Investeerimismaailmaga tutvumine võib esmapilgul tunduda justkui sisenemine tihedasse džunglisse, kus iga vale samm võib kaasa tuua rahalise kaotuse, kuid õige teekonna valimine võib viia pikaajalise jõukuseni. Tänapäeval on aktsiate ostmine muutunud tehniliselt lihtsamaks kui kunagi varem – piisab vaid nutitelefonist ja paarist nupuvajutusest. Ometi ei taga tehniline ligipääs turgudele automaatselt edu. Eduka investori ja õnnemänguri vahe seisneb teadmistes, strateegias ja emotsioonide kontrollimises. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas alustada aktsiatesse investeerimist, milliseid analüüsimeetodeid kasutada ning kuidas vältida neid karisid, mis on paljudele algajatele saatuslikuks saanud.
Miks üldse aktsiatesse raha paigutada?
Enne tehniliste detailide juurde asumist on oluline mõista investeerimise fundamentaalset vajadust. Raha pangakontol hoidmine tundub turvaline, kuid tegelikkuses närib inflatsioon selle ostujõudu iga aastaga vähemaks. Aktsiaturud on ajalooliselt pakkunud ühte parimat kaitset inflatsiooni vastu, võimaldades kapitalil kasvada kiiremini kui elukallidus.
Aktsia on sisuliselt osalus ettevõttes. Kui ostate aktsia, saate ettevõtte kaasomanikuks. See tähendab, et teil on õigus osale ettevõtte kasumist (dividendide näol) ja vara väärtuse kasvust. Pikaajaline statistika näitab, et hoolimata majanduskriisidest ja turu langustest, on globaalsed aktsiaturud pikas perspektiivis liikunud tõusvas joones. Liitintressi mõju on siinkohal võtmetähtsusega – teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima, luues lumepalliefekti, mis on eriti võimas just pikaajalise horisondi puhul.
Ettevalmistus ja maakleri valik
Esimene samm ei ole mitte aktsia ostmine, vaid sobiva keskkonna loomine. Eestis on investoritel valida peamiselt kodupankade ja rahvusvaheliste investeerimisplatvormide vahel. Valik sõltub suuresti sellest, millistele turgudele soovite ligi pääseda ja kui suured on teie investeeritavad summad.
Kodupangad vs. uue ajastu platvormid
Paljud alustajad eelistavad kodupanku (nagu LHV, Swedbank või SEB), kuna see tundub turvaline ja mugav. Eestis on see eriti populaarne tänu Balti börsi erisustele – enamik suurpanku võimaldab Balti aktsiaid osta ja hoida ilma teenustasudeta või väga madalate tasudega. See on suurepärane viis esimeste sammude tegemiseks.
Kui aga huvi on suunatud USA või Euroopa suurte turgude poole, võivad kodupankade teenustasud väikeste summade puhul kasumi ära süüa. Siin tulevad mängu rahvusvahelised platvormid (nagu Interactive Brokers) või uuemad finantstehnoloogia ettevõtted (nagu Lightyear), mis pakuvad madalamaid tehingutasusid ja ligipääsu laiemale valikule instrumentidele.
Platvormi valimisel tuleks jälgida järgmisi aspekte:
- Haldustasud: Kas konto omamise eest tuleb maksta igakuist tasu?
- Tehingutasud: Kui suur on kulu ühe aktsiaostu või -müügi pealt?
- Maksuraportid: Kas platvorm võimaldab mugavalt andmeid Eesti Maksu- ja Tolliametile edastada?
- Turvalisus: Kas maakler on reguleeritud ja kas varad on tagatud?
Samm-sammult: Kuidas aktsiat osta?
Kui konto on avatud ja raha sinna kantud, algab ostuprotsess. Paljud algajad teevad siin vea, sisestades korraldusi kiirustades. Oluline on teha vahet erinevatel orderi (korralduse) tüüpidel.
