Kõhuvalu ja seedehäired on ühed kõige levinumad tervisemured, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad. Enamasti on need tingitud valest toitumisest, stressist, viirustest või lihtsalt liiga kiirest elutempost, mis sunnib meid sööma ebaregulaarselt. Kuna kõrvetised või raskustunne kõhus on nii tavalised, kipuvad paljud inimesed neid sümptomeid ignoreerima, lootes, et need mööduvad iseenesest või leevendavad olukorda käsimüügiravimitega. Kahjuks on just see harjumus üks peamisi põhjuseid, miks tõsisemad haigused, sealhulgas maovähk, avastatakse sageli alles hilises staadiumis. Arstid rõhutavad üha enam, et kuigi paanikaks pole enamasti põhjust, on olemas kindlad ohumärgid, mille puhul “oota ja vaata” taktika võib osutuda eluohtlikuks.
Miks maovähk on salakaval haigus?
Maovähk on oma olemuselt äärmiselt salakaval, sest selle varajases arengujärgus puuduvad sageli spetsiifilised sümptomid. Kui kasvkude on alles väike, ei pruugi see tekitada valu ega märgatavaid muutusi seedimises. Kui sümptomid lõpuks ilmnevad, on need tihti ebamäärased ja sarnanevad väga palju healoomulistele seisunditele nagu gastriit (maolimaskesta põletik), maohaavandid või reflukshaigus.
See sarnasus ongi peamine põhjus, miks patsiendid viivitavad arsti juurde minekuga. Inimene võib kuude kaupa võtta apteegist ostetud maohappesust vähendavaid ravimeid, tundes ajutist kergendust, samal ajal kui haigus organismis edasi areneb. Seetõttu on kriitilise tähtsusega õppida eristama tavalist kõhuviirust või seedehäiret sümptomitest, mis viitavad millelegi tõsisemale.
Peamised ohusümptomid, mida ei tohi ignoreerida
Arstid on toonud välja rea sümptomeid, mis eristuvad tavalistest kõhuvaevustest oma püsivuse ja iseloomu poolest. Kui kogete ühte või mitut alljärgnevatest sümptomitest, on see selge signaal, et vajalik on põhjalikum meditsiiniline kontroll.
1. Seletamatu kaalulangus
Üks kõige selgemaid ja tõsisemaid hoiatusmärke on kehakaalu langus ilma, et inimene oleks muutnud oma toitumist või suurendanud füüsilist koormust. Vähirakud tarbivad organismi energiat ja muudavad ainevahetust, mis viib kaalukaotuseni. Lisaks võib kaal langeda seetõttu, et söögiisu on kadunud või söömine tekitab ebamugavust.
2. Püsiv valu ja ebamugavustunne ülakõhus
Tavaline kõhuvalu möödub reeglina paari päeva jooksul. Maovähiga seotud valu on sageli näriv või kõrvetav ning lokaliseerub just kõhu ülaosas, rinnaku all. See valu võib:
- Olla püsiv ega allu hästi tavalistele valuvaigistitele.
- Suureneda pärast söömist.
- Esineda ka öösiti, häirides und.
3. Kiire täiskõhutunne
Seda sümptomit nimetatakse meditsiiniliselt varajaseks küllastumistundeks. Inimene võib tunda, et kõht saab täis juba pärast paari suutäie söömist, isegi kui ta oli enne väga näljane. See tunne tekib sageli seetõttu, et kasvaja võtab maos ruumi või muudab mao seina jäigaks, takistades selle venimist toidu vastuvõtmisel.
4. Neelamisraskused (düsfaagia)
Kui kasvaja asub mao ülaosas, söögitoru ja mao ühinemiskohas, võib see takistada toidu liikumist. Alguses võib tunduda, et tahke toit (nagu liha või leib) jääb kurku või rinnaku taha kinni. Haiguse progresseerudes võib muutuda raskeks isegi vedelike neelamine. See on sümptom, mis nõuab kohest arstiabi.
5. Iiveldus ja oksendamine
Pidev iiveldus, millel pole selget põhjust (nagu rasedus või viirus), on ohumärk. Kui oksendamine muutub regulaarseks või kui okse sisaldab verd (mis võib välja näha nagu kohvipaks), on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga. See võib viidata sellele, et kasvaja on tekitanud maos või soolestikus ummistuse.
6. Veri väljaheites
Maoverejooks ei pruugi alati väljenduda oksendamises. Sageli liigub veri seedetraktist läbi ja muudab väljaheite värvust. See ei pruugi olla helepunane veri, vaid pigem must, tõrvataoline ja väga ebameeldiva lõhnaga väljaheide (meditsiinilises keeles meleena). See viitab seeditud verele ja nõuab kiiret sekkumist.
Riskifaktorid: Kes on enim ohustatud?
Kuigi maovähk võib tabada igaüht, on teatud tegurid, mis suurendavad haigestumise riski märkimisväärselt. Oma riskiprofiili teadmine aitab olla tähelepanelikum võimalike sümptomite suhtes.
