Inimkeha on äärmiselt keeruline ja tark süsteem, mis annab meile sageli märku, kui midagi on valesti, kuid kahjuks on need signaalid vahel segased või kergesti eiratavad. Ajukasvaja on diagnoos, mis tekitab hirmu igaühes, kuid teadlikkus ja varajane märkamine võivad mängida kriitilist rolli ravi edukuses. Paljudel juhtudel kirjutavad inimesed esmased sümptomid stressi, ületöötamise või vananemise arvele, lükates arsti külastamist edasi. Oluline on mõista, et aju kontrollib kogu meie keha funktsioneerimist – alates liikumisest ja kõnest kuni emotsioonide ja mäluni. Seetõttu võivad sümptomid olla väga varieeruvad ja sõltuvad suuresti sellest, millises aju osas kasvaja paikneb ning kui kiiresti see areneb. Järgnev ülevaade aitab paremini mõista neid hoiatusmärke, mida keha võib saata, ja julgustab kahtluse korral spetsialisti poole pöörduma.
Peavalu: Kuidas eristada tavalist valu ohumärgist?
Peavalu on kahtlemata üks sagedasemaid tervisemuresid maailmas ja enamikul juhtudel ei viita see ajukasvajale. Siiski on teatud tüüpi peavalud, mis peaksid tegema ettevaatlikuks. Kasvajaga seotud peavalu tekib sageli koljusisese rõhu tõusu tõttu, mida põhjustab kasvaja mass või vedeliku kogunemine ajus.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmistele omadustele:
- Hommikused peavalud: Valu on sageli kõige tugevam kohe pärast ärkamist ja võib päeva jooksul leeveneda. See on tingitud asjaolust, et lamades koljusisene rõhk veidi tõuseb.
- Muutus valu iseloomus: Kui olete harjunud teatud tüüpi peavaludega (näiteks pingepeavalu), kuid kogete nüüd täiesti uutmoodi, püsivat või pulseerivat valu, on see ohumärk.
- Valu süvenemine pingutusel: Peavalu, mis läheb tugevamaks köhimise, aevastamise, kummardamise või tualetis pingutamise ajal, võib viidata rõhu probleemidele ajus.
- Ravimite ebatõhusus: Kui tavalised käsimüügis olevad valuvaigistid, mis varem aitasid, enam ei toimi, tuleks konsulteerida arstiga.
Krambid ja epilepsiahood täiskasvanueas
Üks kõige selgemaid ja alarmsemaid ajukasvaja sümptomeid on krambihoogude teke inimesel, kellel pole varem epilepsiat diagnoositud. Kasvaja võib ärritada aju elektrilist aktiivsust, põhjustades lühiseid, mis väljenduvad krampidena. Statistiliselt on krambid esmaseks sümptomiks ligikaudu kolmandikul ajukasvaja diagnoosiga patsientidest.
Krambid ei pruugi alati tähendada kukkumist ja tõmblemist (grand mal hood). Need võivad avalduda ka peenemalt:
- Fokaalsed hood: Need võivad hõlmata vaid ühe jäseme tõmblemist, imelikku maitset suus, lõhna tundmist, mida tegelikkuses ei eksisteeri, või ootamatut hirmuhoogu.
- Absansid: Inimene võib hetkeks “ära vajuda”, vaadata tühja pilguga ühte punkti ja kaotada kontakti ümbritsevaga mõneks sekundiks, olles ise hiljem toimunust teadmatuses.
Iiveldus ja seletamatu oksendamine
Sarnaselt peavalule on ka iiveldus sümptom, mida seostatakse tihti viiruste või toidumürgitusega. Ajukasvaja puhul on iiveldus ja oksendamine sageli seotud just hommikuse ajaga ning sellega ei pruugi kaasneda kõhuvalu ega palavikku. See on tingitud taas koljusisese rõhu muutustest või kasvaja asukohast piirkonnas, mis kontrollib vestibulaarsüsteemi (tasakaalu). Kui tunnete püsivat iiveldust, mis ei ole seotud toitumise ega seedimisega, on see signaal, mida ei tohi eirata.
Nägemis-, kuulmis- ja kõnehäired
Kuna aju erinevad sagarad vastutavad meie meelte eest, võib kasvaja suruda vastavatele närvidele või ajukeskustele, põhjustades spetsiifilisi sensoorseid probleeme.
Nägemismuutused
Nägemishäired võivad tekkida hiilivalt. Patsient ei pruugi alguses arugi saada, et tema vaateväli on ahenenud, enne kui ta hakkab asjadele otsa komistama või autoga sõites ei märka kõrvalreas toimuvat. Levinud probleemid on:
- Hägune nägemine või topeltnägemine.
- Perifeerse nägemise kadumine (nn torunägemine).
- Hõljuvad laigud või sähvatused silme ees.
Kuulmis- ja tasakaaluhäired
Kui kasvaja asub väikeajus või kuulmisnärvi läheduses, võivad tekkida probleemid tasakaaluga ja kuulmisega. See võib väljenduda kohmakuses, sagedases komistamises, koordinatsioonihäiretes (näiteks on raske nööpe kinni panna) või ühepoolsues kuulmislanguses ja kohinas kõrvades.
