Kõrvapõletiku sümptomid: mida ei tohi eirata?

Kõrvavalu on üks nendest tervisemuredest, mis võib tabada ootamatult ja häirida kogu igapäevaelu, muutes keskendumise ja magamise peaaegu võimatuks. Kuigi sageli arvatakse, et kõrvapõletik on vaid väikelaste haigus, diagnoositakse seda üha sagedamini ka täiskasvanutel. Ebamugavustunne kõrvas võib alata kerge sügeluse või survetundega, kuid areneda kiiresti talumatuks valuks, mis kiirgab lõualuusse või kaela. Oskus varajasi ohumärke märgata on kriitilise tähtsusega, sest õigeaegne sekkumine aitab vältida põletiku levikut ning kaitsta kuulmist pikaajaliste kahjustuste eest. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised märgid viitavad tõsisele infektsioonile ja millal kodustest vahenditest enam ei piisa.

Mis täpselt on kõrvapõletik ja kuidas see tekib?

Kõrvapõletik on üldnimetus, mis hõlmab erinevaid põletikulisi protsesse kõrva eri osades. Kõige sagedamini räägime me keskkõrvapõletikust, mis tekib siis, kui viirused või bakterid satuvad trumminaha taga asuvasse ruumi. See on tavaliselt tüsistus mõnele ülemiste hingamisteede viirushaigusele, näiteks nohule või gripile.

Protsess on anatoomiliselt üsna lihtne, kuid valulik. Nina ja keskkõrva ühendab kuulmetõri ehk Eustachi tõri. Kui inimene haigestub nohusse, võib kuulmetõri limaskest tursuda ja kanal sulguda. See tekitab olukorra, kus vedelik ei pääse keskkõrvast välja ning koguneb trumminaha taha. Soe ja niiske keskkond on ideaalne paik bakterite paljunemiseks, mis viibki mädase põletiku ja tugeva surve tekkeni. Just see surve trumminahale ongi peamine valu põhjustaja.

Peamised sümptomid, mida täiskasvanud kogevad

Täiskasvanute puhul on sümptomid sageli spetsiifilisemad ja kergemini kirjeldatavad kui lastel, kuid neid kiputakse algfaasis ignoreerima, pidades seda lihtsalt mööduvaks ebamugavuseks. Siiski on teatud märgid, mis viitavad selgelt põletikulisele protsessile.

  • Ühepoolne, terav valu: Erinevalt tavalisest nohust kaasnevast survest on põletikuvalu sageli pulseeriv, terav ja piinav. See võib süveneda öösiti või pikali heites.
  • Kuulmise langus: Kuna vedelik koguneb trumminaha taha, ei saa trumminahk vabalt vibreerida. See tekitab tunde, nagu kõrv oleks “lukus” või nagu viibiksid vee all. Helid tunduvad summutatud.
  • Voolus kõrvast: Kui kõrvast hakkab erituma vedelikku, mis võib olla kollakas, veresegune või mädane, on see märk sellest, et trumminahk võib olla suure surve all purunenud. Kuigi valu võib sel hetkel väheneda, vajab see kohest arstiabi.
  • Tasakaaluhäired: Kuna kõrv on seotud meie tasakaaluelundiga, võib tugev põletik (eriti sisekõrva haarates) tekitada pööritustunnet või iiveldust.

Kuidas tunda ära kõrvapõletik väikelastel ja beebidel?

Väikeste laste puhul on diagnoosimine keerulisem, kuna nad ei oska oma valu sõnadesse panna. Vanemana pead olema tähelepanelik kaudsete märkide suhtes, mis võivad viidata lapse suurele ebamugavusele.

Käitumuslikud muutused

Kõige esimene märk on tavaliselt lapse käitumise muutus. Laps võib muutuda virilaks, nutta rohkem kui tavaliselt ja olla rahutu. Eriti iseloomulik on nutt öösiti või uinudes, sest horisontaalasendis suureneb surve keskkõrvas, mis muudab valu väljakannatamatuks. Samuti võid märgata söögiisu langust – neelamine ja imemine muudavad rõhku kõrvas, mis teeb söömise valusaks.

Füüsilised nähud

Lisaks käitumisele tasub jälgida füüsilisi sümptomeid:

  • Kõrva katsumine: Beebid ja väikelapsed võivad haiget kõrva sikutada, hõõruda või lüüa.
  • Palavik: Ägeda keskkõrvapõletikuga kaasneb sageli kõrge palavik (üle 38°C).
  • Vedelik padjal: Kui leiad hommikul lapse padjalt kuivanud kollakat või verist eritist, on see kindel märk trumminaha perforatsioonist ehk purunemisest.

Erinevad kõrvapõletiku tüübid ja nende eripärad

Mitte kõik kõrvavalud ei ole ühesugused. Ravi efektiivsus sõltub suuresti sellest, millise põletikutüübiga on tegemist. Arstid eristavad peamiselt kolme tüüpi, mis mõjutavad kõrva erinevaid osi.

Äge keskkõrvapõletik (Otitis Media) on kõige levinum vorm, millest eespool juttu oli. See tekib äkki, põhjustab turset ja punetust ning on tavaliselt bakteriaalse või viirusliku päritoluga. See on see “klassikaline” kõrvapõletik, mis toob patsiendi arsti vastuvõtule.

Väliskõrvapõletik (Otitis Externa), mida sageli nimetatakse ka “ujuja kõrvaks”, on infektsioon kuulmekäigus, mis ühendab väliskõrva trumminahaga. See tekib tihti siis, kui vesi jääb pärast ujumist kõrva kinni, luues bakteritele soodsa kasvulava. Sümptomiteks on tugev valu kõrvalesta liigutamisel või katsumisel ning kuulmekäigu turse.

