A-gripp on üks levinumaid ja potentsiaalselt tõsisemaid viirushaigusi, mis tabab meid igal sügis-talvisel hooajal ootamatult ja suure jõuga. Erinevalt tavalisest külmetusest või “nohust”, mis hiilib ligi tasapisi, algab gripp reeglina järsult – inimene võib hommikul tunda end suurepäraselt, kuid lõunaks olla juba voodis kõrge palaviku ja tugeva lihasvaluga. Kuna A-gripi viirusetüved muteeruvad pidevalt, on meie immuunsüsteemil raske sellega võidelda, mistõttu on haiguse kulg sageli kurnav ja pikaajaline. Arstina näen sageli patsiente, kes alahindavad gripi tõsidust, püüdes haigust n-ö püstijalu läbi põdeda, mis on aga kindlaim tee tõsiste tüsistusteni. Selles artiklis vaatame süvitsi, milline on teaduspõhine ja tõhus ravi, kuidas leevendada sümptomeid koduste vahenditega ning millistel puhkudel on vajalik meditsiiniline sekkumine.
Mis eristab A-grippi tavalisest külmetusviirusest?
Paljud inimesed kasutavad sõna “gripp” sünonüümina igasuguse viirushaiguse kohta, kuid meditsiiniliselt on see vale ja ohtlik üldistus. A-gripp on spetsiifiline infektsioon, mida põhjustavad influenzaviirused. Selle eristamine tavalisest ülemiste hingamisteede viirusnakkusest on kriitilise tähtsusega, sest ravi ja riskid on täiesti erinevad.
Peamised sümptomid, mis viitavad just A-gripile, on järgmised:
- Äkiline algus: Haigusnähud tekivad tundide, mitte päevade jooksul.
- Kõrge palavik: Kehatemperatuur tõuseb kiiresti üle 38°C, sageli isegi 39–40°C.
- Tugev lihas- ja liigesvalu: Patsiendid kirjeldavad sageli tunnet, nagu oleksid nad “peksa saanud”.
- Külmavärinad ja higistamine: Termoregulatsioon on tugevalt häiritud.
- Kuiv ja valulik köha: Erinevalt nohust, kus köha on sageli rögane, on gripiköha alguses ärritav ja kinnine.
- Tugev väsimus ja nõrkus: See võib kesta veel nädalaid pärast ägeda faasi möödumist.
Tavaline külmetus algab seevastu pigem kurguvaluga, millele järgneb nohu ja mõõdukas köha, ning palavik on harva väga kõrge.
Tõhus kodune ravi ja sümptomite leevendamine
Enamikul juhtudel on A-gripi ravi sümptomaatiline, mis tähendab, et me toetame keha loomulikku võitlust viirusega, mitte ei tapa viirust otseselt. Esimene ja kõige olulisem reegel on range voodirežiim. Keha vajab kogu oma energiat immuunsüsteemi tööks, mistõttu igasugune füüsiline või vaimne pingutus (sh kodukontoris töötamine) pikendab haiguse kestust.
Vedeliku tarbimine
Kõrge palavik ja higistamine viivad kiiresti dehüdratsioonini. Vedelikupuudus muudab sekreedi hingamisteedes paksemaks, mida on raskem välja köhida, soodustades seeläbi kopsupõletiku teket. Juua tuleks vett, mineraalvett (soolade taastamiseks), taimeteesid (näiteks pärnaõis või ingver) ja lahjendatud mahlu. Vältida tuleks alkoholi ja suures koguses kofeiini, kuna need viivad vedelikku kehast välja.
Palaviku alandamine
Palavik on keha kaitsereaktsioon – viirused paljunevad kõrgemal temperatuuril aeglasemalt. Seetõttu ei soovita arstid palavikku alandada, kui see on alla 38,5°C ja enesetunne on talutav. Kui aga palavik tõuseb kõrgemale või kaasneb halb enesetunne ja peavalu, on soovitav kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Oluline on jälgida ravimite annustamist ja mitte ületada ööpäevast maksimummäära, et vältida maksa- või neerukahjustusi.
Spetsiifiline viirusevastane ravi
A-gripi puhul on olemas ka spetsiifilised retseptiravimid (neuraminidaasi inhibiitorid, näiteks oseltamiviir), mis takistavad viiruse paljunemist ja levikut organismis. Siinkohal on aga üks väga oluline “aga” – need ravimid on tõhusad ainult siis, kui ravi alustatakse esimese 48 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist.
Viirusevastast ravi määrab arst tavaliselt riskirühmadesse kuuluvatele patsientidele:
- Väikesed lapsed ja eakad (üle 65-aastased).
- Rasedad naised.
- Krooniliste haigustega inimesed (astma, diabeet, südamehaigused).
- Immuunpuudulikkusega patsiendid.
Kui alustada ravi õigeaegselt, võib see lühendada haiguse kestust umbes ühe päeva võrra ja, mis veelgi tähtsam, vähendada oluliselt raskete tüsistuste riski.
Levinud vead, mida gripi ravimisel tehakse
Hoolimata heast teavitustööst, puutuvad arstid ikka ja jälle kokku müütide ja valedega, mis võivad patsiendi seisundit halvendada. Siin on mõned asjad, mida kindlasti vältida:
- Antibiootikumide nõudmine: Gripp on viirushaigus ja antibiootikumid tapavad ainult baktereid. Antibiootikumide võtmine gripi puhul ei aita, vaid koormab organismi ja hävitab kasulikku mikrofloorat. Antibiootikume määratakse vaid siis, kui gripile on lisandunud bakteriaalne tüsistus (nt kopsupõletik).
