Inimese papilloomiviirus (HPV) on maailmas üks levinumaid sugulisel teel levivaid infektsioone, kuid paradoksaalsel kombel räägitakse sellest avalikkuses sageli vaid naiste tervise kontekstis. See on ohtlik eksiarvamus, mis jätab paljud mehed teadmatusse omaenda terviseriskide ja viiruse kandluse osas. Kuigi enamik HPV tüvesid on organismile ohutud ja immuunsüsteem saab neist ise jagu, on olemas teatud viirustüübid, mis võivad meestel põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, alates ebamugavatest kondüloomidest kuni vähkkasvajateni. Kuna meestel puudub riiklikult korraldatud laiaulatuslik sõeluuring, mis oleks võrreldav naiste emakakaelavähi skriininguga, lasub vastutus sümptomite märkamisel ja tervisekontrollil suuresti mehel endal. Teadlikkus varjatud sümptomitest on esimene ja kõige olulisem samm enda ja oma partneri tervise kaitsmisel.
Mis on HPV ja miks see on meestele ohtlik?
HPV ei ole üksik viirus, vaid suur viiruste perekond, kuhu kuulub üle 200 erineva tüübi. Neist umbes 40 levivad otsese seksuaalse kontakti kaudu, mõjutades suguelundeid, pärakupiirkonda ning suud ja kurku. Meeste tervise seisukohalt on oluline eristada kahte peamist kategooriat:
- Madala riskiga HPV tüübid: Need tüübid (näiteks HPV 6 ja 11) ei põhjusta tavaliselt vähki, kuid on vastutavad umbes 90% ulatuses suguelundite tüügaste ehk kondüloomide tekke eest. Need on pigem kosmeetilised ja ebamugavad, kuid mitte eluohtlikud.
- Kõrge riskiga HPV tüübid: Need on onkogeensed viirused (näiteks HPV 16 ja 18), mis võivad põhjustada rakkude mutatsioone. Pikaajaline infektsioon nende tüvedega võib viia peenise-, päraku- või suuneeluvähi tekkeni.
Suurim oht seisneb selles, et enamik kõrge riskiga nakkusi kulgeb täiesti ilma sümptomiteta. Mees võib olla viirusekandja aastaid, ilma et tal oleks aimugi, andes seda pahaaimamatult edasi oma partneritele või lastes viirusel oma organismis kahjustusi tekitada.
Kõige ilmekam märk: kondüloomid ehk suguelundite tüükad
Kõige sagedasem nähtav HPV sümptom meestel on suguelundite tüükad. Need võivad ilmuda nädalaid, kuidid või isegi aastaid pärast kokkupuudet nakatunud partneriga. Tüügaste välimus ja asukoht võivad varieeruda, mistõttu on oluline osata neid ära tunda.
Tüükad võivad välja näha järgmiselt:
- Väikesed, nahavärvi või veidi tumedamad mügarikud.
- Lillkapsast meenutava pinnaga moodustised.
- Üksikud kolded või grupeerunud kobarad.
- Lamedad, vaevumärgatavad laigud või nahapinnast kõrgemad näsakesed.
Meestel võivad kondüloomid tekkida peenise eesnahale, peenise varrele, munandikotile, päraku ümbruse nahale või harvematel juhtudel ka reite sisekülgedele. Kuigi tüükad ei ole tavaliselt valusad, võivad need põhjustada sügelust, ebamugavustunnet või veritsust seksuaalvahekorra ajal.
Varjatud ja haruldasemad sümptomid: vähieelne seisund ja vähk
Kui madala riskiga viirus annab endast märku tüügastega, siis kõrge riskiga HPV on sageli “vaikne tapja”. Sümptomid tekivad alles siis, kui viirus on põhjustanud rakulisi muutusi, mis on arenenud vähiks. Seetõttu on äärmiselt oluline jälgida oma keha ja reageerida muutustele kiiresti.
Pärakuvähk
HPV on peamine pärakuvähi põhjustaja. Risk on suurem meestel, kes on vahekorras meestega, kuid see võib tabada igaüht. Sümptomid võivad sarnaneda hemorroididega, mistõttu diagnoos sageli hilineb:
- Veritsus pärakust.
- Valu või surve tunne päraku piirkonnas.
- Sügelus või eritis pärakust.
- Muutused soole tühjendamisel või väljaheite kujus.
Peenisevähk
See on haruldane vähivorm, kuid tugevalt seotud HPV-ga. Varajases staadiumis on see ravitav, kuid nõuab tähelepanelikkust:
- Naha paksenemine või värvimuutus peenisel.
- Haavand, mis ei parane (sageli valutu).
- Punakas, sametine lööve.
- Väikesed koorikuga kaetud mügarikud.
Suuneeluvähk
Viimastel aastakümnetel on drastiliselt kasvanud meeste haigestumine HPV-st põhjustatud kurgu- ja suuvähki. See on sageli seotud oraalseksiga. Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida:
- Püsiv kurguvalu või kõrvavalu.
- Häälitsuste muutumine, püsiv häälekähedus.
- Valulik neelamine.
- Tükk või mass kaelal (lümfisõlmede suurenemine).
- Seletamatu kaalulangus.
Kuidas HPV levib ja kes on riskigrupis?