Eritusega keskkõrvapõletik on seisund, kus vedelik püsib keskkõrvas ka pärast infektsiooni taandumist. Laps või täiskasvanu ei pruugi tunda valu, kuid kuulmine on püsivalt häiritud. See on ohtlik just laste puhul, kuna pikaajaline kuulmislangus võib mõjutada kõne arengut.

Kodused leevendusmeetodid ja esmaabi

Enne arsti vastuvõtule jõudmist on võimalik valu koduste vahenditega leevendada. Oluline on siiski meeles pidada, et kodune ravi on toetav ega asenda vajadusel antibiootikumravi, kui tegemist on bakteriaalse infektsiooniga.

  1. Valuvaigistid: Paratsetamool või ibuprofeen on esmane valik valu ja palaviku alandamiseks. Jälgige kindlasti õigeid annuseid vastavalt kehakaalule.
  2. Soojad kompressid: Soe (mitte tuline) rätik haige kõrva vastas võib aidata vereringet parandada ja valu leevendada. Hoiduge kompressidest, kui kahtlustate, et kõrvast eritub mäda.
  3. Magamisasend: Püüdke magada nii, et pea on kõrgemal. See aitab vähendada survet keskkõrvas ja kergendab vedeliku äravoolu kuulmetõrve kaudu.
  4. Nina avamine: Kuna kõrvapõletik on sageli seotud nohuga, on kriitiliselt tähtis hoida nina lahti. Kasutage apteegis saadaolevaid ninaspreisid või -tilku, mis alandavad turset ja aitavad kuulmetõrvel funktsioneerida.

Hoiatus: Ärge kunagi tilgutage kõrva õli, alkoholi või taimseid leotisi, kui te pole kindel, et trumminahk on terve. Kui trumminahas on auk, võivad need ained sattuda keskkõrva ja tekitada tõsiseid kahjustusi.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kas kõrvapõletik on nakkav?

Kõrvapõletik ise ei ole nakkav. Küll aga on nakkavad viirused ja bakterid, mis põhjustasid algse külmetushaiguse (nt gripp või nohu), millest kõrvapõletik välja arenes. Seega võib haige laps või täiskasvanu nakatada teisi hingamisteede viirusega, kuid see ei tähenda automaatselt, et nakatunul tekib samuti kõrvapõletik.

Kas kõrvapõletikuga tohib lennata?

Lendamine ägeda kõrvapõletikuga on ebasoovitatav ja võib olla väga valulik. Lennuki õhurõhu muutused õhkutõusul ja maandumisel nõuavad, et Eustachi tõri suudaks rõhku tasakaalustada. Põletiku korral on see toru turses ja suletud, mis võib viia äärmusliku valuni või isegi trumminaha purunemiseni. Kui lendamine on vältimatu, konsulteerige arstiga, kes võib soovitada spetsiaalseid ninaspreisid.

Kas iga kõrvapõletik vajab antibiootikume?

Ei, mitte alati. Paljud kõrvapõletikud on viiruslikud ja paranevad iseenesest paari päeva jooksul, kui toetada organismi puhkuse ja valuvaigistitega. Arstid järgivad sageli “jälgimise taktikat” (eriti vanemate laste ja täiskasvanute puhul), oodates 48-72 tundi enne antibiootikumide määramist. Kui sümptomid ei parane või on väga ägedad, on antibiootikumid siiski vajalikud.

Miks tekib kõrvapõletik just öösiti?

Põletik ei teki tingimata öösel, kuid valu muutub siis tugevamaks. Põhjuseks on lamav asend. Püsti olles aitab gravitatsioon vedelikul kuulmetõrve kaudu keskkõrvast nina poole liikuda. Pikali olles see loomulik drenaaž lakkab, vedelik koguneb, rõhk suureneb ja see venitab valulikult trumminahka.

Võimalikud tüsistused ravimata jätmise korral

Kuigi enamik kõrvapõletikke paraneb tüsistusteta, on oluline mõista riske, mis kaasnevad sümptomite pikaajalise eiramise või ebapiisava raviga. Krooniline kõrvapõletik või korduvad ravimata infektsioonid võivad viia pöördumatute tagajärgedeni, mis mõjutavad elukvaliteeti märkimisväärselt.

Üks tõsisemaid tüsistusi on mastoidiit. See on olukord, kus infektsioon levib keskkõrvast edasi kolju oimuluu tagaosasse (nibujätkesse). See luu on poorne ja kärjekujuline, mistõttu põletik võib seal tekitada luukoe hävimist ja mädakoldeid. Mastoidiidi sümptomiteks on kõrva taga tekkiv punetus, turse ja kõrvu ettepoole lükkav asend, millega kaasneb halb üldine enesetunne. Selline seisund vajab kohest haiglaravi ja sageli kirurgilist sekkumist.

Teine levinud probleem on püsiv kuulmiskahjustus. Korduvad põletikud võivad tekitada trumminahale arme või kahjustada keskkõrvas asuvaid kuulmeluukesi (vasar, alasi, jalus). Kui need luukesed ei saa vabalt liikuda või on erosiooni tõttu kahjustatud, tekib juhtivuslik kuulmislangus, mida ei pruugi olla võimalik täielikult taastada. Laste puhul võib see viia kõnearengu hilistumiseni ja õpiraskusteni koolis. Harvematel juhtudel võib infektsioon levida ka sisekõrva või ajukelmetele, põhjustades meningiiti, mis on juba eluohtlik seisund.