- Lastele aspiriini andmine: Alla 16-aastastele lastele ei tohi viirushaiguste korral kunagi anda aspiriini (atsetüülsalitsüülhapet), kuna see võib põhjustada haruldast, kuid eluohtlikku Reye sündroomi, mis kahjustab aju ja maksa.
- Haigena tööle minek: See on vastutustundetu nii enda tervise kui ka kolleegide suhtes. Gripp levib piisknakkusena äärmiselt kergelt.
- “Higi välja ajamine” saunas: Kõrge palavikuga sauna minek on südamele äärmiselt ohtlik koormus ja võib lõppeda kollapsiga.
Millal on gripp ohtlik ja millised on tüsistused?
A-gripp ei ole lihtsalt “paha olemine”, vaid süsteemne haigus, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni. Tüsistused tekivad sageli siis, kui inimene ei puhka piisavalt või kui viirus kahjustab hingamisteede limaskesta sedavõrd, et bakterid pääsevad kudedesse.
Kõige sagedasemad tüsistused on:
- Kopsupõletik (pneumoonia): Võib olla nii viiruslik kui ka bakteriaalne. Iseloomulik on uuesti tõusev palavik ja hingamisraskused.
- Bronhiit: Hingamisteede põletik, mis põhjustab pikaajalist köha.
- Keskkõrvapõletik: Eriti levinud lastel.
- Südamelihase põletik (müokardiit): See on üks ohtlikumaid tüsistusi, mis võib tekkida, kui inimene asub liiga vara treenima.
Pöörduge koheselt Erakorralise Meditsiini Osakonda (EMO) või kutsuge kiirabi, kui:
- Tekib hingamisraskus või õhupuudus.
- Tunnete valu või survet rinnus.
- Esineb segasusseisund või teadvusehäired.
- Tekivad krambid.
- Nahk muutub sinakaks või hallikaks.
- Palavik alaneb, kuid tõuseb mõne päeva pärast uuesti koos ägeneva köhaga.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) A-gripi kohta
Alljärgnevalt leiate vastused küsimustele, mida patsiendid arstikabinetis kõige sagedamini küsivad.
Kui kaua on gripipatsient nakkusohtlik?
Täiskasvanud on nakkusohtlikud tavaliselt 1 päev enne sümptomite teket ja kuni 5–7 päeva pärast haigestumist. Lapsed ja nõrgenenud immuunsusega inimesed võivad viirust levitada isegi kauem, kuni 10 päeva või rohkem. Seetõttu on oluline püsida kodus vähemalt 24 tundi pärast palaviku kadumist (ilma palavikualandajateta).
Kas gripivaktsiin tagab 100% kaitse?
Ei, ükski vaktsiin ei anna 100% garantiid. Kuna A-gripi viirus muteerub kiiresti, koostatakse vaktsiin igal aastal vastavalt prognoositavatele tüvedele. Küll aga näitab statistika ja praktika, et vaktsineeritud inimesed põevad haigust oluliselt kergemini ja neil esineb tüsistusi kordades harvem. Surmajuhtumite vältimisel on vaktsiin kõige tõhusam vahend.
Kuidas eristada grippi COVID-19-st?
Ainult sümptomite põhjal on seda väga keeruline teha, kuna mõlemad põhjustavad palavikku, köha ja väsimust. Maitse- ja lõhnataju kadumine on spetsiifilisem COVID-19-le, kuid ei esine alati. Kindla vastuse annab vaid antigeeni kiirtest või PCR-test. Ravi põhimõtted on kerge vormi puhul sarnased (puhkus, vedelik), kuid riskirühmade ravi erineb.
Kas vitamiinid aitavad grippi ravida?
C-vitamiin, D-vitamiin ja tsink on olulised immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, kuid haiguse ägedas faasis ei ole nende suures koguses tarbimine “imeravim”. Pigem on oluline, et organismi vitamiinivarud oleksid piisavad juba enne haigestumist. Haiguse ajal võib neid tarbida mõõdukalt toidulisandina, kuid need ei asenda puhkust ja vajalikke ravimeid.
Taastumine ja ohutu naasmine tavapärasesse ellu
Üks suuremaid vigu, mida patsiendid teevad, on liiga kiire naasmine aktiivse elustiili juurde kohe, kui palavik on kadunud. A-gripp on organismile äärmiselt kurnav ja täielik taastumine võib võtta aega kaks nädalat kuni kuu. Isegi kui tunnete end paremini, on teie hingamisteed veel põletikulised ja immuunsüsteem nõrgenenud.
Pärast palaviku kadumist võib esineda nn viirusejärgset väsimussündroomi, mida iseloomustab jõuetus, keskendumisraskused ja higistamine vähimagi pingutuse korral. See on keha viis öelda, et energiavarud pole veel taastunud. Tööle või kooli naasmisel tuleks võimalusel alustada osalise koormusega.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata spordile ja füüsilisele treeningule. Reegel on lihtne: nii mitu päeva, kui olite palavikus, tuleks pärast tervenemist oodata, enne kui alustate kerge treeninguga. Tõsisema koormuse juurde tohib naasta alles siis, kui enesetunne on täiesti normaalne. Liiga varajane treening suurendab märkimisväärselt südamelihase põletiku riski, mis on eluohtlik seisund ja võib jätta püsiva tervisekahjustuse. Kuulake oma keha, andke talle aega ja pidage meeles, et gripi puhul on kannatlikkus parim ravim.
