Hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex (SM) on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mis võib tabada inimesi ootamatult, sageli just nende kõige aktiivsemas elueas – kahekümnendates kuni neljakümnendates eluaastates. Kuna haigus kahjustab närvikiude ümbritsevat kaitsekihti ehk müeliini, võivad signaalid aju ja ülejäänud keha vahel aeglustuda või sootuks katkeda. See, mis teeb haiguse avastamise eriti keeruliseks, on selle äärmiselt varieeruv iseloom. Ühel päeval võib inimene tunda end täiesti tervena, järgmisel aga kogeda seletamatut väsimust või kummalist surinat kätes. Paljud neist varajastest märkidest on nii peenekoelised või mööduvad, et neid peetakse ekslikult stressi, ületöötamise või vitamiinipuuduse tagajärjeks. Ometi on just varajane märkamine võtmetähtsusega, et haiguse kulgu aeglustada ja elukvaliteeti säilitada.
Miks hulgiskleroosi nimetatakse sageli “tuhande näoga haiguseks”?
Hulgiskleroos ei avaldu kõigil ühtemoodi. Haiguse sümptomid sõltuvad otseselt sellest, milline närvisüsteemi osa on parasjagu kahjustada saanud. Kui kahjustus tekib nägemisnärvis, tekivad nägemishäired; kui seljaajus, võivad tekkida probleemid kõndimise või põiega. See ettearvamatus ongi põhjus, miks diagnoosimine võib võtta aega kuid või isegi aastaid.
Paljud inimesed elavad aastaid teadmatuses, kogedes sümptomeid, mis ilmuvad ja kaovad (nn retsidiveeruv kulg). See tsüklilisus – ägenemised vaheldumisi paranemisperioodidega – uinutab sageli valvsust. Siiski on olemas kindlad mustrid ja spetsiifilised sümptomid, mis korduvad paljude patsientide lugudes, kuid mida esialgu ei osata seostada neuroloogilise haigusega.
Nägemishäired kui üks esimesi hoiatusmärke
Väga sageli on esimene märk, mis sunnib inimest arsti poole pöörduma, seotud silmadega. Kuid siin ei räägi me tavalisest lühinägelikkusest, mis prillidega korda saab. Hulgiskleroosi puhul on tegemist spetsiifilisemate probleemidega.
- Optiline neuriit (nägemisnärvi põletik): See on üks levinumaid varajasi sümptomeid. Tavaliselt haarab see ühte silma ja avaldub äkilise nägemise hägustumisena või värvide (eriti punase) tuhmumisena. Paljud patsiendid kirjeldavad ka valu silma liigutamisel.
- Topeltnägemine (diploopia): See tekib, kui silmalihaseid kontrollivad närvid saavad kahjustada, mistõttu silmad ei liigu enam sünkroonis.
- Silmade tahtmatud liigutused (nüstagm): See võib tekitada tunde, nagu maailm liiguks või hüppaks silme ees, põhjustades pearinglust ja iiveldust.
Kuna need sümptomid võivad paari nädala jooksul iseenesest taanduda, lükkavad inimesed sageli silmaarsti külastust edasi, arvates, et silmad on lihtsalt väsinud.
Sensoorsed häired: surinad, sipelgad ja tuimus
Kas olete kunagi tundnud, et käsi või jalg on “ära surnud”, sest magasite ebamugavas asendis? Hulgiskleroosi patsiendid kogevad sarnaseid aistinguid ilma ilmse põhjuseta. Neid tundlikkuse häireid nimetatakse paresteesiateks ja need on ühed sagedasemad, kuid enim ignoreeritud sümptomid.
Need aistingud võivad avalduda mitmel moel:
- Tuimus: Võimetus tunda puudutust, temperatuuri või valu teatud kehapiirkondades. See võib olla ohtlik, näiteks kui inimene ei tunne kuuma vett ja saab põletada.