- Helicobacter pylori infektsioon: See on üks peamisi maovähi riskitegureid. Pikaajaline infektsioon selle bakteriga põhjustab kroonilist põletikku ja haavandeid, mis võivad aastate jooksul areneda vähkkasvajaks. Bakteri olemasolu on võimalik tuvastada lihtsate testidega ja seda saab ravida antibiootikumidega.
- Toitumine: Dieet, mis sisaldab palju soolatud, suitsutatud ja marineeritud toite, on tugevalt seotud maovähi riskiga. Samuti on ohtlik vähene puu- ja köögiviljade tarbimine.
- Suitsetamine ja alkohol: Suitsetajatel on maovähi risk ligikaudu kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel. Liigne alkoholitarbimine ärritab mao limaskesta ja soodustab rakumuutusi.
- Pärilikkus: Kui lähisugulastel (ema, isa, õde, vend) on diagnoositud maovähk, on risk kõrgem.
- Vanus ja sugu: Haigus on sagedasem meestel ja risk suureneb märgatavalt pärast 50. eluaastat.
Kuidas eristada tavalistest seedehäiretest?
Peamine erinevus tavalise kõhuvalu ja tõsise haiguse vahel on kestvus ja progresseerumine. Tavaline seedehäire või viirus taandub enamasti ise või lihtsa koduse ravi toel nädala jooksul. Kui sümptomid kestavad kauem kui kaks nädalat või kui need aja jooksul süvenevad, ei ole tegemist enam “tavalise” probleemiga.
Samuti on oluline jälgida ravimite mõju. Kui olete harjunud võtma käsimüügiravimeid kõrvetiste vastu ja need lakkavad toimimast või peate annuseid pidevalt suurendama, et valu vaigistada, on see märk, et haiguse põhjus on sügavamal kui lihtsalt liigne maohape.
Diagnostika ja uuringud
Paljud inimesed kardavad arsti juurde minna hirmust uuringute ees. Kõige täpsem meetod maovähi ja teiste maohaiguste diagnoosimiseks on gastroskoopia. See on protseduur, kus peenike painduv toru koos kaameraga viiakse suu kaudu makku.
Kuigi gastroskoopia võib tunduda ebameeldiv, on see tänapäeval kiire ja valutu protseduur. Kurgule pihustatakse tuimestit ja vajadusel manustatakse rahustit. Protseduur kestab tavaliselt vaid 5–10 minutit, kuid annab arstile hindamatut infot. Arst näeb mao limaskesta seisukorda ja saab vajadusel võtta koetüki (biopsia) edasisteks uuringuteks. See on ainus viis saada 100% kindlus diagnoosis.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses maovähi sümptomite ja riskidega.
Kas maovähk on alati valulik?
Ei, see on üks levinumaid müüte. Varajases staadiumis võib maovähk olla täiesti valutu või tekitada vaid kerget ebamugavustunnet. Valu tekib sageli alles siis, kui kasvaja on juba suurem ja levinud ümbritsevatesse kudedesse.
Kas vereanalüüs näitab maovähki?
Tavaline vereanalüüs ei diagnoosi otseselt maovähki. Küll aga võib vereanalüüs näidata aneemiat (madal hemoglobiin), mis võib olla põhjustatud varjatud verejooksust maos. Samuti on olemas spetsiifilised kasvajamarkerid, kuid neid kasutatakse pigem ravi jälgimiseks, mitte esmaseks diagnoosimiseks.
Kas noored inimesed võivad haigestuda maovähki?
Kuigi maovähk on peamiselt vanemate inimeste haigus (üle 55-aastaste), esineb seda harvemini ka noorematel. Noortel on haigus sageli geneetilise eelsoodumusega ja võib kulgeda agressiivsemalt. Seetõttu ei tohiks ka noored püsivaid sümptomeid ignoreerida.
Kas maovähk on ravitav?
Jah, maovähk on ravitav, eriti kui see avastatakse varajases staadiumis. Varajase avastamise korral on võimalik kasvaja kirurgiliselt eemaldada ja prognoos on hea. Hilisemates staadiumides on ravi keerulisem ja kombineerib kirurgiat, keemiaravi ja kiiritusravi.
Millal on õige aeg tegutseda?
Tervise puhul kehtib kuldreegel: parem karta kui kahetseda. Kui tunnete, et teie seedimine on muutunud, teil on püsiv väsimus, seletamatu kaalulangus või valu, mis ei anna järele, broneerige aeg perearsti vastuvõtule. Ärge diagnoosige end interneti abil ega lootke vaid apteekri soovitustele. Perearst saab teha esmased analüüsid, kontrollida Helicobacter pylori olemasolu ja suunata teid vajadusel gastroenteroloogi vastuvõtule.
Pidage meeles, et enamik kõhuvaevusi ei ole vähk, kuid kindlustunde saab anda vaid arstlik kontroll. Varajane reageerimine ja oma keha signaalide kuulamine on parim viis tagada pikk ja terve elu. Tervislik eluviis, sealhulgas mitmekesine toitumine ja loobumine suitsetamisest, on teie parimad liitlased selle haiguse ennetamisel.