- Turuorder (Market Order): See on korraldus osta aktsia koheselt parima hetkel saadaoleva hinnaga. See tagab tehingu toimumise, kuid hind võib olla oodatust veidi kõrgem, eriti kui turg on väga volatiilne.
- Limiiitorder (Limit Order): See on soovitatav valik enamikule investoritele. Te määrate hinna, mida olete nõus maksma. Tehing toimub ainult siis, kui turuhind langeb teie määratud tasemele või sellest allapoole. See annab kontrolli hinna üle, kuid ei garanteeri, et tehing üldse toimub, kui hind teie tasemeni ei jõua.
Enne “Osta” nupu vajutamist kontrollige alati kogust, hinda ja tehingutasu suurust. Rusikareegel on, et tehingutasu ei tohiks moodustada rohkem kui 1% investeeringu summast. Kui tasu on 10 eurot, peaks minimaalne investeering olema 1000 eurot, et mitte alustada kohe “miinusest”.
Analüüs: Kuidas valida võitjaid ja vältida kaotajaid?
Aktsiavalik ei tohiks põhineda sõbra soovitusel või uudise pealkirjal. Eksperdid kasutavad kahte peamist lähenemist: fundamentaalne analüüs ja tehniline analüüs. Algajale on pikaajalise edu saavutamiseks olulisem just fundamentaalne analüüs.
Fundamentaalne analüüs tähendab ettevõtte tervise hindamist. Siin on mõned peamised näitajad, mida jälgida:
- P/E suhtarv (Price to Earnings): Aktsia hinna ja kasumi suhe. See näitab, kui palju investorid on nõus maksma ühe euro kasumi eest. Kõrge P/E võib tähendada suuri kasvuootusi, aga ka ülehindamist.
- Dividenditootlus: Protsent, mis näitab, kui palju tulu maksab ettevõte aktsionäridele võrreldes aktsia hinnaga. See on oluline neile, kes otsivad passiivset rahavoogu.
- Võlakordaja: Kui suur on ettevõtte laenukoormus võrreldes tema varadega? Liiga suur võlg on ohumärk, eriti intressimäärade tõusu ajal.
- Konkurentsieelis: Kas ettevõttel on midagi unikaalset (bränd, patent, tehnoloogia), mis kaitseb teda konkurentide eest? Warren Buffett nimetab seda “majanduslikuks vallikraaviks”.
Levinumad vead, mis raha põletavad
Isegi parim analüüs ei aita, kui investor langeb psühholoogilistesse lõksudesse. Turul tegutsemine on 80% psühholoogia ja 20% matemaatika. Siin on peamised vead, mida vältida:
1. Emotsionaalne kauplemine ja FOMO
Hirm ilmajäämise ees (FOMO – Fear Of Missing Out) sunnib investoreid ostma aktsiaid siis, kui need on tipus ja kõik neist räägivad. Vastupidine emotsioon – paanika – sunnib müüma põhjas, kui uudised on negatiivsed. Edukas investor ostab siis, kui teised kardavad, ja on ettevaatlik, kui teised on ahned.
2. Mitmekesistamise puudumine
Kõigi säästude paigutamine ühte ettevõttesse on riskantne. Kui selle ettevõttega midagi juhtub, võite kaotada suure osa oma varast. Hajutamine (diversifitseerimine) erinevate sektorite ja regioonide vahel aitab riske maandada. Lihtsaim viis hajutamiseks on kasutada indeksfonde, mis sisaldavad sadu või tuhandeid ettevõtteid.
3. Lühiajaline spekuleerimine
Paljud algajad üritavad turgu ajastada – osta madalalt ja müüa kõrgelt lühikese aja jooksul. Statistika näitab, et enamik päevakauplejaid kaotab raha. Aktsiaturg on vahend rikkuse ülekandmiseks kannatamatutelt kannatlikele.