- Kipitus ja “sipelgad”: Pidev või hootine surin sõrmedes, varvastes või isegi näos.
- Lhermitte’i sündroom: See on väga spetsiifiline märk, mida kirjeldatakse kui elektrilöögi laadset tunnet, mis jookseb mööda selgroogu alla, kui inimene painutab kaela ettepoole. See viitab sageli kahjustusele kaelaosas paiknevas seljaajus.
- MS-kallistus (MS Hug): Kummaline ja hirmutav tunne, nagu keegi pigistaks tugevalt ümber rindkere või vöö. See on tingitud väikestest lihasspasmidest rinnakorvi vahel.
Kurnav väsimus, mida uni ei leevenda
Väsimus on tänapäeva kiires maailmas tavaline, kuid hulgiskleroosiga seotud väsimus on midagi enamat kui lihtsalt unisus pärast pikka tööpäeva. Seda nimetatakse sageli lassituudiks.
SM-iga seotud väsimusel on selged eripärad:
- See tekib sageli hommikul, isegi pärast korralikku ööund.
- See süveneb päeva jooksul järsult.
- See ei ole proportsioonis tehtud füüsilise pingutusega (näiteks võib duši all käimine tunduda maratonijooksuna).
- Kuumus ja niiskus muudavad selle oluliselt hullemaks.
Inimesed süüdistavad selles sümptomis sageli oma elustiili, depressiooni või vanust, mõistmata, et see on keha reaktsioon närvisüsteemi põletikule ja vajadusele kasutada kahjustatud närviteede kompenseerimiseks rohkem energiat.
Tasakaaluhäired ja pearinglus
Kuna hulgiskleroos mõjutab väikeaju, mis koordineerib liigutusi ja tasakaalu, võivad inimesed märgata, et nad on muutunud kohmakamaks. Sageli pannakse see hajameelsuse arvele.
Sümptomid võivad hõlmata komistamist siledal maal, raskusi sirgjooneliselt kõndimisel või esemete pillamist käest. Pearinglus ehk vertiigo on samuti levinud – tunne, et tuba käib ringi, isegi paigal istudes. See erineb tavalisest pea pööritamisest (näiteks kiiresti püsti tõustes) selle poolest, et see võib kesta tunde või päevi ja sellega kaasneb sageli iiveldus.
Põie- ja sooleprobleemid: Teemad, millest vaikitakse
See on valdkond, millest patsiendid räägivad arstile kõige vähem, pidades seda piinlikuks või seostades seda sünnitusejärgsete muutuste või vananemisega. Ometi esineb põiehäireid ligi 80% hulgiskleroosiga patsientidest mingil haiguse etapil.
Probleemid võivad olla kahesuunalised:
- Uriinipidamatus või sundtung: Vajadus tormata tualetti koheselt, suutmatus uriini kinni hoida.
- Uriini retentsioon: Raskused põie täielikul tühjendamisel, mis võib viia korduvate kuseteede põletikeni.
Need sümptomid tekivad, kuna närvisignaalid põie ja aju vahel on häiritud. Varajane ravi võib siin elukvaliteeti märkimisväärselt parandada, mistõttu ei tohiks neid sümptomeid kunagi ignoreerida.
Kognitiivsed muutused ja “ajuudu”
Umbes pooltel hulgiskleroosiga inimestel esineb kognitiivseid häireid. Need ei tähenda intelligentsuse langust, vaid pigem teatud vaimsete protsesside aeglustumist. Inimesed võivad märgata, et neil on raskem keskenduda, nad unustavad kokkulepitud kohtumisi või ei suuda leida õigeid sõnu (n-ö “keelel on” tunne).
Seda nimetatakse sageli “ajuuduks” (brain fog). Kuna need probleemid võivad olla peened ja muutlikud, seostavad inimesed seda sageli stressi, menopausi või lihtsalt “hajameelsusega”. Samuti on levinud emotsionaalsed muutused, nagu seletamatu nutuhood või naeruhood, mis ei vasta olukorrale (pseudobulbaarne afekt), ning depressioon, mis on nii haiguse sümptom kui ka reaktsioon diagnoosile.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Siin on vastused mõningatele kõige sagedasematele küsimustele, mis tekivad seoses hulgiskleroosi sümptomite ja olemusega.
