Hemorroidid on teema, millest seltskonnas valjuhäälselt ei räägita, kuid mis ometi puudutab elu jooksul märkimisväärset osa elanikkonnast. See on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed tunnevad ebamugavustunnet või valu pärasoole piirkonnas, kuid valehäbi tõttu lükatakse arstivisiiti sageli edasi viimase hetkeni. Kuigi enamikul juhtudel ei kujuta hemorroidid endast eluohtlikku seisundit ja on koduste vahenditega kontrolli all hoitavad, on olukordi, kus sümptomite eiramine võib viia tüsistusteni või varjata hoopis tõsisemaid terviseprobleeme. On äärmiselt oluline osata eristada tavapärast ebamugavust ohumärkidest, mis nõuavad kiiret sekkumist.
Mis on hemorroidid ja miks need tekivad?
Hemorroidid, mida rahvakeeli kutsutakse ka pärakuveenikomudeks, on sisuliselt laienenud veresooned pärasoole alaosas või päraku piirkonnas. Need on sarnased veenilaienditele, mida võime näha jalgadel. Anatoomiliselt on meil kõigil need veresoonte padjandid olemas ja neil on oluline roll pidavuse tagamisel, kuid probleemid tekivad siis, kui need padjandid suurenevad, põletikuliseks muutuvad või välja sopistuvad.
Hemorroidid jagunevad asukoha järgi kaheks peamiseks tüübiks, mis võivad anda erinevaid sümptomeid:
- Sisemised hemorroidid: Need asuvad pärasoole sees. Tavaliselt ei ole neid näha ega tunda, kuna selles piirkonnas on vähem valutundlikke närve. Nende peamiseks tunnuseks on sageli valutu veritsus roojamisel.
- Välimised hemorroidid: Need asuvad päraku ümbruse naha all. Kuna see piirkond on närvilõpmetega väga hästi varustatud, on välimised hemorroidid sageli valulikud, sügelevad ja võivad veritseda.
Tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid peamine mehhanism on suurenenud surve vaagnapiirkonna veenidele. Sagedasemad riskitegurid on krooniline kõhukinnisus ja sellega kaasnev punnitamine, rasedus, raskuste tõstmine, ülekaal ning istuv eluviis.
Levinumad sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida
Enne kui räägime sellest, millal arsti poole pöörduda, on vaja mõista, millised on tüüpilised sümptomid. Paljud inimesed elavad nende sümptomitega aastaid, pidades neid normaalseks elu osaks, kuid tegelikult on võimalik elukvaliteeti oluliselt parandada.
Kõige sagedasem sümptom on veritsus. Tavaliselt märgatakse tualettpaberil või WC-potis heledat, erkpunast verd. See on märk sellest, et veri pärineb pärasoole alaosast või pärakust, mitte seedetrakti kõrgematest osadest. Teine levinud kaebus on sügelus ja ärritus päraku piirkonnas, mis on tingitud limaskesta eritisest ja põletikust.
Välimiste hemorroidide puhul on sageli tunda valu või ebamugavustunnet, eriti istudes. Kui välimises hemorroidis tekib verehüüve ehk tromb, võib valu muutuda väga tugevaks ja tekkida nahaalune kõva, valulik moodustis.
Millal on arsti külastamine hädavajalik?
Kuigi apteegis on saadaval lai valik käsimüügiravimeid, mis leevendavad sümptomeid, on teatud olukorrad, kus iseravimine on ohtlik. Arsti poole pöördumine ei ole vajalik mitte ainult hemorroidide raviks, vaid eelkõige selleks, et välistada teised, potentsiaalselt eluohtlikud haigused, nagu pärasoolevähk või põletikulised soolehaigused.
Peaksite kindlasti konsulteerima arstiga (perearsti või proktoloogiga) järgmistel juhtudel:
1. Veritsus pärasoolest
Igasugune veritsus pärasoolest vajab meditsiinilist kontrolli. Kuigi hemorroidid on kõige levinum põhjus, ei saa te ise olla kindel, et tegemist pole millegi muuga. Erilist tähelepanu nõuab olukord, kui:
- Veri ei ole erkpunane, vaid tume või segunenud väljaheitega.
- Veritsus on rohke või ei lakka.
- Veritsusega kaasneb nõrkus või pearinglus.
2. Muutused sooletöös
Kui märkate püsivaid muutusi oma soolestiku töös, mis ei ole seotud toitumise muutusega, on see ohumärk. Siia alla kuuluvad krooniline kõhukinnisus vaheldumisi kõhulahtisusega, väljaheite kuju muutumine (näiteks pliiatspeenike väljaheide) või tunne, et sool ei tühjene täielikult.
3. Tugev valu ja tromboos
Kui tunnete äkilist ja väga tugevat valu päraku piirkonnas, võib tegemist olla tromboosiga ehk verehüübe tekkega hemorroidi sisse. See seisund on äärmiselt valulik ja võib vajada kiiret väikest kirurgilist sekkumist trombi eemaldamiseks, mis toob kohese leevenduse.
