Elektrihinnad on viimastel aastatel pakkunud tarbijatele nii ehmatavaid tippe kui ka rõõmustavaid miinushindadega perioode. Üha rohkem majapidamisi on otsustanud vahetada fikseeritud hinnaga paketid börsipõhiste lahenduste vastu, lootes pikas perspektiivis säästa. Börsipakett on oma olemuselt lihtne: maksad elektri eest täpselt nii palju, kui see konkreetsel tunnil Nord Pooli elektribörsil maksab, millele lisandub elektrimüüja marginaal ja riiklikud tasud. Siiski ei tähenda pelgalt paketi vahetamine automaatset võitu. Reaalse säästu saavutamiseks on vaja muuta tarbimisharjumusi ja olla teadlik sellest, millal on elekter kallis ja millal odav. Õnneks on tänapäeval abiks mitmed nutikad rakendused ja tehnilised lahendused, mis teevad hinna jälgimise ja tarbimise ajastamise lihtsaks, muutes elektriarve kontrollimise hasartseks ja kasumlikuks tegevuseks.
Miks elektri hind kõigub ja kuidas see sind mõjutab?
Enne rakenduste ja nippide juurde asumist on oluline mõista, mis tegelikult elektri hinda mõjutab. Nord Pooli elektribörsil määratakse hind nõudmise ja pakkumise vahekorras iga järgneva päeva 24 tunniks. Hinnad avaldatakse tavaliselt kella 13:00 ja 14:00 vahel. See annab tarbijale suurepärase eelise: sul on ligikaudu pool päeva aega, et planeerida oma järgmise päeva energiamahukad tegevused.
Hinda mõjutavad mitmed tegurid: tuule- ja päikeseenergia toodang, hüdroreservuaaride tase, CO2 kvootide hinnad ning fossiilkütuste maksumus. Tarbija jaoks on rusikareegel lihtne: kõige odavam on elekter tavaliselt öösiti ja nädalavahetustel, kui tööstuslik tarbimine on madal. Seevastu hommikused ja õhtused tiputunnid (tavaliselt 07:00–10:00 ja 17:00–21:00), mil inimesed ärkavad või saabuvad töölt koju, on enamasti kõige kallimad. Just nende tipptundide vältimine ongi säästmise võti.
Parimad mobiilirakendused elektrihinna jälgimiseks
Nutitelefon on võimsaim tööriist börsielektri tarbija taskus. Eestis on saadaval mitmeid rakendusi, mis kuvavad reaalajas hindu ja võimaldavad seadistada teavitusi. Siin on ülevaade kõige kasulikumatest äppidest:
1. Elering ja e-elering
Elering on Eesti süsteemihaldur ja nende andmed on kõige täpsemad. Kuigi neil ei pruugi olla kõige edevam eraldi äpp tarbimise juhtimiseks, on nende veebipõhine Smartgrid ja e-eleringi keskkond baasallikaks, kust saab vaadata oma ajaloolist tarbimist tunni täpsusega. See on kriitilise tähtsusega analüüsiks – enne kui hakkad säästma, pead teadma, millal sa praegu kõige rohkem elektrit tarbid.
2. Elektrimüüjate äpid (Eesti Energia, Alexela, 220 Energia jt)
Enamikul suurematel elektrimüüjatel on oma rakendused, mis on klientidele tasuta. Need on tavaliselt kõige mugavamad, kuna näitavad lisaks börsihinnale ka sinu konkreetset lepingujärgset lõpphinda (koos käibemaksuga).
- Eesti Energia äpp: Väga kasutajasõbralik. Kuvab homse päeva hinnad graafikuna ja võimaldab näha oma tarbimisajalugu. Üks kasulikumaid funktsioone on võimalus võrrelda oma tarbimist sarnaste majapidamistega.
- Alexela: Pakub samuti selget ülevaadet börsihinnast ja võimaldab hallata ka muid teenuseid, nagu gaas või kütus.
