Paljud meist on kogenud olukorda, kus pärast pikka töönädalat või sõpradega kohtumist hakkab nina ootamatult jooksma, kurk muutub karedaks ja silmad vesiseks. Esimene mõte on tavaliselt lihtne: “Olen vist külmetunud.” See tundub loogiline, eriti sügis-talvisel perioodil, mil viirused ringlevad kõikjal. Kuid sageli ei pruugi tegemist olla viirusliku nakkusega, vaid hoopis keha reaktsiooniga ühele kõige levinumale allergeenile – kassile. Kassiallergia on salakaval seisund, sest selle sümptomid kattuvad suures osas tavalise külmetushaiguse tunnustega, mistõttu võivad inimesed aastaid ravida end vale diagnoosi alusel, mõistmata, miks “nohu” kunagi päriselt üle ei lähe. See teadmatus võib viia kroonilise väsimuse, unehäirete ja elukvaliteedi languseni, rääkimata asjatust ravimite tarbimisest, mis tegelikku põhjust ei leevenda.
Miks aetakse kassiallergia segamini külmetusega?
Segadus kassiallergia ja külmetuse vahel tekib peamiselt seetõttu, et mõlemad seisundid käivitavad immuunsüsteemi sarnase vastureaktsiooni. Kui viirus siseneb kehasse, hakkab immuunsüsteem tootma antikehi ja vabastama kemikaale, et sissetungijat hävitada. Allergia puhul toimub midagi sarnast, kuid “sissetungijaks” ei ole mitte ohtlik viirus, vaid ohutu valk, mida leidub kassi süljes, uriinis või naharakkudes. Keha ekslikult tuvastab selle valgu ohuallikana ja vabastab histamiini.
Histamiin on see aine, mis põhjustab kudede turset ninas (ninakinnisus), limaskestade ärritust (nohu ja aevastamine) ning silmade punetust. Kuna lõpptulemus – põletikuline limaskest ja vesine nina – on nii viiruse kui ka allergia puhul identne, on ilma spetsiifiliste teadmisteta raske vahet teha. Siiski on olemas kindlad nüansid ja sümptomite mustrid, mis aitavad eristada allergilist reaktsiooni viiruslikust nakkusest.
Peamised sümptomid, mis viitavad allergiale, mitte viirusele
Kuigi sümptomid kattuvad, on kassiallergial oma spetsiifiline “käekiri”. Kui märkate järgnevaid sümptomeid, tasub kaaluda allergia võimalust, eriti kui need ilmnevad kindlates keskkondades või olukordades.
1. Pidev ja hoodena esinev aevastamine
Külmetuse puhul on aevastamine tavaline, kuid see vaibub tavaliselt paari päeva jooksul. Kassiallergia puhul võib aevastamine olla plahvatuslik ja esineda seeriatena. See juhtub sageli vahetult pärast kassi silitamist, ruumi sisenemist, kus kass elab, või isegi kokkupuutel inimesega, kelle riietel on kassi allergeene. See on keha viis püüda allergeene hingamisteedest kiiresti välja paisata.
2. Vesine ja sügelev nohu
See on üks kõige sagedamini valesti tõlgendatud sümptomeid. Külmetuse puhul muutub ninaeritise tekstuur ja värv aja jooksul: alguses on see vedel, hiljem muutub paksemaks ning kollakaks või rohekaks, mis viitab immuunsüsteemi võitlusele infektsiooniga. Kassiallergia puhul jääb ninaeritis alati läbipaistvaks, vesiseks ja vedelaks. Lisaks kaasneb allergiaga sageli tugev nina sügelus, mida külmetuse puhul esineb harvemini.