Maksusüsteemi tundmine: Investeerimiskonto eelis
Eestis on erainvestoril suur eelis tänu investeerimiskonto süsteemile. See võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata. Kui kasutate tavalist pangakontot, peate iga kasumliku müügitehingu pealt järgmisel aastal tulumaksu maksma, isegi kui reinvesteerite raha kohe uuesti. See vähendab liitintressi efekti.
Investeerimiskonto süsteemis deklareerite vaid sissemaksed ja väljamaksed. Nii kaua, kuni raha (sealhulgas teenitud kasum ja dividendid) püsib investeerimiskontol või on investeeritud finantsvarasse, tulumaksu tasuma ei pea. Maksukohustus tekib alles siis, kui võtate kontolt välja rohkem raha, kui olete sinna sisse pannud. See on võimas tööriist pikaajaliseks varade kasvatamiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused küsimustele, mis tekivad enamikul inimestel, kes astuvad esimesi samme investeerimismaailmas.
Kui suure summaga peaksin alustama?
Alustada võib ka väga väikeste summadega, näiteks 10–50 euroga, eriti kui kasutate platvorme, mis lubavad osta aktsiaosakuid (fraktsioone) või kui investeerite Balti börsile, kus puuduvad teenustasud. Siiski, kui tehingutasud on fikseeritud (nt 5 eurot tehing), tasub koguda vähemalt 500–1000 eurot, et kulud ei oleks protsentuaalselt liiga suured.
Kas on parem investeerida üksikaktsiatesse või indeksfondidesse?
Algajale on reeglina sobilikumad laiapõhjalised indeksfondid (ETF-id). Need pakuvad koheselt suurt hajutatust ja nõuavad vähem aega analüüsiks. Üksikaktsiate valimine nõuab rohkem teadmisi, aega ja kannatust, kuid pakub potentsiaalis ka suuremat tootlust (ja riski).
Mis juhtub, kui ettevõte, mille aktsiaid oman, läheb pankrotti?
Aktsionärina olete viimases järjekorras, kes saab raha ettevõtte varade likvideerimisel (pärast võlausaldajaid ja obligatsiooniomanikke). Halvimal juhul võite kaotada 100% sellesse konkreetsesse ettevõttesse investeeritud rahast. See ongi põhjus, miks hajutamine on kriitilise tähtsusega – ühe ettevõtte pankrott ei tohiks hävitada kogu teie portfelli.
Kui palju aega nõuab investeerimine?
See sõltub strateegiast. Passiivne investor, kes ostab regulaarselt indeksfonde, võib kulutada vaid 15 minutit kuus. Aktiivne aktsiate valija, kes loeb majandusaruandeid ja jälgib turuuudiseid, võib kulutada mitu tundi nädalas.
Kas praegu on õige aeg alustada?
Turu ajastamine on äärmiselt keeruline. Parim aeg alustamiseks oli eile, teine parim aeg on täna. Selle asemel, et oodata “õiget hetke”, tasub kasutada ostude ajatamist (Dollar Cost Averaging), investeerides kindla summa regulaarselt iga kuu, olenemata turu seisust. See tasandab ostuhinda pika aja jooksul.
Distsipliin kui investori suurim liitlane
Aktsiaturul edu saavutamine ei nõua ülikõrget IQ-d ega keerulisi matemaatilisi mudeleid. Pigem on see iseloomu ja vastupidavuse test. Suurimad kasumid ei teki mitte aktiivsest kauplemisest, vaid oskusest istuda kätel ja lasta oma investeeringutel rahus kasvada aastaid või isegi aastakümneid.
Turud on oma olemuselt tsüklilised – tõusudele järgnevad langused ja langustele uued tõusud. Investor, kes suudab säilitada rahu ajal, mil teised paanitsevad, ja jätkab oma plaani elluviimist, väljub olukorrast võitjana. Investeerimine on maraton, mitte sprint. Seega, koostage plaan, valige kvaliteetsed varad, minimeerige kulud ja andke ajale võimalus teha oma tööd teie kapitali kasvatamisel.
