandamise lihtsamaks. Samas on pliiatsi ja paberi tunnetus loomulikum ja annab parema kontrolli käe motoorika üle. Soovitatav on alustada traditsiooniliste vahenditega, et omandada põhioskused.
Stiilide varieerimine ja visandamise harjutused
Kui olete põhilise istuva koera joonistamise selgeks saanud, on maailm teie ees valla. Ärge piirduge vaid ühe poosi või stiiliga. Proovige joonistada koera jooksmas, magamas või mängimas. Iga uus poos esitab uue väljakutse proportsioonide ja perspektiivi osas. Näiteks jooksva koera puhul muutuvad ringid ja ovaalid piklikumaks ning jalad on dünaamilisemates asendites.
Samuti tasub katsetada erinevate stiilidega. Võite proovida luua minimalistlikke joonistusi, kus koera kuju on edasi antud vaid mõne üksiku joonega, või vastupidi – süveneda hüperrealismi, kus iga karv ja poor on nähtav. Väga populaarne on ka “kawaii” või “chibi” stiil, kus rõhutatakse suuri silmi ja pead ning väikest keha, et saavutada maksimaalne nunnufaktor.
Hea harjutus on nn “kiirvisandamine”. Seadke taimer 2 minuti peale ja proovige selle ajaga tabada koera põhiolemus, ilma et muretseksite detailide pärast. See treenib silma haarama kõige olulisemat ja vabastab käe kramplikust hoidmisest. Pidage meeles, et iga ebaõnnestunud joonistus on samm lähemale meistriteosele. Hoidke oma vanad joonistused alles, et saaksite kuu aja pärast vaadata ja imetleda oma arengut. Kunst on teekond, kus protsess on sama oluline kui lõpptulemus.