Veenipõletik on sageli alahinnatud tervisemure, mis algab tihti petlikult süütute sümptomitega – kerge punetuse, helluse või raskustundega jalgades. Paljud patsiendid jõuavad arsti vastuvõtule alles siis, kui valu muutub väljakannatamatuks või tekib hirm trombi ees. Ometi on tegemist seisundiga, mille varajane märkamine ja õige sekkumine on kriitilise tähtsusega mitte ainult ebamugavustunde leevendamiseks, vaid ka eluohtlike tüsistuste vältimiseks. Kaasaegne meditsiin pakub veenipõletiku raviks mitmeid tõhusaid meetodeid, alates lihtsatest kodustest võtetest kuni spetsiifiliste ravimiteni, kuid parima tulemuse annab alati kombinatsioon teadlikust ravist ja elustiili muutustest. Järgnevalt vaatame süvitsi, mis täpselt veenides toimub, millised on kuldstandardid ravis ja kuidas oma veresoonkonna tervist pikaajaliselt kaitsta.
Mis on veenipõletik ja miks see tekib?
Meditsiiniliselt tuntakse veenipõletikku termini all flebiit. Kõige sagedamini esineb seda jalgade pindmistes veenides, mil räägime pindmisest tromboflebiidist. See on seisund, kus veeniseina põletikuga kaasneb sageli ka väikese verehüübimise ehk trombi teke põletikulises piirkonnas. Kuigi sõna “tromb” tekitab paljudes inimestes koheselt hirmu, on pindmine veenipõletik üldjuhul vähem ohtlik kui süvaveeni tromboos, kuid see ei tähenda, et seda võiks ignoreerida.
Veenipõletiku tekkemehhanism on tavaliselt seotud kolme peamise faktoriga, mida nimetatakse Virchowi triaadiks:
- Verevoolu aeglustumine: See juhtub sageli istuva eluviisi, pikkade lennureiside, voodirežiimi või veenilaiendite (varikoosi) korral, kus veri ei liigu veenides piisavalt kiiresti tagasi südame suunas.
- Veresoone seina kahjustus: Trauma, süstid, kanüüli paigaldamine või isegi tugev löök vastu jalga võib kahjustada veeni sisekesta, vallandades põletikulise reaktsiooni.
- Vere hüübivuse suurenemine: Teatud haigused, hormonaalsed ravimid (nagu beebipillid), rasedus, suitsetamine või vedelikupuudus võivad muuta vere paksemaks ja altimaks hüübimisele.
Sümptomite äratundmine: millal kahtlustada põletikku?
Pindmise veenipõletiku sümptomid on tavaliselt lokaalsed ja patsiendile selgesti tuntavad. Erinevalt süvaveeni tromboosist, mis võib kulgeda hiilivalt, annab pindmine põletik endast märku üsna agressiivselt. Peamised tunnused on:
- Valu ja hellus: Veen on katsudes valus, eriti surve avaldamisel.
- Punetus ja kuumamine: Põletikulise veeni kohal olev nahk on punane ja katsudes ümbritsevast nahast soojem.
- Kõva “nöör” naha all: Trombistunud veen on sageli tuntav kõva väädi või nöörina.
- Turse: Võib esineda lokaalset turset põletiku piirkonnas, kuid harva läheb paiste terve jalg (viimane viitab pigem süvaveeni probleemile).
Tõhusaimad ravimeetodid arsti pilgu läbi
Veenipõletiku ravi eesmärk on kahetine: leevendada patsiendi vaevusi (valu ja põletikku) ning vältida trombi kasvamist või liikumist süvaveenidesse. Ravi peab olema kompleksne ja koosnema järgmistest etappidest.
1. Kompressioonravi – ravi nurgakivi
Paljud patsiendid suhtuvad kompressioonsukkadesse skeptiliselt, pidades neid ebamugavaks, kuid arstide hinnangul on see kõige olulisem komponent paranemisprotsessis. Meditsiinilised kompressioonsukad avaldavad jalale survet, mis on tugevam hüppeliigese piirkonnas ja nõrgeneb ülespoole liikudes.
See mehhanism surub pindmised veenid kokku, kiirendab verevoolu süvaveenides ja vähendab vere seiskumist. Pindmise veenipõletiku korral soovitatakse tavaliselt II surveklassi sukkasid. Sukkade kandmine vähendab oluliselt valu ja takistab trombi laienemist. Sukki tuleks kanda päeva jooksul, kui inimene on aktiivne, ja need võib ööseks ära võtta.
2. Paikne ja süsteemne põletikuravi
Põletiku ja valu alandamiseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID-id), nagu ibuprofeen või diklofenak. Need vähendavad efektiivselt punetust ja valu. Lisaks on laialdaselt kasutusel hepariini sisaldavad geelid ja salvid (näiteks 1000 RÜ/g kontsentratsiooniga). Hepariingeelil on jahutav efekt ja see aitab pindmisi trombe kiiremini lahustada ning põletikku alandada. Geeli tuleks määrida kahjustatud piirkonnale ja selle ümbrusele õrnalt, ilma tugeva massaažita, 2–3 korda päevas.