Levinud müüt on, et HPV levib vaid kehavedelike kaudu. Tegelikkuses levib viirus naha-naha kontaktil. See tähendab, et kondoom pakub küll kaitset, kuid see ei ole 100% tõhus, kuna viirus võib asuda piirkonnas, mida kondoom ei kata (näiteks munandikotil või reite siseküljel).
Riskitegurid, mis suurendavad meestel HPV-ga seotud terviseprobleemide tõenäosust, on järgmised:
- Seksuaalpartnerite arv: Mida rohkem partnereid, seda suurem on tõenäosus viirusega kokku puutuda.
- Nõrgestatud immuunsüsteem: HIV-positiivsetel meestel või siirdatud organitega patsientidel on suurem risk, et organism ei suuda viirust tõrjuda ja tekivad tüsistused.
- Suitsetamine: Tubakasuits nõrgestab limaskestade kaitsevõimet, muutes vähi tekke HPV olemasolul tõenäolisemaks.
- Vaktsineerimata staatus: Mehed, kes pole saanud HPV vaktsiini, on avatud kõikidele viirustüvedele.
Kuidas meestel HPV-d diagnoositakse?
Erinevalt naistest, kellele tehakse regulaarselt PAP-teste emakakaelavähi ennetamiseks, ei ole meestele praegu ühtset, heaks kiidetud rutiinset HPV testi asümptomaatilise infektsiooni tuvastamiseks. See teeb olukorra keeruliseks.
Diagnoosimine toimub tavaliselt järgmistel viisidel:
- Visuaalne vaatlus: Arst (uroloog, nahaarst või veneroloog) diagnoosib kondüloome visuaalse vaatluse teel. Vajadusel kasutatakse spetsiaalseid lahuseid, mis muudavad kahjustatud koe valgeks ja paremini nähtavaks.
- Biopsia: Kui nahamoodustis on ebatüüpiline või on kahtlus vähile, võetakse koetükk laboratoorseks analüüsiks.
- Päraku PAP-test: Meestele, kes kuuluvad kõrgesse riskigruppi (näiteks HIV-positiivsed mehed või mehed, kellel on anaalseksuaalsuhteid), võidakse pakkuda päraku limaskesta rakkude analüüsi, et avastada vähieelseid muutusi.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan end HPV vastu testida, kui mul pole sümptomeid?
Hetkel ei soovitata meestele rutiinset HPV testimist (DNA testi), kui puuduvad nähtavad sümptomid. See on tingitud sellest, et viirus on väga levinud ja enamikul juhtudel kaob see iseenesest ilma ravi vajamata. Positiivne testitulemus ilma haigusnähtudeta tekitaks sageli asjatut ärevust, kuna spetsiifiline ravi viiruse enda vastu puudub.
Kas HPV põhjustab meestel viljatust?
Üldjuhul HPV otsest viljatust ei põhjusta. Siiski on mõned uuringud näidanud, et viirus võib vähendada spermatosoidide liikuvust, mis võib raskendada viljastamist. Suurem oht viljakusele on seotud pigem HPV raviprotseduuridega (näiteks ulatuslik kondüloomide eemaldamine kusiti piirkonnas) või kui viirus on arenenud kaugele ja vajab agressiivset vähiravi.
Kas kondüloomide eemaldamine tähendab, et olen viirusest vaba?
Ei, kondüloomide eemaldamine (külmutamine, laserravi, kreemid) kaotab vaid nähtavad sümptomid. Viirus võib jääda naha sisse ja limaskestale “uinuvas” olekus. See tähendab, et tüükad võivad tagasi tulla ja inimene võib endiselt olla nakkusohtlik. Siiski suudab immuunsüsteem enamikul inimestel viiruse 1–2 aasta jooksul organismist täielikult elimineerida.
Kas täiskasvanud mees saab end veel vaktsineerida?
Jah. Kuigi vaktsineerimine on kõige tõhusam enne seksuaalelu alustamist, on see soovitatav ka täiskasvanud meestele (tavaliselt kuni 26. või isegi 45. eluaastani sõltuvalt arsti soovitusest). Vaktsiin kaitseb nende tüvede eest, millega organism pole veel kokku puutunud, ja vähendab märkimisväärselt vähi ning tüügaste riski tulevikus.
Vastutustundlik käitumine ja avatud suhtlus partneriga
HPV diagnoos või kahtlus võib tekitada suhetes pingeid, hirmu ja ebakindlust. Oluline on mõista, et viiruse olemasolu ei viita tingimata truudusetusele. HPV võib organismis peituda aastaid, enne kui see avaldub sümptomitena. Seetõttu on võimatu täpselt kindlaks teha, millal või kellelt nakkus saadi.
Kõige parem strateegia on ausus ja avatus. Kui avastate endal kondüloome või muid kahtlasi muutusi, hoiduge seksuaalsest kontaktist ja pöörduge arsti poole. Partneri teavitamine on kriitilise tähtsusega, et ka tema saaks oma tervist kontrollida. See ei ole häbiasi, vaid märk hoolivusest ja vastutustundest. Lisaks on regulaarne enesekontroll duši all käies lihtsaim viis varajaste muutuste märkamiseks. Kombineerides teadlikkuse, vaktsineerimise ja tervislikud eluviisid (suitsetamisest loobumine), on võimalik viiruse negatiivset mõju meeste tervisele oluliselt vähendada.