4. Sümptomite püsivus
Kui olete proovinud apteegist saadavaid salve, küünlaid ja elustiili muutusi (rohkem kiudaineid, rohkem vett) vähemalt nädala jooksul, kuid sümptomid ei leevendu või muutuvad hullemaks, on aeg spetsialisti vastuvõtuks. Pikaajaline veritsus, isegi kui see on vähene, võib viia aneemia ehk kehvveresuseni.
Diagnostika: mida oodata arstivisiidil?
Paljud inimesed lükkavad arsti juurde minekut edasi hirmust või häbist uuringute ees. Tegelikkuses on proktoloogi vastuvõtt rutiinne ja arstid suhtuvad sellesse professionaalselt. Visiit algab tavaliselt vestlusega sümptomitest ja haigusloost.
Sellele järgneb füüsiline läbivaatus. Arst võib teostada digitaalse rektaalse uuringu (sõrmega kompamine), et tunda ebatavalisi moodustisi. Sageli kasutatakse ka anoskoopiat – protseduuri, kus väikese valgustatud toru abil vaadatakse pärasoole alumist osa. See on tavaliselt valutu, kuigi võib tekitada survetunnet. Vajadusel, eriti kui on kahtlus muudele haigustele või patsiendi vanus on üle 50 aasta, võidakse suunata koloskoopiasse, et uurida kogu jämesoolt.
Ravi ja ennetamine: rohkem kui vaid salvid
Hemorroidide ravi sõltub haiguse staadiumist. Kergematel juhtudel piisab konservatiivsest ravist. See hõlmab kiudainerikast dieeti (köögiviljad, puuviljad, täisteratooted), piisavat vee tarbimist ja istuvate vannide tegemist. Eesmärk on muuta väljaheide pehmeks, et vähendada survet ja punnitamist.
Kui kodused vahendid ei aita, on olemas mitmeid minimaalselt invasiivseid protseduure, mida saab teha ambulatoorselt:
- Kummirõngastega ligeerimine: Kõige levinum meetod sisemiste hemorroidide raviks. Hemorroidi jalamile asetatakse kummirõngas, mis katkestab verevarustuse, mille tulemusena hemorroid kuivab ja kukub ära.
- Skleroteraapia: Hemorroidi süstitakse keemilist lahust, mis põhjustab selle kokkutõmbumist.
- Infrapuna koagulatsioon: Kasutatakse kuumust hemorroidi kude armistamiseks ja verevarustuse vähendamiseks.
Vaid väike osa patsientidest, umbes 10%, vajab kirurgilist operatsiooni ehk hemorroidektoomiat. Seda tehakse tavaliselt siis, kui teised meetodid pole aidanud või on tegemist väga suurte ja väljasopistunud hemorroididega.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele kõige sagedamini tekkivatele küsimustele seoses hemorroidide ja arsti poole pöördumisega.
Kas hemorroidid võivad iseenesest kaduda?
Jah, kergemad hemorroidid võivad taanduda iseenesest paari päeva jooksul, eriti kui kõrvaldate algpõhjuse (nt kõhukinnisuse). Siiski, suurenenud veresoonte “kotid” ei kao täielikult anatoomiliselt, vaid tõmbuvad kokku ja sümptomid kaovad. Kui elustiil ei muutu, on suur tõenäosus, et need ägenevad uuesti.
Kas veri tualettpaberil tähendab alati hemorroide?
Ei, kuigi see on kõige sagedasem põhjus. Veri võib viidata ka anaalfissuurile (lõhe), polüüpidele, põletikulistele soolehaigustele (nagu haavandiline koliit) või harvematel juhtudel kasvajatele. Seetõttu on diagnoosimine spetsialisti poolt ülioluline, eriti kui olete üle 45-aastane.
Kas istuv töö põhjustab hemorroide?
Istuv töö iseenesest ei tekita hemorroide, kuid pikaajaline istumine suurendab survet päraku piirkonna veenidele ja aeglustab soolestiku tööd, mis võib viia kõhukinnisuseni. Soovitatav on teha iga tunni tagant pause ja liikuda.
Milline arst tegeleb hemorroididega?
Esmane kontakt on tavaliselt perearst, kes saab teha esmase läbivaatuse ja määrata ravi. Spetsiifilisemaks uuringuks ja raviks (sealhulgas protseduurideks) suunatakse patsient üldkirurgi või kitsama spetsialisti – proktoloogi vastuvõtule.
Tegutsemine parema tervise nimel
Hemorroidid on ebamugav, kuid ravitav tervisemure. Kõige olulisem sõnum on see, et te ei pea kannatama vaikuses ega tundma häbi oma keha pärast. Õigeaegne arsti poole pöördumine säästab teid pikaajalisest valust ja ebamugavusest ning annab kindlustunde, et teie tervisega on kõik korras.
Pidage meeles, et parim ravi on ennetus. Vaadake üle oma toidulaud, lisage menüüsse kiudaineid, jooge piisavalt vett ja liikuge regulaarselt. Kui aga sümptomid siiski tekivad, eriti kui esineb veritsust või tugevat valu, on meditsiiniline konsultatsioon ainus õige samm. Teie tervis on väärt seda, et ületada esialgne ebamugavustunne ja astuda samm lahenduse suunas.
