Raseduse ootus või hirm selle ees on emotsionaalselt laetud periood, mil iga väiksemgi muutus kehas võib tunduda märgina uuest elust. Paljud naised hakkavad oma keha tähelepanelikumalt jälgima juba mõned päevad pärast ovulatsiooni, otsides vihjeid, mis kinnitaksid rasestumist. Kuigi kõige kindlamaks tunnuseks on menstruatsiooni ärajäämine ja positiivne rasedustest, saadab keha sageli signaale juba varem. On oluline mõista, et iga naine ja iga rasedus on unikaalne – mõni tunneb muutusi juba viljastumise hetkel, samas kui teine ei märka midagi enne mitme kuu möödumist. Järgnevalt vaatleme põhjalikult, millised on need varajased märgid, miks need tekivad ja kuidas teha vahet premenstruaalsel sündroomil (PMS) ning rasedusel.
Millal esimesed raseduse tunnused tegelikult ilmnevad?
Et mõista sümptomite ajastust, tuleb esmalt aru saada, kuidas rasedust arvestatakse. Raseduse esimene nädal algab tegelikult viimase menstruatsiooni esimesest päevast, mis tähendab, et sel hetkel ei ole te veel rase. Viljastumine toimub tavaliselt tsükli keskel, ovulatsiooni ajal (umbes 14. päeval 28-päevase tsükli puhul).
Füüsilised sümptomid saavad tekkida alles pärast seda, kui viljastatud munarakk on kinnitunud emaka seinale. See protsess, mida nimetatakse pesastumiseks ehk implantatsiooniks, toimub tavaliselt 6–12 päeva pärast viljastumist. Just sel hetkel hakkab keha tootma rasedushormooni hCG (inimese kooriongonadotropiin), mis käivitab enamiku varajastest sümptomitest. Seega võivad esimesed õrnad märgid ilmneda umbes nädal enne oodatavat menstruatsiooni, kuid enamik naisi märkab neid alles siis, kui päevad on juba hilinenud.
Pesastumisveritsus ja kõhuvalu
Üks varasemaid märke, mida sageli aetakse segamini algava menstruatsiooniga, on pesastumisveritsus. See esineb umbes 25% rasedatest ja tekib siis, kui viljastatud munarakk tungib emaka limaskesta.
- Veritsuse iseloom: Erinevalt menstruatsioonist on pesastumisveritsus tavaliselt väga napp, pigem määrimine. Värvuselt on see sageli heleroosa või pruunikas, mitte erkpunane.
- Kestus: See kestab tavaliselt vaid mõne tunni kuni paar päeva.
- Krambid: Koos määrimisega võivad esineda kerged emakakrambid, mis meenutavad menstruatsioonivalusid, kuid on tavaliselt nõrgemad ja pigem torkivad või sikutavad.
Muutused rindades: tundlikkus ja suurenemine
Rinnad on ühed esimesed kehaosad, mis reageerivad hormonaalsetele muutustele. Juba 1–2 nädalat pärast viljastumist võivad rinnad muutuda valulikuks, tundlikuks või raskeks. See on tingitud östrogeeni ja progesterooni taseme kiirest tõusust, mis valmistab piimanäärmeid ette tulevaseks imetamiseks.
Lisaks valulikkusele võite märgata visuaalseid muutusi. Rinnanibude ümber asuv tume ala ehk areool võib muutuda tumedamaks ja suuremaks. Samuti võivad rinnad tunduda täidlasemad ning naha all võivad selgemalt nähtavale ilmuda veresooned. Kuigi rindade tundlikkus on ka levinud PMS-i sümptom, kipub raseduse puhul see tunne olema intensiivsem ja püsivam.
Väsimus ja kurnatus
Kas tunnete, et võiksite magada igal pool ja igal ajal? Ekstreemne väsimus on üks sagedasemaid varajase raseduse tunnuseid, mis võib alata juba esimesel nädalal pärast rasestumist. Selle peamiseks süüdlaseks on progesteroon, hormoon, mille tase tõuseb raseduse alguses hüppeliselt.
Progesteroon toimib loodusliku rahustina. Samal ajal peab keha tegema tohutut lisatööd: vererõhk võib langeda, veresuhkru tase kõigub ja vereloome intensiivistub, et varustada arenevat loodet toitainetega. See kõik kurnab organismi, mistõttu on täiesti normaalne tunda end esimestel kuudel pidevalt väsinuna. Tavaliselt taastub energia teisel trimestril.
Iiveldus ja maitsemeelte muutused
Kuulus “hommikune iiveldus” on mõneti eksitav termin, sest rasedusaegne iiveldus võib rünnata igal kellaajal – hommikul, päeval või öösel. Tavaliselt algab see sümptom umbes 4.–6. rasedusnädalal, kuid mõned naised tunnevad kerget pööritust juba varem.