3. Liikumine on ravim
Vana koolkonna soovitus “hoida jalg paigal ja lamada” on tänapäeval ümber lükatud, välja arvatud väga spetsiifilistel rasketel juhtudel. Mõõdukas liikumine (kõndimine) koos kompressioonsukaga on ülioluline. Lihaspump, mis töötab kõndimisel, aitab verd jalgadest südame suunas pumbata ja vähendab uute trombide tekke riski. Vältida tuleks aga raskuste tõstmist ja staatilist koormust.
4. Antikoagulantravi ehk verevedeldajad
Kui ultraheliuuring näitab, et tromb on ulatuslik või asub ohtlikult lähedal süvaveenidele (näiteks põlveõndlas või kubemes), määrab arst verevedeldajaid. Need on tavaliselt süstitavad madalmolekulaarsed hepariinid või suukaudsed uuema põlvkonna antikoagulandid. Ravi kestus on individuaalne, ulatudes paarist nädalast kuni paari kuuni.
Veenipõletiku ennetamine: elustiili roll
Nagu paljude haiguste puhul, on ka veenipõletikku lihtsam ennetada kui ravida. Ennetustöö on eriti kriitiline inimestele, kellel on juba diagnoositud veenilaiendid või kelle perekonnas on esinenud tromboose.
- Aktiivne eluviis: Regulaarne kõndimine, ujumine ja jalgrattasõit on parimad sõbrad veenidele. Need tegevused panevad säärelihased tööle, mis omakorda pumpavad verd veenidest edasi.
- Kaalukontroll: Liigne kehakaal avaldab jalgade veenidele lisasurvet, raskendades vere tagasivoolu. Kehakaalu normaliseerimine on üks tõhusamaid viise koormuse vähendamiseks.
- Õige riietus: Vältida tuleks liiga kitsaid riideid (eriti vöö- ja kubemepiirkonnas), mis takistavad normaalset vereringet. Samuti on soovitatav vältida pidevat kõrgete kontsade kandmist, kuna see pärsib säärelihase pumba tööd.
- Pausid istuvas töös: Kontoritöötajad peaksid iga tunni tagant tõusma ja tegema paariminutilise jalutuskäigu või harjutusi pöidadega (pöidade sirutamine ja painutamine).
- Piisav vedeliku tarbimine: Dehüdratsioon muudab vere paksemaks. Vee joomine on lihtsaim viis hoida vere viskoossus normaalsena.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) veenipõletiku kohta
Patsientidel tekib diagnoosi saamisel sageli praktilisi küsimusi, millele vastused ei pruugi alati ravimi infolehes kirjas olla. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
Kas veenipõletikuga tohib minna sauna või kuuma vanni?
Ei, ägedas faasis on kuumus vastunäidustatud. Kuumus laiendab veresooni veelgi, suurendab verevoolu aeglustumist ja turset, mis võib põletikku süvendada. Eelistada tuleks leiget dušši ja vajadusel jahedaid kompresse põletikulisele kohale.
Kas haiget jalga tohib masseerida?
Massaaž on veenipõletiku ja tromboosi korral rangelt keelatud. Tugev mudimine võib põhjustada trombi lahtirebimist veeniseina küljest. Kui tromb liigub vereringega kopsu, võib tekkida kopsuarteri trombemboolia, mis on eluohtlik seisund. Kreeme ja geele tuleb nahale kanda õrnalt, ilma surveta.
Kas ma võin veenipõletikuga lennukiga reisida?
Lühikesed lennud ei ole tavaliselt vastunäidustatud, kuid pikad (üle 4 tunni kestvad) lennud suurendavad riski. Kindlasti tuleb lennu ajal kanda kompressioonsukki, juua palju vett ja liigutada jalgu. Enne reisi on soovitatav konsulteerida oma raviarstiga, kes võib vajadusel määrata profülaktilise verevedeldaja süsti.
Kui kaua võtab aega paranemine?
Põletikunähud (punetus, valu) taanduvad tavaliselt 1–2 nädala jooksul korraliku ravi korral. Kuid nahaalune “kõva väät” või pigmentatsioon (pruunikas laik) võib püsida kuid, mõnikord isegi aasta. See on normaalne paranemisprotsess ega vaja eraldi ravi, kui valu on kadunud.
Pikaajaline vaade ja veenilaiendite ravi
Pärast akuutse veenipõletiku taandumist ei tohiks probleemi unustada. Kui põletiku põhjuseks olid veenilaiendid ehk varikoos, on suur tõenäosus, et põletik kordub tulevikus. Põletikulise episoodi ajal veenilaiendeid kirurgiliselt ei eemaldata, kuna infektsiooni ja tüsistuste risk on liiga kõrge. Küll aga on see selge signaal, et pärast põletiku täielikku vaibumist (tavaliselt 2–3 kuud hiljem) tuleks pöörduda veresoontekirurgi vastuvõtule.
Tänapäevane veenilaiendite ravi on patsiendisõbralik. Suurte ja traumeerivate operatsioonide asemel kasutatakse üha enam endovenoosseid meetodeid, nagu laser- või liimravi, mis on väheinvasiivsed ja kiire taastumisajaga. Probleemse veeni eemaldamine või sulgemine on ainus kindel viis vältida korduvat veenipõletikku samas piirkonnas. Seega on veenipõletik tihti hoiatav märguanne organismilt, et veresoonkonna tervis vajab suuremat tähelepanu ja võimalik, et ka kirurgilist sekkumist tuleviku kindlustamiseks.