3. Spetsiaalsed hinnaäpid (Gridio, Börsihind, Fingrid)
Kui soovid sõltumatut või spetsiifilisemate funktsioonidega äppi, tasub vaadata kolmandate osapoolte lahendusi:
- Gridio: See on midagi enamat kui lihtsalt hinna jälgija. Gridio on suunatud targale tarbimisele, eriti elektriauto omanikele. Rakendus suudab suhelda teatud elektriautode ja laadijatega, ajastades laadimise automaatselt kõige odavamatele tundidele. See on n-ö “seadista ja unusta” lahendus.
- Elektrikell: Lihtne ja visuaalne rakendus, mis näitab kella sihverplaadil, millised tunnid on rohelised (odavad), kollased või punased (kallid). See visuaalne lihtsus on suurepärane, et saada kiire ülevaade ilma numbritesse süvenemata.
Kuidas seadistada teavitusi ja automatiseerida kodu?
Ainuüksi hindade vaatamisest on vähe kasu, kui tegevus ei järgne. Kõige tõhusam viis säästa on automatiseerimine, et inimlik unustamine ei rikuks säästuplaani.
Hinnateavitused
Enamik eelnimetatud äppe võimaldab seadistada “push” teavitusi. Soovitatav on seadistada teavitus kella 14:00–15:00 paiku, kui järgmise päeva hinnad on avalikud. Samuti on tark seada hinnapiiri hoiatus. Näiteks, kui elektri hind ületab 20 senti/kWh, saadab telefon sulle hoiatuse. See on signaal lükata edasi pesupesemine või nõudepesumasina tööle panek.
Nutipistikud ja releed
Kui sul ei ole nutikaid kodumasinaid, mis ise internetti ühenduvad, on abiks nutipistikud (nt Shelly, Sonoff). Need ühendatakse seinakontakti ja seadme vahele. Nutipistikut saab programmeerida lülitama seadet sisse ainult siis, kui elektri hind on alla teatud taseme. See sobib ideaalselt:
- Elektriboileritele: Boiler on üks suurimaid tarbijaid. Vee soojendamine öösel kella 02:00 ja 05:00 vahel on sageli kordades odavam kui õhtul. Nutipistikuga saab selle protsessi täielikult automatiseerida.
- Elektriradiaatoritele: Vanemate radiaatorite puhul aitab nutipistik reguleerida kütet vastavalt börsihinnale, küttes ruume rohkem odavatel tundidel ja lülitades kütte välja tipphindade ajal (kasutades ära maja soojusinertsi).
Suurimad elektriröövlid ja kuidas neid taltsutada
Säästmise seisukohalt on oluline teada, millised seadmed tegelikult arvet kasvatavad. LED-lambi kustutamine on tubli tegu, kuid rahaline võit on marginaalne võrreldes kütte või vee soojendamisega. Keskendu nendele kolmele vaalale:
1. Kodu kütmine
Kui kütad elektriga (maasoojuspump, õhk-vesi pump või elektriradiaatorid), moodustab küte talvel kuni 70% arvest. Nutikad termostaadid (nt Themo põrandaküttele) jälgivad börsihinda ja kütavad põrandat siis, kui hind on madal, salvestades soojust betooni. Tipptundidel lülitub küte välja, kuid põrand püsib soe. Kui sul on soojuspump, kontrolli, kas sellel on “Smart Grid Ready” funktsioon, mis teeb sama asja automaatselt.
2. Vee soojendamine
Nagu mainitud, on boiler suur kuluallikas. Kui sul on suur boiler (üle 100 liitri), piisab tavaliselt sellest, kui vesi soojaks kütta üks kord ööpäevas – öösel. Peres, kus on palju duši all käijaid, tasub kaaluda temperatuuri alandamist paari kraadi võrra või dušši all veedetud aja lühendamist, kuid ajastamine annab suurima rahalise võidu.
3. Saun ja elektriauto
Elektrikeris on äärmiselt võimas tarbija (sageli 6–9 kW). Saunaskäigu ajastamine reede või laupäeva õhtule, kui börsihind on sageli madalam, või laupäeva päevale, võib säästa märgatava summa võrreldes esmaspäeva õhtuse tiputunniga. Elektriauto laadimine on aga valdkond, kus börsipaketiga säästmine on kõige lihtsam – laadides autot ainult öösiti, võib “kütusekulu” olla kordades väiksem kui bensiiniautol või fikseeritud paketiga laadides.