Kõne ja keelekasutus
Kõnekeskuse lähedal asuv kasvaja võib põhjustada afaasiat. See tähendab raskusi õigete sõnade leidmisel, teiste kõnest arusaamisel või olukorda, kus inimene räägib küll soravalt, kuid lausetel puudub loogiline sisu.
Isiksuse muutused ja kognitiivne langus
Võib-olla kõige hirmutavamad sümptomid lähedaste jaoks on need, mis muudavad inimese olemust. Ajukasvajad, eriti need, mis asuvad otsmikusagaras (mis vastutab meie isiksuse ja käitumise eest), võivad drastiliselt muuta inimese käitumist.
Mida tähele panna?
- Meeleolu kõikumised: Ootamatu agressiivsus, apaatia või depressioon, mis ei ole seotud elusündmustega.
- Mäluprobleemid: Lühimälu häired on tavalised. Inimene võib unustada lihtsaid asju, mida ta just tegi, või eksida tuttavas kohas.
- Otsustusvõime langus: Raskused planeerimisel, organiseerimisel või mitme tegevuse üheaegsel sooritamisel. Inimene võib muutuda impulsiivseks või kaotada sotsiaalse pidurduse.
Motoorsed häired ja tuimus
Aju kontrollib lihaste tööd ja aistinguid. Kui kasvaja kahjustab motoorseid keskusi, võib tekkida jäsemete nõrkus või tuimus. Iseloomulik on see, et sümptomid on sageli asümmeetrilised – need mõjutavad vaid ühte kehapoolt (näiteks vasak käsi ja jalg). Tuimus võib alata sõrmeotstest ja levida edasi. Samuti võib esineda raskusi kõndimisel, eriti kui kahjustatud on tasakaalukeskus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused mõningatele kõige sagedamini tekkivatele küsimustele seoses ajukasvajate ja nende sümptomitega.
Kas iga peavalu tähendab ajukasvajat?
Kindlasti mitte. Peavalu on äärmiselt levinud ja enamasti põhjustatud pingest, migreenist, vedelikupuudusest või silmade väsimusest. Ajukasvaja on peavalu põhjusena haruldane. Küll aga tuleb arsti poole pöörduda, kui peavalu on püsiv, progresseeruv ja sellega kaasnevad muud neuroloogilised sümptomid.
Kas ajukasvajad on pärilikud?
Enamik ajukasvajaid ei ole otseselt pärilikud. Vaid väike osa (umbes 5-10%) ajukasvajatest on seotud geneetiliste haigustega, nagu neurofibromatoos või Li-Fraumeni sündroom. Enamiku kasvajate tekkepõhjus jääb teadmata (nn sporaadilised kasvajad).
Kas mobiiltelefonide kasutamine põhjustab ajukasvajat?
See on olnud pikaajalise debati teema. Praeguse teadusliku konsensuse ja suurte uuringute põhjal ei ole leitud kindlat tõendust, et mobiiltelefonide raadiosageduslik kiirgus põhjustaks ajukasvajaid. Siiski jätkuvad uuringud pikaajalise kasutamise mõjude osas.
Mis vahe on healoomulisel ja pahaloomulisel ajukasvajal?
Healoomuline kasvaja kasvab aeglaselt, ei levi teistesse kudedesse ja on sageli selgelt piiritletud, kuid võib siiski olla ohtlik, kui ta surub elutähtsatele ajuosadele. Pahaloomuline kasvaja (ajuvähk) kasvab kiiresti, on agressiivne ja võib levida ümbritsevasse ajukoesse, muutes selle eemaldamise keerulisemaks.
Kuidas ajukasvajat diagnoositakse?
Esmalt teeb neuroloog füüsilise ja neuroloogilise läbivaatuse (kontrollib reflekse, tasakaalu, silmade liikumist). Kui on kahtlus kasvajale, on peamiseks diagnostikavahendiks magnetresonantstomograafia (MRT) või kompuutertomograafia (KT), mis annavad ajust detailse pildi.
Tegutsemine ja varajase sekkumise võimalused
Ajukasvaja diagnoos ei ole tänapäeval enam ilmtingimata lootusetu olukord. Meditsiin on viimastel aastakümnetel teinud tohutuid edusamme nii kirurgiliste meetodite, kiiritusravi kui ka keemiaravi osas. Neurokirurgia on muutunud täpsemaks, kasutades mikroskoope ja neuronavigatsiooni, mis võimaldab kasvajaid eemaldada, säästes samal ajal terveid ajukudesid ja säilitades patsiendi elukvaliteedi.
Võtmesõnaks on siinkohal aeg. Mida varem kasvaja avastatakse, seda rohkem on ravivõimalusi ja seda parem on reeglina prognoos. Väikesed, varakult avastatud kasvajad on sageli lihtsamini opereeritavad ja reageerivad ravile paremini. Seetõttu on äärmiselt oluline kuulata oma keha. Kui märkate endal või oma lähedasel püsivaid muutusi tervises – olgu need siis kummalised peavalud, isiksuse muutused või koordinatsioonihäired – ärge jääge ootama sümptomite iseeneslikku möödumist. Perearsti või neuroloogi konsultatsioon võib anda südamerahu või vajadusel suunata kiirele ravile. Teie tervis on teie kõige kallim vara ja liigne ettevaatlikkus on parem kui hiline kahetsus.