3. Silmade ärritus (allergiline konjunktiviit)
Kuigi ka külmetus võib silmad vesiseks teha, on allergia puhul silmade sümptomid tavaliselt intensiivsemad. Silmad võivad muutuda punaseks, tursuda ja meeletult sügeleda. Sageli tekib tunne, nagu oleks liivatera silmas. See reaktsioon tekib, kui õhus lendlevad mikroskoopilised allergeenid satuvad silma limaskestale. Kui märkate, et “külmetusega” kaasneb talumatu silmade sügelus, on see tugev vihje allergiale.
4. Köha ja hingamisraskused
Kassiallergia võib mõjutada ka alumisi hingamisteid, põhjustades kuiva köha, vilistavat hingamist või raskustunnet rinnus. See on eriti ohtlik inimestele, kellel on eelsoodumus astmaks. Erinevalt külmetusköhast, mis on sageli rögane ja möödub koos haigusega, võib allergiline köha kesta nädalaid või kuid, niikaua kui allergeen on keskkonnas.
5. Nahareaktsioonid
See on sümptom, mida külmetuse puhul kunagi ei esine. Kui kass teid lakub või kui puutute kokku pinnaga, kus kass on maganud, ja sellele järgneb naha punetus, sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), on diagnoos peaaegu kindel. Mõnikord võib nahareaktsioon tekkida ka lihtsalt õhus lendlevate osakeste tõttu, põhjustades näo või kaela piirkonnas ekseemi ägenemist.
Kuidas ajaliselt ja olustikuliselt vahet teha?
Lisaks sümptomite iseloomule on oluline jälgida nende kestust ja tekkimise aega. See on sageli võti õige diagnoosi leidmiseks.
- Kestus: Külmetushaigus kestab tavaliselt 7–10 päeva, harva kauem kui kaks nädalat. Allergia kestab täpselt nii kaua, kui olete allergeeniga kokkupuutes. Kui teil on kodus kass, võivad sümptomid olla aastaringsed ja kroonilised.
- Palavik ja lihasvalu: Külmetuse ja gripiga kaasneb sageli palavik, kehavalu ja üldine nõrkus. Kassiallergia ei põhjusta kunagi palavikku. Kui tunnete end füüsiliselt hästi (teil on energiat), kuid nina jookseb ja silmad sügelevad, on see tõenäoliselt allergia.
- Tekkimise kiirus: Külmetusnähud arenevad tavaliselt paari päeva jooksul pärast nakatumist. Allergilised reaktsioonid võivad tekkida minutite jooksul pärast kassiga ruumi sisenemist või kassi puudutamist. Samas on olemas ka hilinenud reaktsioon, kus sümptomid (näiteks ninakinnisus) tekivad alles 4–8 tundi hiljem, mis muudab seose loomise keerulisemaks.
Mis on tegelik allergeen?
Levinud müüt on see, et inimesed on allergilised kassi karvade vastu. Tegelikult ei ole karv ise allergeen. Peamine süüdlane on valk nimega Fel d 1. Seda valku toodetakse kassi süljes, rasunäärmetes ja pärakuümbruse näärmetes. Kuna kassid on äärmiselt puhtust armastavad loomad ja lakuvad end pidevalt, kannavad nad selle valgu oma karvkattele.
Kui sülg kuivab, muutuvad valguosakesed mikroskoopilisteks ja hakkavad koos kõõma ning tolmuga õhus lendlema. Need osakesed on nii väikesed ja kerged, et võivad püsida õhus tunde pärast seda, kui kass on ruumist lahkunud. Veelgi enam, need on kleepuvad ja haakuvad kergesti riietele, mööblile ja seintele. See selgitab, miks allergik võib tunda sümptomeid isegi koolis või tööl, kui kolleegil on kodus kass – allergeenid reisivad riietega kaasa.
KKK: Sagedased küsimused kassiallergia kohta
Kas on olemas hüpoallergeenseid kasse?