Kasulikud harjumused igapäevaelus
Lisaks tehnoloogiale ja äppidele on oluline juurutada peres teatud harjumused. See ei tähenda pimeduses istumist, vaid tarbimise nihutamist.
- Viitaeg ehk “Delay Start”: Enamikul kaasaegsetel pesumasinatel ja nõudepesumasinatel on viitstardi funktsioon. Pane masinad valmis õhtul, kuid seadista need tööle hakkama öösel kella 3–4 ajal.
- Toiduvalmistamine: Elektripliit ja -ahi on suured tarbijad. Kui võimalik, väldi ahjuroogade tegemist täpselt kell 18:00–19:00, kui hind on tipus. Toidu saab valmis teha varem või kasutada alternatiive (nt mikrolaineahi soojendamiseks).
- Puhkuse režiim: Kui lähed kodust ära pikemaks ajaks, lülita põrandaküte madalamale temperatuurile ja boiler välja või puhkuserežiimile.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses börsielektri ja säästmisega.
Kas börsielekter on alati odavam kui fikseeritud pakett?
Ei ole alati. Pikaajalises vaates on börsielekter ajalooliselt olnud soodsam, kuna fikseeritud pakettidesse arvestavad müüjad sisse riskimarginaali. Siiski, ekstreemsete hindade perioodil (nagu energiakriisi ajal) võib fikseeritud pakett pakkuda stabiilsust ja kaitset hinnatõusu eest. Börsipakett sobib tarbijale, kes on valmis oma tarbimist pisut jälgima ja ajastama.
Mis on negatiivne elektrihind ja kas ma saan siis raha tagasi?
Negatiivne hind tekib siis, kui toodangut (eriti tuule- ja päikeseenergiat) on rohkem kui tarbimist ja tootjatel on kallim jaamu seisata kui peale maksta. Jah, sel ajal tarbides maksab elektrimüüja sulle “kauba” eest peale, mis vähendab sinu elektriarvet. Siiski tuleb meeles pidada, et võrgutasud ja maksud tuleb tasuda ikka, seega lõpphind ei pruugi alati olla miinuses, vaid lihtsalt väga nullilähedane.
Kas ma pean öösel pesu pesema, et säästa?
See on soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Pesumasin tarbib ühe tsükliga suhteliselt vähe elektrit (umbes 0.5–1.5 kWh). Rahaline võit ühe pesukorra pealt on sendid. Suurem võit tuleb siiski kütte ja sooja vee ajastamisest. Pesu pesemine öösel on pigem lisaboonus.
Kui kiiresti saan ma elektripaketti vahetada?
Tavaliselt saab elektripaketti vahetada 14-päevase etteteatamisega või alates järgmise kuu algusest, sõltuvalt olemasoleva lepingu tingimustest. Enne vahetamist kontrolli kindlasti, kas sul on kehtiv tähtajaline leping, mille lõpetamisel võib kaasneda leppetrahv.
Kodune energiasalvestus kui järgmine samm
Tulevikku vaadates ei piirdu elektriarve optimeerimine ainult tarbimise nihutamisega. Üha enam koguvad populaarsust kodused akupangad ja salvestuslahendused. See on eriti aktuaalne neile, kel on päikesepaneelid, kuid mitte ainult. Kodune aku võimaldab salvestada elektrit võrgust siis, kui hind on odav (või isegi negatiivne), ja kasutada seda salvestatud energiat tipptundidel, kui börsihind on laes.
Sellised süsteemid muutuvad üha intelligentsemaks. Kaasaegne inverter koos akuga suudab ise jälgida Nord Pooli hindu ja otsustada, millal akut laadida ja millal tühjendada. See vähendab sõltuvust igapäevasest manuaalsest juhtimisest ja pakub kaitset ka elektrikatkestuste eest. Kuigi alginvesteering on märkimisväärne, muudab hindade volatiilsus akupangad tasuvusajalt üha atraktiivsemaks, pakkudes tarbijale maksimaalset sõltumatust turu heitlikkusest.