Iiveldusega käivad sageli kaasas muutused maitse- ja lõhnatajus:
- Tundlikkus lõhnade suhtes: Varem meeldivad lõhnad (nagu kohv, parfüüm või praetud toit) võivad äkitselt muutuda väljakannatamatuks ja esile kutsuda oksendamisrefleksi.
- Maitsemuutused (düsgauusia): Paljud naised kirjeldavad kummalist metallimaitset suus. Samuti võib tekkida vastumeelsus teatud toitude suhtes või vastupidi – seletamatu isu millegi järele, mida varem ei söödud.
Kõhukinnisus ja sagedane urineerimine
Hormonaalsed muutused mõjutavad otseselt seedesüsteemi ja neerude tööd. Progesteroon lõõgastab silelihaseid kogu kehas, sealhulgas soolestikus. See aeglustab toidu liikumist seedetraktis, võimaldades toitainetel paremini imenduda ja jõuda looteni, kuid kõrvalnähuna põhjustab see sageli puhitust, gaase ja kõhukinnisust.
Samal ajal suureneb raseduse ajal vere hulk kehas, mis paneb neerud intensiivsemalt tööle, et vedelikku filtreerida. See toob kaasa sagedasema vajaduse tualetti külastada. Hilisemas raseduse faasis surub põiele kasvav emakas, kuid esimestel nädalatel on sagedane urineerimine puhtalt hormonaalne ja neerude tööga seotud nähtus.
Basaaltemperatuuri tõus
Kui olete harjunud jälgima oma basaaltemperatuuri (kehatemperatuur kohe pärast ärkamist) ovulatsiooni määramiseks, võite märgata selget mustrit. Tavaliselt tõuseb temperatuur ovulatsiooni ajal ja langeb uuesti vahetult enne menstruatsiooni algust. Kui aga olete rasestunud, püsib basaaltemperatuur kõrgel. Kui temperatuur püsib kõrgenenud tasemel kauem kui 18 päeva pärast ovulatsiooni, on see väga tugev märk rasedusest.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas rase saab olla ka ilma sümptomiteta?
Jah, täiesti võimalik. Iga organism reageerib rasedushormoonidele erinevalt. Mõned naised ei tunne esimestel kuudel peale menstruatsiooni ärajäämise mitte midagi ebatavalist. Sümptomite puudumine ei tähenda, et rasedusega oleks midagi valesti.
Millal on kõige õigem aeg teha rasedustest?
Kuigi apteekides on saadaval varajased testid, mis lubavad tulemust juba enne päevade algust, on kõige kindlam oodata ära päevade ärajäämine. Liiga vara tehes võib hCG tase uriinis olla veel liiga madal, et test seda tuvastaks, andes valenegatiivse tulemuse. Parim aeg on esimesel päeval pärast oodatava menstruatsiooni algust või nädal pärast seda.
Kas menstruatsioon võib raseduse ajal jätkuda?
Ei, raseduse ajal ei toimu ovulatsiooni ega emaka limaskesta irdumist, seega menstruatsiooni meditsiinilises mõttes ei esine. Küll aga võib esimesel trimestril esineda määrimist või veritsust, mida ekslikult peetakse “päevadeks”. Igasuguse veritsuse korral raseduse ajal tuleks konsulteerida arsti või ämmaemandaga.
Kuidas eristada PMS-i ja raseduse sümptomeid?
See on keeruline, kuna sümptomid on väga sarnased (rindade valulikkus, puhitus, meeleolukõikumised). Peamised erinevused on: raseduse puhul ei alga verejooksu, rinnanibude areoolid võivad muutuda tumedamaks ning esineb sagedamini iiveldust ja teatud toiduainete talumatust, mida PMS-i puhul harvem kohtab.
Esimesed sammud positiivse kahtluse korral
Kui tunnete endas ära ülalkirjeldatud sümptomid ja menstruatsioon on hilinenud, on aeg tegutseda. Esimene samm on kodune rasedustest. Positiivse tulemuse korral – isegi kui teine triip on õrn – olete suure tõenäosusega rase, sest valepositiivsed tulemused on haruldased.
Pärast positiivset testi on soovitatav võtta ühendust naistearsti või ämmaemandaga, et panna paika esimene visiit (tavaliselt 6.–9. rasedusnädalal). Vahepealsel ajal alustage koheselt foolhappe võtmist (kui te seda juba ei tee), loobuge alkoholist ja suitsetamisest ning pöörake tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. Kuulake oma keha – kui tunnete väsimust, puhake. Teie keha teeb praegu rasket ja imelist tööd uue elu loomisel.