Täielikult allergiavaba kassi ei ole olemas. Kuigi mõned tõud (nagu sfinksid või siberi kassid) võivad toota vähem Fel d 1 valku või levitada vähem karvu, toodavad nad siiski allergeene sülje ja nahaga. Iga inimese reaktsioon on individuaalne, seega “hüpoallergeenne” kass võib ühele sobida, kuid teisele mitte.
Kas kassiallergia võib tekkida täiskasvanueas?
Jah, absoluutselt. Allergia võib välja kujuneda igas eluetapis. On täiesti võimalik, et olete lapsepõlves kasvanud koos kassidega ilma probleemideta, kuid 30-aastaselt tekib äkiline allergiline reaktsioon. Immuunsüsteem on dünaamiline ja võib muutuda.
Kas ma pean kassist loobuma, kui mul on allergia?
Mitte tingimata, kuigi see on arstide esimene soovitus. Paljud inimesed elavad koos kerge allergiaga, kasutades antihistamiine, tõhusaid õhupuhasteid ja hoides kassi magamistoast eemal. Raskete astmaatiliste sümptomite korral võib kooselu siiski osutuda tervisele liiga ohtlikuks.
Kuidas testida, kas mul on kassiallergia või külmetus?
Kõige kindlam viis on pöörduda allergoloogi poole. Naha torketestid (Prick-testid) annavad vastuse 15–20 minutiga. Samuti saab teha vereanalüüsi spetsiifiliste IgE antikehade määramiseks. Koduseks testimiseks võite proovida veeta paar päeva keskkonnas, kus pole kasse – kui sümptomid kaovad ja naasevad kassi juurde minnes, on põhjus selge.
Kas keha võib allergiaga harjuda?
Mõnel juhul võib tekkida loomulik tolerantsus oma kassi suhtes aja jooksul, kuid see ei ole garanteeritud ja sageli juhtub vastupidine – allergia süveneb. Immunoteraapia (süstid või tabletid) on meditsiiniline viis keha harjutamiseks allergeeniga, mis võib pakkuda pikaajalist leevendust.
Praktilised sammud koduse allergeenitaseme vähendamiseks
Kui kahtlustate, et teie “igavene külmetus” on tegelikult kassiallergia, kuid soovite lemmikloomaga kooselu jätkata, on kriitilise tähtsusega vähendada allergeenide hulka oma elukeskkonnas. Lihtne koristamine harjaga ei aita, vaid võib olukorda hullemaks muuta, paisates tolmu õhku. Vaja on strateegilist lähenemist.
Esiteks investeerige kvaliteetsesse HEPA-filtriga õhupuhastisse. HEPA-filtrid suudavad kinni püüda mikroskoopilisi kassi kõõma ja sülje osakesi, mida tavalised filtrid läbi lasevad. Hoidke seade töös eriti nendes ruumides, kus veedate kõige rohkem aega. Teine oluline samm on luua “kassivaba tsoon”, milleks peaks ideaalis olema magamistuba. Hoides magamistoa uks alati suletuna ja mitte lubades kassi voodisse, annate oma immuunsüsteemile vähemalt 8 tundi puhkust igal öösel, mis võib märgatavalt vähendada hommikust ninakinnisust ja väsimust.
Samuti tasub üle vaadata oma kodu sisustus. Vaibad ja pehme mööbel on tõelised allergeenide kogujad. Võimalusel asendage vaipkatted parketi või laminaadiga ning eelistage nahk- või kunstnahkmööblit, mida on lihtne niiske lapiga puhastada. Kassi pesemine spetsiaalse šampooniga võib ajutiselt vähendada allergeenide hulka karvkattel, kuid see efekt on lühiajaline ja võib olla loomale stressirohke. Selle asemel peske regulaarselt oma käsi pärast kassi silitamist ja vahetage riideid, kui olete loomaga lähedalt kokku puutunud. Järjepidev allergeenide hulga vähendamine koos õige raviga võimaldab paljudel allergikutel nautida lemmiklooma seltsi ilma pideva “külmetuseta”.