Kas hulgiskleroos on pärilik haigus?
Hulgiskleroos ei ole otseselt pärilik haigus, mis tähendab, et see ei kandu automaatselt vanemalt lapsele. Küll aga on geneetiline eelsoodumus olemas. Kui lähisugulasel (vanem, õde-vend) on SM, on risk haigestuda veidi kõrgem kui üldpopulatsioonis, kuid siiski suhteliselt madal (umbes 2-3%).
Kas sümptomid on alati püsivad?
Ei. Enamikul patsientidest diagnoositakse alguses retsidiveeruv-remiteeruv hulgiskleroos. See tähendab, et sümptomid tekivad (ägenemine), kestavad mõned päevad või nädalad, ja seejärel taanduvad osaliselt või täielikult (remissioon). Aja jooksul võib haigus muutuda progresseeruvaks, kus sümptomid süvenevad ilma selgete taastumisperioodideta.
Kuidas mõjutab kuumus hulgiskleroosi sümptomeid?
See on väga levinud nähtus, mida tuntakse Uhthoffi fenomenina. Kehatemperatuuri tõus (kas palaviku, kuuma ilma, sauna või füüsilise koormuse tõttu) võib ajutiselt halvendada sümptomeid, nagu nägemishäired või väsimus. See ei tähenda haiguse süvenemist, vaid seda, et kahjustatud närvid juhivad kuumaga signaale halvemini. Jahtudes sümptomid tavaliselt taanduvad.
Kas hulgiskleroosi on võimalik täielikult välja ravida?
Hetkel ei ole hulgiskleroosi jaoks täielikku ravi, mis haiguse kaotaks. Küll aga on meditsiin teinud tohutuid edusamme. On olemas lai valik haigust modifitseerivaid ravimeid, mis vähendavad ägenemiste arvu, aeglustavad haiguse progresseerumist ja aitavad vältida puude teket. Sümptomaatiline ravi aitab hallata igapäevaseid vaevusi nagu valu, spastilisus ja põiehäired.
Millal on aeg konsulteerida neuroloogiga?
Üksik sümptom, nagu ajutine käe suremine või väsimusperiood, ei tähenda kohe hulgiskleroosi. Inimkeha on keeruline ja paljud süütumad seisundid võivad põhjustada sarnaseid kaebusi. Ohumärgiks on aga sümptomite kordumine, kestvus ja kombinatsioon.
Arsti poole peaks kindlasti pöörduma, kui:
- Kogete nägemishäireid, eriti ühes silmas koos valuga või topeltnägemist.
- Tunnete seletamatut nõrkust või tuimust jäsemetes, mis kestab kauem kui 24 tundi.
- Teil on tasakaaluhäired, mis segavad kõndimist.
- Kogete “elektrilöögi” laadseid aistinguid seljas või jäsemetes.
- Sümptomid on episoodilised – need ilmuvad, kaovad ja ilmuvad mõne aja pärast uuesti.
Enne neuroloogi visiiti on soovitatav pidada sümptomite päevikut. Pange kirja, millal sümptom tekkis, kui kaua see kestis, mis seda leevendas või halvendas ning kas see segas igapäevaseid toimetusi. Kuna SM on diagnoos, mis pannakse sageli välistamise teel (tehakse MRT uuringud, lumbaalpunktsioon ja vereanalüüsid teiste haiguste välistamiseks), on täpne haiguslugu arstile hindamatu väärtusega tööriist. Pidage meeles, et tänapäevane ravi on kõige tõhusam just haiguse varajases faasis, mistõttu ei tasu kahtluse korral kontrolli minekut edasi lükata.
